$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Toomas Alatalu
-
Theodorakis, pronkssõdur ja nurjunud resolutsioon
Eestis hüvanguks leiutatud poliitikainstrumendist on saanud meie vastase tööriist, mida oma poliitvõtete kordamisse kinni jäänud Moskva kasutab ikka ja jälle.
2. septembril suri maailmakuulus helilooja ja vasakpoolne poliitik Mikis Theodorakis (1925–2021). Reageeris kogu maailm, ka Eesti. Venemaa peamine telekanal Rossija24 tegi peapäevauudistes pika järelehüüde, kuhu mahtus seegi, et aktiivse ja mõjuka inimesena avaldas Theodorakis protesti ka pronkssõduri teisaldamise vastu Tallinnas aprillis 2007. See arvatavalt paljudele…5 minutit -
Let Obama be Obama!
„Las Obama olla Obama!” hõikas Foreign Affairsi jaanuariveebruarinumbri esilehekülg juba kaks ja pool kuud tagasi, andes täpselt edasi poliitikakorüfee Zbigniew Brzezinski artikli „Lootusest julguseni” („From Hope to Audacity”) peamõtte. 28. märtsil 82aastaseks saanud Brzezinski on jätkuvalt vormis. Paraku kuulub see artikkel nende kilda, mille olemasolust ei taheta teada. Ka Eestis, kus samuti jagus artikli ilmumise aegu hüüdjaid, kelle arvates Obama välispoliitika on nõrk või seda pole olemaski! Brzezinski aga avab…4 minutit -
Rahva hinnang võitjale ja vabandus Soome ees
Miks mitte tõstatada kümnete rahvaste saatusest rääkides Stalini toimetamiste kõrval ka Churchilli käitumise küsimus?
Olen käinud mitmes Euroopa surmalaagris ja Kambodžasse sattunult ei jätnud ma väisamata selle pealinna genotsiidimuuseumi, milleks on saanud kahe kooli asemel loodud okastraadiga piiratud „julgeolekuobjekt S-21”. Parasjagu käis ka kohtuprotsess kooliõpetajast objekti ülema Duchi üle, kes tunnistas end vaid pisut süüdi ja oli oma kaitsekõne täis pikkinud luuletusi. Aastatel 1975–79 käis sellest laagrist läbi 12 000…5 minutit -
MRP juubel jätkuvalt kolmekesi
Kuue riigi esindajate kokkutulek pole meelt mööda Moskvale ja nii mõnigi valitsus loodab karu ärritamata jätmisest enda jaoks paremaid suhteid.
20 aastat tagasi tuli Kremlil just Eesti, Läti ja Leedu saadikute pealekäimisel tunnistada Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide olemasolu ja need kehtetuks ja hukka mõista. Kindlasti oli oma osa tõe ülestunnistamises MR P 50. aastapäeval kokku saanud Balti ketil, mis tuletas efektselt kogu maailmale meelde suurriikide kuritegu. Mulje väikerahvaste iseolemissoovist oli niivõrd võimas,…5 minutit -
Poliitika tähendab keeleoskust ja ajaloo tundmist
Gruusiast artikli kirjutamiseks vaheldumisi erikeelseid allikaid lugedes tekkis ühel hetkel lausa karjuv vajadus selguse järele ja nii paningi kõrvu ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonid mitmetes ametlikes keeltes, et sedastada esimesel hetkel uskumatut: tervelt 15 aastat (juulist 1993 aprillini 2008) tituleeriti Gruusia olukorda puudutavas 36s ÜRO julgeolekunõukogu venekeelses resolutsioonis Venemaad содействующая сторона’ks, s.t kaasaaitavaks, kaastegevaks pooleks, inglis-, hispaania- ja prantsuskeelsetes resolutsioonides aga oli ta kirjas kui facilitator, facilitadora, faciliteur ehk siis kergendaja, hõlbustaja…5 minutit -
Gruusia sõjaga on selgust piisavalt
Suurde poliitikasse tõmmatud piiririikides ei jäta vastaspool üldise pinge kasvades kunagi kasutamata talle avanenud šanssi.
Viimastel nädalatel on taas aktiveerunud Eesti Gruusia poliitikat arvustav seltskond ja võidu sellega, kuidas elavneb Saakašvili-vastane opositsioon, tuletatakse Tallinnas ja Sillamäel meelde, et asjatult kiirustati Gruusia kiire toetamisega augustis, rikkudes lõplikult Eestit läbiva Venemaa transiidi taastamise võimalused. Tulnuks ikkagi oodata ära selgus küsimuses, kes sõda alustas, ja nüüd nagu ollagi selge, et sõda alustas Gruusia, sest…5 minutit -
Lõuna-Osseetia ja Eesti sündroomidest
Poliitika on täis paradokse: Venemaa karistas Gruusiat eeskätt NATOsse pürgimise ehk USA käpa alla mineku üritamise eest, Gruusiat kaitsma ja Venemaad nahutama hakkas aga hoopiski Euroopa Liit. Mõistagi on mõlemad organisatsioonid väljas ühiste väärtuste eest, ent ikkagi… Samas on raske loota, et Moskva kuuletub ELi ja Sarkozy soovidele, sest Prantsuse presidenti (Saksa kantslerit jt) on juba korduvalt alt veetud ja mis see üks kord veel teeb. Taas väge täis Kreml…4 minutit -
Täna oleme kõik grusiinid!
