Liidame ära
Tartu ülikooli rektor Volli Kalm on teinud liitumisettepaneku Eesti Keele Instituudile (EKI), Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudile (KBFI), Eesti Biokeskusele ja Tõraveres asuvale Tartu Observatooriumile.
Kiire on. Rektori liitumiskirjas viidatakse võimalusele saada ASTRA programmi kaudu Euroopa regionaalarengu fondist liitujatele ette nähtud boonust, paariks aastaks miljon eurot ühinemisraha. Jah, kibekiire on, sest rahataotlemise tähtaeg on augusti lõpus.
Tundub absurdne, et sellise…
Kiire on. Rektori liitumiskirjas viidatakse võimalusele saada ASTRA programmi kaudu Euroopa regionaalarengu fondist liitujatele ette nähtud boonust, paariks aastaks miljon eurot ühinemisraha. Jah, kibekiire on, sest rahataotlemise tähtaeg on augusti lõpus.
Tundub absurdne, et sellise…
2 minutit
1995
Esimene täistööaasta akadeemia presidendina
Kolleegid valisid mind Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks 1994. aasta detsembris. Seega oli aasta 1995 mu esimene täistööaasta Kohtu tn 6 majas. Mäletatavasti oli 1990ndate esimene pool taasiseseisvumisjärgne korrastamise periood, mil kõikides riigi institutsioonides tuli paika panna iseseisvale riigile kohased struktuurid ja tegevussuunad. Nii ka akadeemias. Sellele oli eelnenud kaunis närviline aeg. Asjatundmatud ja paraku…
2 minutit
Fragment Andrus Kõresaare installatsioonist „Purgatoorium“. 1995.
[mobil] galerii arhiiv
Aasta 1995 – muinasjutt ja veelahe
Ängistavate segaduste, teadmatuse ja absurditundelise muretuse ajast eristavad praegust Eestit stabiilsus ja suutlikkus pidada üleval muidumehi.
6 minutit
Ponnistuste aastakümne pöörised ja pööre
Eelmise sajandi viimase kümnendi pöördeliseks teatriaastaks kujunes 1995, mil inimesed leidsid pärast üleminekuaja pööriseid taas tee näitekunsti juurde.
1990ndaid on nimetatud ponnistuste aastakümneks.1 Teadagi, ponnistati selle nimel, et pöörata viie okupatsioonikümnendiga vussi keeratu tagasi normaalsele rajale. Kui heita pilk teatrivaldkonna ponnistustele, paistab, et rängad majanduslöögid, mis tabasid…
5 minutit
1991. aastal ametisse määratud värske linnaarhitekti Martti Preemi esimene ülesanne oli ülikoolile Biomeedikumi projekteerimistingimuste koostamine. Hoone avati 1999. aastal (arhitekt Kalle Rõõmus) ja sellega pandi alus Maarjamõisa teaduslinnakule.
Merle Karro-Kalberg
Linnaarhitekt üleminekuajal
Uue Eesti aja alguse otsustusprotsessid erinesid kõvasti praegustest. Tolleaegsed ümberkorraldused on ilmselt igal asjaosalisel mõnevõrra erinevalt meeles, kuid on selge, et kui lähtuda vaid ametlikest dokumentidest, võib ajaloost saada kallutatud…
4 minutit
Jarl Karjatse ja Helen Kadastik 1995. aasta ainukese mängufilmi „Ma olen väsinud vihkamast“ peaosas.
Kaader filmist
Tühimiku nähtamatus
1995 a. D. ja Eesti film
4 minutit
Mart Viljuse objekt „Must subjekt“ jälgis ja salvestas vaatajaid. 1994.
1995
Feminist, konservatiiv, kontseptualist ja tema kuraator
13 minutit
Kõik on korras Kreeka riigis
Pärnu Suveteatri „Minu pere ja muud loomad“. Mängivad Piret Laurimaa, Sepo Seeman, Olavi Kõrre, Tiit Palu, Enel Seeman, Johannes Seeman, Marta Seeman, Karolin Kõrre, Juuli Kõrre ja Nora Liis Palu. Esietendus 17. VII Pärnus Kuninga 24 sisehoovis.
„Minu pere ja muud loomad“ on andekas ja hoogne segu päevapoliitilisest satiirist, südamlikust armastusloost ja Kreeka etnograafiast.
