-
Kes poleks juhtunud mõtlema, et „maailm on närukaelte liit heasoovlike inimeste vastu” (lk 5), või et „tüssamine on nii-öelda ühiskonnaelu hing” (lk 39), mille tõttu „igaüks otsib võimalust lüüa kaaslane pikali ja talle pähe astuda”? Ja kes pole ennast tundnud selles „igaühe võitluses kõigi ja kõigi võitluses igaühe vastu” (lk 112) ühena nendest üksikutest, „kes on määratud teiste hulgas igas asjas äparduma” (lk 26)? Säärastel hetkedel…
-
Seda ei juhtu just iga päev, et Eestis avab isiklikult oma näituse mõni maailmakuulus kunstnik. Nüüd on Tallinna Kunstihoone toonud maale kaasaegse kunsti ühe juhtfiguuri, prantsuse multimeediakunstniku Orlani. Endale Orleans’i neitsi järgi kunstnikunime võtnud Orlanist on saanud nime vääriliselt kaasaegse kunsti omamoodi pühak (ja kelm), kelle teosed kombivad kunsti mõiste, „hea maitse” ja meediaideoloogia piire viisil, mis paneb mõnegi panetunud kunstitarbija kahvatama. Pilku ära pöörama. Ruumist…
-
Selles segaduses võib kergesti järje kaotada. Ent üht tuleb meeles pidada: ka kõige kehvem majandusprognoos, mis meile on pakutud, näitab jätkuvat majanduskasvu. Rahandusministeeriumi oma 3. aprillist pakub tänavuseks kasvuks 3,7% ja järgmiseks aastaks 6,4%. Mingeid suuremaid muutusi maksupoliitikas samal ajal läbi ei viida. Seega on loogiline järeldada, et riigi tulud (jättes kõrvale ELi toetusraha) samuti kasvavad. See võimaldab kaljukindlalt nõuda ka kultuurile mineva rahahulga kasvu vähemasti…
-
Eelmises kirjutises vaimust ja võimust (Sirp 21. III) esitasin väite, et loomeinimeste iga vastuseisu mõnele valitsuse kavale ei saa veel vaadelda vaimu ja võimu igavese võitluse järjekordse ilminguna. Seda põhjusel, et vaim ja võim ei olegi mingid olemuslikud vastandid, nagu seda sageli paraku väidetakse, vaid on teineteisega seotud, kohati kattuvadki mõisted. Kuid vaimu ja võimu ekslik vastandamine on sellegipoolest üldlevinud ja sellega kaasneb tavaliselt järgmine mõtteahel:
Meie,…
-
Ukraina „hind” lagunevas N Liidus saab paremini mõistetavaks, kui meenutada, et veel suveräänsuse deklaratsioonis (16. VII 1990) kuulutati, et Ukrainal saab olema oma raha, välispoliitika ja armee! Nii kõva sõnastust ei sisaldanud ükski teine tollastest suveräänsuse deklaratsioonidest. Ukraina armeel – aga seda hakati looma oktoobris 1991 – olid aga käeulatuses tuumarelvad. Seda suurema ärevusega võeti vastu 1991. aasta 1. detsembri rahvahääletuse tulemused, mis olid ühesed: 90%…
-
Tänaste veriste vägivallailmingute kõrval kipub sageli ununema, et ahistamise ja kehtestamise võimsaimad vormid on semiootilised, märgilised – üksnes tinglikud. Seepärast on olnud naiivsed või silmakirjalikud katsed käsitleda Tõnismäe mälestussammast kunstiobjektina ja sealset tegevust mingist kultuuriantropoloogilisest vaatenurgast. Ei, Tõnismäel mängiti rituaalseid kehtestamise ja domineerimise mänge: seal mängiti Eesti „vabastamist” ja okupatsiooni. Sõnum jõudis enamikule eestlastest pärale ja lahendus oli ainuvõimalik. Ei oleks aidanud siin ka välja pakutud…
-
23. veebruaril 1918. aastal loeti Pärnus Endla teatri rõdult teatriesisele väljakule kogunenud rahvahulgale ette „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”. Too Iseseisvusmanifest oli koostatud Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu algatusel. Tänavu möödus 90 aastat sellest tähelepanuväärsest sündmusest ja seda tähistati suure pidulikkusega kõige kõrgemal riiklikul tasandil. Mõned pidulised ja mitmed ajakirjanikud väitsid, et tollel ajaloolisel päeval kuulutati välja Eesti Vabariik.
Väide on siiski problemaatiline, kui jääda juriidiliselt korrektseks. Maapäeva (teise…
-
Keiser sai kuulda ühest vaimulikust mehest, vägevast ja ilmatu targast Zhuangzist ja otsustas ta oma õukonda nõunikuks meelitada. Saatis oma ametnikud ja käskjalad üle kogu maa laiali, aga Zhuangzid ei leitud kusagilt. Viimaks puutus kellelegi kõrvu, et Zhuangzi on täiesti silmatorkamatu, näeb välja nagu tavaline mees, tavalisest tavalisem, ja mitte miski temas ei viita vaimult suurele targale.
Keiser saatis siis välja uued hordid ametnikke ja käskjalgu otsima…
-
Näiteks Sajó jõe kallastelt leiame kõige suuremate elektrijaamade ja keemiatehastega linnad. Klaasi-, paberi- ja metallitööstus on selle piirkonna ajaloolise rikkuse allikaks XIX sajandi teisel poolel olid piirkonnas õitsval järjel terase tootmine ja söekaevandused, Teise maailmasõja järel lisandusid mitmed keemiatööstuse harud. Linnad laienesid nagu suured urbanistlikud parved, neelates endasse tamme- ja pöögimetsad, hobiaiad ja viinamarjaväljad.
1950ndatel pöörati keskkonnale vaevalt tähelepanu, moderniseerumine pidi tootma industriaalse keskkonna kõrval kaasaegse…
-
Kui Mihhail Gorbatšov avalikustas oma reformipoliitika, käisin veel lasteaias. Kuna ma elasin Soomes, siis ei teadnud ma tegelikult, mida sõna „perestroika” tähendab. 1980ndate lõpus kuulsime koolis geograafiatunnis kolhooside ja sovhooside kohta. Isegi kui Gorbatšov külastas minu kodulinna Oulut, ei mõistnud ma päriselt, mis toimub Nõukogude Liidus.
Eestlastele on tõsiasi, et Nõukogude Liidu lagunemine viis Eesti ühiskonna 1980ndate lõpus suurte muutusteni. Ometi ei võideldud nende muutuste käigus…