Muidugi on tore tunne, et kole veresaun lõppes küll Gruusia sõjalise kaotusega, ent selge poliitilise võiduga Venemaa alt äratuleku mõttes. Antud protsess algas juba aastatel 1918–1921, kuid katkes siis kauaks, milles pearolli etendasid naaberriigile sünnitatud diktaator ja sellega kaasnenud privileegid NSVL raames. Ometi pöörasid grusiinid Moskva vastu kohe pärast Stalini surma ja tegid seda hiljemgi, kusjuures muul maailmal oli raske tabada, mida nood grusiinid tegelikult tahavad. Kuidas Kremlis arvati, sai…5 minutit -
Ütle üks õige Makedoonia nimi
Kuusinen üritas juhtida vaid Soomet või Karjala-Soomet, ent mitte kunagi Karjala ANSVd!
Nagu teada, sai NATO viimase tippkohtumise esimeseks tagasilöögiks Balkani poolsaare sisemuses asuva poole Eestimaa suuruse riigi väljajätmine allianssi kutsutavate nimekirjast sel lihtsal põhjusel, et üks NATO liikmesmaadest ei pea teda Makedoonia Vabariigiks, vaid (häda sunnil) endiseks Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiks. Esimese nime kasutamisega on nõus vähemalt 118 riiki, k.a USA, Suurbritannia, Hiina ja Venemaa, ent vastu on Kreeka ja tuleb…4 minutit -
Võtmeriik Ukraina
Kas kõik USA ja Euroopa suurriikide kolmandaid riike puudutavad otsused on ikka piisavalt läbi mõeldud?
Kuna olime toona hõivatud oma probleemidega, siis teavad vähesed, et detsembris 1991 otsustasid Kasahstan, Kõrgõzstan, Usbekistan, Tadžikistan ja Türkmenistan jääda punti „kolme slaavi õega” (Venemaa, Valgevene, Ukraina) seetõttu, et viimases osales Ukraina. Just nii on kirjas „viie moslemi venna” Ašgabati deklaratsioonis (13. XII 1991), kus Ukraina kaasalöömine Belovežje lepingus kuulutati positiivseks üllatuseks. Nii sai võimalikuks nn…5 minutit -
“Kommunismi must raamat” sai järje
Septembri keskpaigas kogunesid Dresdenisse 22 riigi ajaloolased, et sealt sõita bussidega Edela-Poolasse algul Poola, seejärel Böömi kuningatele ja lõpuks Saksa vürstidele kuulunud mastaapsesse Ksiazi lossi, et pidada maha konverents “Hinnang kommunistlikele ja postkommunistlikele parteidele Euroopas”. Ürituse eestvedajaks oli prantslane Stephane Courtois, meilgi ilmunud “Kommunismi musta raamatu” autor ja kokkupanija. Sain selle joviaalse prantslasega jutule tema raamatu presentatsioonil Tallinnas. Courtois rääkis konverentsilgi kõigile sellest, et Eesti oli ainuke riik, kus tema…1 minut -
Piirilepingu lugu läheb edasi
Millele tugineda propagandasõjas Venemaaga?6 minutit -
Kuidas edasi minevikuga ja Idaga?
1940. aasta sündmuste veelkordsest analüüsist ei ole pääsu.
Täna võib kindlalt öelda, et Eesti, Läti ja Leedu väljusid võitjatena kaheksa ja pool kuud kestnud propagandasõjast Venemaaga. Putin sai enamiku kutsutuist Moskvasse 9. maiks kohale küll, ent ajakirjanduses pälvisid tähelepanu pigem erandid: peole mitte läinud, peol käinud Venemaa poliitika kriitikud ja peolt enneaegsed lahkujad. Vähemuse vägiteoks sai NSVL/Venemaa kogu senise Teise maailmasõja käsitluse, täpsemalt Ida-Euroopas aastatel 1939 ? 45 toimunu lõplik kahtluse…5 minutit -
Välispoliitika jääb teiste varju
Eesti kasutamata võimalused Venemaa propagandasõjale vastuseismisel
Mullu, pärast eriti haledat septembrikuud Eesti (välis)poliitikale ja imagole, sündis Stenbocki majas plaan panna kokku ministrite komisjon, et seista kuidagigi vastu Venemaa propagandarünnakutele. Viimane on sedapuhku eriti organiseeritud ettevõtmine, sest tegu on Nõukogude Liidu teises maailmasõjas saavutatud võidu 60. aastapäeva tähistamise kampaaniaga, mille lõpupäevadele hangiti toetus ka ÜROs (viimase seinte vahel kuulutati 8. ja 9. mai mälestuse ja leppimise päevadeks). Mõistagi oli tegemist Eesti valitsuse…5 minutit