Gerald Durrelli samanimelise teosega…
„Minu pere ja muud loomad“ on andekas ja hoogne segu päevapoliitilisest satiirist, südamlikust armastusloost ja Kreeka etnograafiast.
Gerald Durrelli samanimelise teosega…
3 minutit
Ülikooli viimaste aastakümnete suundumustest
Enamik muudatustest on seotud ühiskonna muutumisega. Kujundlikult öeldes: ülikool purjetab aegade tuules. Kui püüda arengut sõnastada, siis võib rääkida positsiooni muutumisest, reformimisest, mitmekesistumisest ja piiride kadumisest.
Ülikooli positsioon ühiskonnas on muutunud. Algusaegadest alates on ülikoolid olnud riigi (või asutaja) silmateraks. See tähendab, et valdava osa ülikoolide ajaloost on riik nende eest hoolt…
Ülikooli positsioon ühiskonnas on muutunud. Algusaegadest alates on ülikoolid olnud riigi (või asutaja) silmateraks. See tähendab, et valdava osa ülikoolide ajaloost on riik nende eest hoolt…
3 minutit
Lulo Purre-Pessegov 25. III 1922 – 29. VII 2015
Meie hulgast on lahkunud pikaealine näitleja Lulo Purre.
1939. aastal lõpetas ta Tallinnas ärindusgümnaasiumi ja 1950. aastal Eesti Riikliku Teatriinstituudi II lennu koos Einari Koppeli, Linda Rummo, Leida Rammo ja teistega.
Ta töötas aastatel 1950–1951 Eesti Draamateatris (Anita „Kaluri pojas“ ja „Pankroti“ Proua Köögertal) ning 1951–1953 Rakvere teatris (donna Angela „Nähtamatus daamis“ ja…
1939. aastal lõpetas ta Tallinnas ärindusgümnaasiumi ja 1950. aastal Eesti Riikliku Teatriinstituudi II lennu koos Einari Koppeli, Linda Rummo, Leida Rammo ja teistega.
Ta töötas aastatel 1950–1951 Eesti Draamateatris (Anita „Kaluri pojas“ ja „Pankroti“ Proua Köögertal) ning 1951–1953 Rakvere teatris (donna Angela „Nähtamatus daamis“ ja…
1 minut
Perfektsionisti üksindus ja raskemeelsuse ravi
Must klaver, vaikib mu ees sinule mõeldes ta enam häält ei tee. Must paber, käärid on käes, välja lõikama pean end sinu maailma seest.
Getter Jaani
Tõnis Saadoja näitus „Etüüdid klaverile ja lõuendile“ Tartu kunstimuuseumis kuni 30. VIII.
Mulle on juba mõnda aega tundunud, et nüüdis- ja eriti kaasaegse kunsti vastuvõtuga seotud probleemid taanduvad…
Getter Jaani
Tõnis Saadoja näitus „Etüüdid klaverile ja lõuendile“ Tartu kunstimuuseumis kuni 30. VIII.
Mulle on juba mõnda aega tundunud, et nüüdis- ja eriti kaasaegse kunsti vastuvõtuga seotud probleemid taanduvad…
5 minutit
Üleminek üleminekuteta
Ainuüksi idee koostada 1980ndaid ja 1990ndaid ühendava „kümnendi“ arhitektuuri näitus annab põhjuse hüüda „heureka!“, ent paneb ka kaasa mõtlema. Esmalt muidugi neilsamadel kaalutlustel, millest on lähtunud ja perioodi defineerinud näituse ja kataloogi „Ehitamata. Visioonid uuest ühiskonnast 1986-1994“ koostaja Ingrid Ruudi. Tema meelest tuleks aega, mida oleme harjunud Eesti ühiskonnast, poliitikast ja majandusest rääkides nimetama üleminekuajaks, käsitleda…
4 minutit
Pommerist pärit kunstniku Caspar David Friedrichi maal „Elu faasid“. 1835.
Repro
Magus mesi
Northi huvitab aastakümnete ja -sadade vältel kujunenud ja muutunud mentaliteet ning eluviis.
6 minutit
Nukufilmi uusim täispikk animatsioon „Morten lollide laeval“ on valminud Eesti, Iirimaa ja Belgia koostöös. Film peaks valmima järgmise aasta lõpus.
