-
Kui eelmise sajandi võimuhullude hävituslikku eneseteostust ja jõugusisest võimuvõitlust esitatakse kuiva nendingute reana, jääb tolle aja mõistmisel midagi tarvilikku puudu.
Jelena Zubkova, Baltimaad ja Kreml 1940–1953. Tõlkinud Margus Leemets. Varrak, 2009. 304 lk.
Jelena Zubkova (sündinud 1959) võtab oma raamatus (algupärand ilmus 2007) vaatluse alla Eestis, Lätis ja Leedus toimunu aastatel 1940–41 ja 1944–53. Selle perioodi keskne probleem, kinnitab ta sissejuhatuses, on „Balti liiduvabariikide sovetiseerimine”, ja selgitab: „Käesolevas raamatus mõistetakse sovetiseerimise…
-
Sõnasse püütud minevik – in honorem Enn Tarvel. Koostanud Priit Raudkivi ja Marten Seppel. Kirjastus Argo, 2009, 440 lk.
Pühendusteoseid kellegi tähtpäevaks – saksa keeli ka Festschrift – on meie kultuuriruumis koostatud ning avaldatud pikka aega. In honorem Enn Tarvel jätkab viljakat traditsiooni. Saatesõnas möönab Priit Raudkivi, et too sõprade ja kolleegide sügav kummardus professorile „küpses kaua – liigagi kaua.” Enn Tarveli sünnist täitus kolmveerand sajandit 2007. aastal. Niisiis näikse…
-
Ühtekuuluvuse teel: Johan Laidoneri kirjad abikaasale. Koostanud Irene Lään ja Toomas Hiio. Vene keelest tõlkinud Jüri Ojamaa. Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi toimetised V. Varrak, 2008. 160 lk.
Eesti Vabariik valiti Rahvasteliidu täisliikmeks 22. septembril 1921. aastal. Ligi kaks kümnendit lõi Eesti tolle maailmaorganisatsiooni ettevõtmistes aktiivselt kaasa. Olulist rolli täitis sealjuures kindral Johan Laidoner. Aastatel 1922–1929 osales ta Eesti delegatsiooni koosseisus Rahvasteliidu täiskogu istungjärkudel ja aastatel 1932–1934 Rahvasteliidu desarmeerimiskonverentsil.…
-
Hoiatav näide, mis oleks juhtunud, kui Soome 1939. aasta sügisel andnuks järele
Mika Valtari (1908–1979) sünnist sai mullu sada aastat. Ta on rahvusvaheliselt kõige tuntum ning loetum soome kirjanik, eelkõige tänu ajaloolistele romaanidele, mille pikka rida kroonib mahukas „Sinuhe, egiptlane”. Lisaks huvitavatele ja ajastutruudele mineviku rekonstruktsioonidele on ta sulest tulnud aga palju muudki: hulgaliselt kaasajaainelisi romaane ja, rõhutaksin eriti, publitsistikat. Eestisse jõudis Valtari varakult. Tutvust alustas „Suur illusioon” aastal 1929 ehk…
-
Neil, kes ei ole päris kodus EV kronoloogiaga, tekib tõsiseid raskusi vajaliku algallika leidmisega.
-
Mis põhjuslikku seost peaksime nägema näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidi ja USA ning NSVLi sõjalis-poliitilise vastasseisu vahel?
Kristjan Luts, Eesti ja külm sõda. Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi toimetised 2. Tallinn 2007. 301 lk.
-
Mart Laar on 1944. aasta kohta varem avaldanud kaks mahukat käsitlust, kus peatähelepanu all on lahingutegevus vastavalt Kirde-Eestis ehk Narva ning Sinimägede rindel ja Kagu-Eestis ehk esmajoones Emajõe lahingutel. Otsapidi ulatub mõlemas raamatus kirjeldatu ka septembrikuusse. Varasemat siiski ei korrata. Tollest kuust ja kogu tollest rängast saatuseaastast võimalikult ammendava pildi saamiseks tuleks tutvuda Laari kõigi kolme ülevaateteosega. Pluss neljandagagi, mille ta on lubanud kirjutada. Plaanitus tahab autor vaatluse alla võtta…
-
Venelased tegid meile ära. Loomulikult ei tunnista me seda. Ajalooline õigus on meie poolel igal juhul. Nii selles, et meie väike riik siin Läänemere idakaldal hävitati eriti alatul ning julmal viisil, kui ka selles, et tõusime kõige kiuste tuhast. Nüüd on Eesti iseseisvus ja sõltumatus võõrandamatud ja kellegi asi pole kobiseda, mida me oma riigis teeme või ei tee.
-
Max Jakobsoni “Tulevik?” on “XX sajandi lõpparve” mitme täpsustuse ning edasiarendusega valikuline kontsentraat.
-
Foto: Piia Ruber
-
-
Lootust, mida hellitada, on vähe
-
Eestis ei ole tekkinud tugevat sotsiaaldemokraatiat. Miks? Esimene vastus kõlab: ühiskonnas puudub tugeva sotsiaaldemokraatliku erakonna järele nõudlus. Teine vastus: sotsid pole enda hulgast leidnud või enda hulka meelitada suutnud karismaatilist juhti. Kolmas vastus: too erakond on oma liitumiste ning nimevahetustega olnud häirivalt muutlik ? veereva kivi selga sammal ei kasva.
-
-
Võimuiha ja vägivald on endiselt meie liigikaaslaste ühe osa eneseteostuse vahendiks
Kui sina väidad, et USA presidendi valimised võidab 2. novembril George Bush, ja tema väidab, et John Kerry, siis üks teist kahest tabab naelapead. Aga mina ei tea ei nädalapäevad varem seda lugu kirjutades ega reedel, kui ilmub Sirp, kas õigus on sinul või temal. Tänavugi ennustatakse üle noatera tulemust, kusjuures kaalukeele kallutajaks võib saada mõnikümmend tuhat viimasel hetkel otsustajat…
-
Asi kisub seal ida pool absurdi. Või mida seal kiskuda on? Irratsionaalsus ei voha kusagil lopsakamalt kui Venemaal. Ma ei nendi seda tõsiasja kahjurõõmus käsi hõõrudes. Et paras neile ? mis nad kiusavad kogu aeg väiksemaid! Vastupidi: Eesti eluline huvi on, et absurdiks muunduvatel alaväärsuskompleksidel oleks võimalikult vähe mõju idanaabri käitumisele ning hoiakutele.
1991. aasta 13. jaanuaril tegi Vene NFSV Ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin kiirvisiidi Tallinnasse. Sama aasta 24. augustil…
-
Inimene on ikka püüdnud ajasilmapiiri taha kiigata. Mis meid ees ootab, mida on inimkonnale toomas tulevik? Järgnevas segunevad kahe lähiaastakümne võimalikud arengusuunad vallatute mõtetega, mida mõlgutada oli mõnus. Neid pikivad mõned kasinad soovid, kuidas asjad meie maailmas peaksid või võiksid käia.
Kiikamas tulevikku: anno 2024
-
Strobe Talbott, Vene sild. Mälestused presidendi välispoliitikast. Inglise keelest tõlkinud Tauno Vahter. Tänapäev, 2004. 415 lk.