Promofoto
Odavtööjõu juurest alltöövõttude tellimiseni
Eesti animatsiooni muutuv roll rahvusvahelistel turgudel
7 minutit
Mõõdukalt sõge kõrvakiil
„Wertheris“ midagi tolmunut pole: lavastajal ja trupil on õnnestunud kanda kehalise eneseületuse intensiivsus orgaaniliselt üle loo jutustamise teenistusse.
Pärnu Endla „Werther“, autor Johann Wolfgang von Goethe, dramatiseerija Triinu Ojalo, lavastaja Laura Mets, kunstnik Maret Tamme, muusikaline kujundaja Feliks Kütt. Mängivad Fatme Helge Leevald, Lauri Mäesepp, Sander Rebane ja Karl Edgar Tammi. Esietendus 11. VII Kaelase mõisa…
5 minutit
Corelli ja Rannap. Kõue(s) uues kuues
Corelli Musicu sarja „Eesti mõisad“ 17. suve avakontsert 23. VII Kõue mõisas: Corelli Consort koosseisus Mail Sildos ja Meelis Orgse (barokkviiul), Arvo Haasma (barokkvioola), Johannes Peeter Sarapuu (barokktšello) ja Imre Eenma (kontrabass), kavas Arcangelo Corelli, Heinrich Ignaz Franz von Biberi, Georg Philipp Telemanni ja Rein Rannapi teosed (esiettekanne). Sama kava kõlas ka Moe, Esna ning…
3 minutit
Puccini „Madama Butterflyd“ pakuti välja kui festivali parimat pisarakiskujat. Cio-Cio Sani kehastanud Hiroko Morita mõjus täiusliku Liblikana. Tema ehe lavasarm, jäägitu sisseelamine ja oma spinto-hääle valdamine võimaldas soovi korral pisaraid poetada küll.
2 × Peeter Kukk
Võrratult keskpärane Itaalia ooper
Saaremaa ooperipäevad 20.–26. VII Kuressaare lossi ooperimajas ja Laurentiuse kirikus.
Attenzione! Esimest korda külastab Eestit ooperiteater Itaaliast! Vägeva eelreklaami toel müüdi etendused juba enne festivali algust välja. Lubati lausa…
Attenzione! Esimest korda külastab Eestit ooperiteater Itaaliast! Vägeva eelreklaami toel müüdi etendused juba enne festivali algust välja. Lubati lausa…
6 minutit
Energiast ja arengust
Süsteemide areng ja keerustumine on universaalne protsess, mis haarab nii füüsikalist, bioloogilist kui ka sotsiaalset maailma.
Inimene näeb ümbritsevas maailmas mitmesuguse keerukusega objekte ja nähtusi. See tundub ilmne, kuigi keerukuse enda määratlemine polegi teab mis lihtne ülesanne. Kuidas teha kindlaks, kas bakter on keerukam kui inimene? Lihtne vastus on muidugi järgmine: inimene on keerukam,…
8 minutit
Juhan Tralla
Ain Protsin / Postimees / EMF / Scanpix
Pedagoogiks saamise kunst
Juhan Tralla: „Muusikaakadeemia töö on mulle vajalik, et saaksin jälle kontakti tänase Eestiga“
4 minutit
Semjon Školnikov 14. I 1918 – 27. VII 2015
Semjon Školnikov lahkus väga auväärses eas: tänavu jaanuaris oli ta saanud 97aastaseks. Dokumentalistina jõudis ta teha üle saja filmi: kinokroonikat, dokumentaalfilme, ülevaatefilme, reisifilme, portreefilme, lavastuslikke dokumentaalfilme ja muud, proovida kätt ka mängufilmi vallas.
Semjon Semjonovitš Školnikov sündis Artjomovski linnas Donetski oblastis. Pärast erialaõpinguid saadeti ta 1939. aastal Soome-Vene Talvesõtta, relvaks filmikaamera. Rindeoperaatoritöö…
Semjon Semjonovitš Školnikov sündis Artjomovski linnas Donetski oblastis. Pärast erialaõpinguid saadeti ta 1939. aastal Soome-Vene Talvesõtta, relvaks filmikaamera. Rindeoperaatoritöö…
2 minutit
Kütuseaktsiisi tõus on teretulnud
Kütuste aktsiisimäärade tõstmine kutsus Eestis esile tugeva ja laialdase pahameele. Ent kui süüvida autotranspordi maksustamise ja laiemalt riigi rahanduse printsiipidesse, siis on Eestis autonduse vähese maksustamise taustal tegu väga õige otsusega. Kui suur aktsiisitõus täpsemalt võiks olla, selle üle võib väidelda, aga ainuüksi tarbijahinnaindeks on kasvanud ajavahemikul, kui kütuseaktsiis on püsinud üle viie…
5 minutit
Ilu koledus ja vastupidi
Tundub, et üheksakümnendate vaim pole surnud ka uue põlvkonna hulgas. Noor filmitegija Triin Ruumet on teinud mitu lühifilmi, mille tegevus toimub 1990. aastate Eestis, sama ajastut käsitleb ta ka oma debüütmängufilmis „Päevad, mis ajasid segadusse“, mille võtted käivad praegu ja mis peaks kinodesse jõudma 2016. aasta märtsis.
Miks on su filmil selline pealkiri?
Triin Ruumet: Filmi pealkiri ei olnud…
Miks on su filmil selline pealkiri?
Triin Ruumet: Filmi pealkiri ei olnud…
2 minutit
Rohkem kui päris
Hooandja hool nägi hiljaaegu ilmavalgust „Yggdrasil“, üks ütlemata iselaadi raamat. Mis vilju see ilmapuu kanda võiks, sellest võis kaude aimu saada juba lugedes Marko Veinbergsi neli aastat tagasi ilmunud esikteost „Hingetallaja“. Uues kogus on luuletaja omailm aga plahvatuslikult veelgi avardunud. „Minu siirus on äng, reetev viiruslik tunne – / loova loomu igihaljas vaimunälg.“ Eriliseks ja juba esimesel…
5 minutit
Õnneliku mehe kurvad read
Peeter Sauteri uus raamat on kujunduselt ja laadilt sarnane eelmise koguga „Koer ostab kassitoitu“. Need tekstid võiksid vabalt olla ka samade kaante vahel, moodustades siis juba mahult väheldase „Kalevipoja“. Sauteri moodne argieepos kõneleb sellest, mis ihule kõige ligemal – naisest, vanadest pükstest, surnud ja veel elavatest sõpradest, igapäevasest õllest, mida antagu meile tänapäev, ja kõigest…
4 minutit
Peateest eemal
Nii teatrisõprade kui ka tavaturisti peateest kõrval tähistasid tänavu ümmargusi tähtpäevi suveteatrid Kukruse polaarmõisas Ida-Virumaal ja Nava talus Lõuna-Mulgimaal.
Kukruse polaarmõis „Kui seda metsa ees ei oleks“, autor Urmas Lennuk, lavastaja Eili Neuhaus, kunstnik Irina Marjapuu. Mängivad Ülle Lichtfeldt, Eduard Salmistu, Madis Mäeorg ja Margareth Villers. Esietendus 21. VII Kukruse…
6 minutit
Poole päeva pikkune peatus Narvas
Narva linnuse arhitektuurivõistlus
I preemia – „Kaks sõpra“, Kalle Vellevoog, Tiiu Truus, Lidia Zarudnaja ja Martin Prommik (arhitektuuribüroo JVR)
II preemia – „Ulm“, Jaan Kuusemets, Üllar Ambos, Pille Noole, Kaisa Lasner ja Ionnais Lykouras (arhitektuuribürood Dagopen, Lünk Arhitektid)
III preemia – „Aedificium“, Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Kristi Tuurmann, Kadri Tamme, Marleen Stokkeby, Viktoria Andrejeva, Constantine Rybkin, Tanel…
I preemia – „Kaks sõpra“, Kalle Vellevoog, Tiiu Truus, Lidia Zarudnaja ja Martin Prommik (arhitektuuribüroo JVR)
II preemia – „Ulm“, Jaan Kuusemets, Üllar Ambos, Pille Noole, Kaisa Lasner ja Ionnais Lykouras (arhitektuuribürood Dagopen, Lünk Arhitektid)
III preemia – „Aedificium“, Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Kristi Tuurmann, Kadri Tamme, Marleen Stokkeby, Viktoria Andrejeva, Constantine Rybkin, Tanel…
4 minutit
Jaak Kilmi ja 1995
Aasta 1995 tähistab Eesti filmimaastikul omamoodi sirgumise aega. See oli periood, mil Tallinna pedagoogikaülikooli juurde loodud filmikooli esimesest lennust hakkasid võrsuma uue põlvkonna filmitegijad. Arvo Iho juhendamisel õppisid filmi looma ja tootma teiste seas Rainer Sarnet, Marko Raat, Rein Pakk, Mikk Rand, René Vilbre, Urmas E. Liiv ja kursuse pesamuna Jaak Kilmi. Kilmist õhkuv asjalikkus annab tunnistust tema…
2 minutit
Vello Mäeots 19. II 1940 – 25. VII 2015
Eesti muusikaelu on tabanud valus kaotus. Laupäeval, 25. juulil lahkus meie hulgast Eesti Rahvusmeeskoori kauaaegne laulja ja direktor ning ansambli RAM-3 liige Vello Mäeots.
Vello Mäeots sai lauljahariduse Tallinna Muusikakoolis (1959–1963). Aastatel 1961–1963 töötas ta Eesti Televisioonis muusikasaadete režissööri assistendina, eelkõige oli Mäeotsa elutee seotud Eesti Rahvusmeeskooriga (endine Riiklik Akadeemiline Meeskoor), kus ta…
Vello Mäeots sai lauljahariduse Tallinna Muusikakoolis (1959–1963). Aastatel 1961–1963 töötas ta Eesti Televisioonis muusikasaadete režissööri assistendina, eelkõige oli Mäeotsa elutee seotud Eesti Rahvusmeeskooriga (endine Riiklik Akadeemiline Meeskoor), kus ta…
1 minut
Pekka Paikkari on teosed jaotanud nii, et suures saalis näeb skulpturaalsemaid töid ning Sergei Issupovilt sellele näitusele tellitud seinamaali.
Laura Põld
Jutud tule lummuses
Tohisoo puupõletuskeraamika sümpoosioni väärikas kokkuvõte Tallinna Kunstihoones
5 minutit
Tark mõistukõneline mässaja
Lynette Yiadom-Boakye näitus „Verses After Dusk“ ehk „Värsid pärast hämarust“ Londoni Serpentine’i galeriis kuni 13. IX.
Lynette Yiadom-Boakye näitus Serpentine’i galeriis on üks paljudest headest, isegi väga headest praegu Londonis vaadata kunstinäitustest. Kui tema kunst ei tõstataks taas küsimust, mis teeb ühest kunstiteosest – ka sellisest, mis mõjub vormiliselt vanaaegsena – just praegusesse aega kuuluva aktuaalse teose,…
Lynette Yiadom-Boakye näitus Serpentine’i galeriis on üks paljudest headest, isegi väga headest praegu Londonis vaadata kunstinäitustest. Kui tema kunst ei tõstataks taas küsimust, mis teeb ühest kunstiteosest – ka sellisest, mis mõjub vormiliselt vanaaegsena – just praegusesse aega kuuluva aktuaalse teose,…
3 minutit
Vaade 1995. aastale ühiselamu aknast
Kui üldiselt möödus 1995. aasta Eestis ilma põrutavate sündmusteta, siis minu isiklikus elus oli aasta ülimalt pöördeline: algas tudengipõli, kolisin Tallinnast Tartusse, vanematekodust ühiselamusse. Kõik see oli ülimalt vahva ning meenutada oleks paljutki. Et mitte nostalgilisse heietamisse uppuda, püstitan tagantjärele tarkust appi võttes järgmise üldistava teesi: toona kestis tudengielus lõbus, kohati anarhiline üleminekuaeg,…
3 minutit
Endisaegse majandusmehe „püha sõda“ vasakpoolsete ideede vastu
Nikolai Köstneri näol on tegemist praeguseks üsna unustatud, kuid omal ajal tähtsat rolli mänginud praktilise majandusmehe ja kodumaise kapitalismi ideoloogiga. Köstner (eluaastad 1889–1959) jõudis olla nii Tartu ülikooli statistika- ja majandusgeograafia professor kui ka kaasa lüüa 1927. aasta Eesti rahareformi teostamises. Ta osales poliitikas, pidas tähtsaid ametiposte…
8 minutit
Saare pärl
XXI Kuressaare kammermuusika päevad 28. VII – 1. VIII
Kuressaare kammermuusika päevi olen suure kaasaelamisega pikema aja jooksul jälginud ja külastanud. Saare paraku ju pisut suletud kultuurikontekstis on selle sündmuse pikal järjepidevusel ja kõrgel tasemel täiesti hindamatu väärtus. Ning rõõm on näha, et saarlased hindavad oma festivali ja selle kunstilist juhti pianist Andres Paasi. Eelmisel aastal anti talle ka Saaremaa…
Kuressaare kammermuusika päevi olen suure kaasaelamisega pikema aja jooksul jälginud ja külastanud. Saare paraku ju pisut suletud kultuurikontekstis on selle sündmuse pikal järjepidevusel ja kõrgel tasemel täiesti hindamatu väärtus. Ning rõõm on näha, et saarlased hindavad oma festivali ja selle kunstilist juhti pianist Andres Paasi. Eelmisel aastal anti talle ka Saaremaa…
2 minutit
Derrida „Positsioonid“ kui esimene isiklik Bowie plaat
1995. aastal hakkas Hando Runneli eestvedamisel ilmuma juba sünnihetkel monumentaalse alatooniga, nüüdseks kõneka hiigelmemoriaali mõõtu kasvanud raamatusari „Eesti mõttelugu“. Aasta varem olid ilmavalgust näinud Märt Väljataga koordineeritud ja (mõneti kitsaks jääva) enesekirjelduse kohaselt Lääne filosoofia ja ühiskonnateaduste võtmetekstide tõlkimisele orienteeritud „Avatud Eesti raamatu“ sarja esimesed kaks üllitist. Jüri Kaarma…
4 minutit
Väikelinna raamatupoed kui ette käiv peegel
Mitte ainult kultuur ei ole ette käiv peegel, mis ilmutab ühiskondlikke suundumusi enne nende juhtumist aktuaalses reaalsuses, samasugust omadust evivad ka kultuuriinstitutsioonid. Eriti maapiirkondade ja väikelinnade institutsioonid. Ühiskond pole kala, ta ei hakka mädanema pealinnast, vaid maalt, seejärel pehkivad väikelinnad ja siis kukuvad kokku endised rajoonikeskused ja siis jääbki ainult Talin…
4 minutit
Väe jäljed
Andres Koorti näitus „Minu T“ Tartu Kunstimaja suures saalis 30. VII – 23. VIII.
Hea kunst ühel või teisel moel võimendab elu. Platon ütleb „Pidusöögis“, et „kõik inimesed . . . . on rasedad nii kehalt kui hingelt“ (206c),1 s.t neis on mingi potentsiaal, pakitsus, loomise ehk „ilmaletoomise“ tung. Selle tulemuseks võib olla laps, meisterdatud asi, oluline tegu, kunstiteos, mingi taipamine jpm. Ilu määratleb Platon sellise…
Hea kunst ühel või teisel moel võimendab elu. Platon ütleb „Pidusöögis“, et „kõik inimesed . . . . on rasedad nii kehalt kui hingelt“ (206c),1 s.t neis on mingi potentsiaal, pakitsus, loomise ehk „ilmaletoomise“ tung. Selle tulemuseks võib olla laps, meisterdatud asi, oluline tegu, kunstiteos, mingi taipamine jpm. Ilu määratleb Platon sellise…
6 minutit
Lohakil jalgteest tsiviliseeritud jalutuskohaks
Narva kaldapromenaad
Autorid Tõnu Laanemäe, Paik Arhitektid. Ehitaja RTS Infraehitus. Promenaad avati 2014. a.
Lõviskulptuuride autorid Aivar Simson, Paul Mänd ja Andres Mänd. Lõvipraidiga Rootsi terrass avati 2015. a.
Narva promenaad on valmis. Üheksa aastat tagasi tekkinud idee korrastada Eesti uhkeima jõe vasakkallas on realiseerunud. Kilomeetripikkusele lõigule Narva sadama ja piirisilla vahel on…
Lõviskulptuuride autorid Aivar Simson, Paul Mänd ja Andres Mänd. Lõvipraidiga Rootsi terrass avati 2015. a.
Narva promenaad on valmis. Üheksa aastat tagasi tekkinud idee korrastada Eesti uhkeima jõe vasakkallas on realiseerunud. Kilomeetripikkusele lõigule Narva sadama ja piirisilla vahel on…
4 minutit
