Loobuv meedia
Koalitsiooni konsultatsioonikõnelused on täies hoos ja esimesed valimistejärgsed vangerdused on juba avalikkuse ette jõudnud.
Need, kelle häältesaak jäi valimistel nii väikeseks, et pole põhjust loota riigikogu asendusliikmeks või ministriks saamist, püüavad halva mängu juures head nägu teha ja kuidagi eluga edasi minna. Õnnelikud on need, kel varasematest valimistest tagataskus koht muudes esinduskogudes. Ilmselt ei vaeva nad end ka liiga…
Need, kelle häältesaak jäi valimistel nii väikeseks, et pole põhjust loota riigikogu asendusliikmeks või ministriks saamist, püüavad halva mängu juures head nägu teha ja kuidagi eluga edasi minna. Õnnelikud on need, kel varasematest valimistest tagataskus koht muudes esinduskogudes. Ilmselt ei vaeva nad end ka liiga…
2 minutit
Kriitika – mis seal arutada on?
Raamatute arvustamine on hädavajalik ja rutiinne kultuuritöö. Selles pole midagi salapärast ega loomingulistki. Mõni lehearvustus võib küll ka kunstiteoseks küündida, aga see pole hea arvustuse vajalik tingimus.
Arvustuse kolm komponenti on kirjeldus, tõlgendus ja hinnang. Kirjeldus (ümberjutustus) annab lugejale ettekujutuse, millega on tegu. Tõlgendus püüab ära arvata, mis on raamatu mõte, mis küsimusele see vastust…
Arvustuse kolm komponenti on kirjeldus, tõlgendus ja hinnang. Kirjeldus (ümberjutustus) annab lugejale ettekujutuse, millega on tegu. Tõlgendus püüab ära arvata, mis on raamatu mõte, mis küsimusele see vastust…
7 minutit
Miks kirjutada kunstist?
Kunstikriitika madalseisust on tavaks rääkida juba pikemat aega: sellest, kuivõrd praeguse aja – nullindate ja esimese kümnendi – kriitika erineb varasemast. Ja et seda nagu polegi meediaväljal näha ning toimiva kriitika asemel haigutab vastu kunstiringkondade ja avalikkuse vastastikuse mõistmatuse lõhe.
Pealiskaudnegi ülevaade reedab tõepoolest muutusi, võrreldes nii 1990ndate aastate kriitika kõrgajaga – mil kunstikriitika täitis päevalehti (mida…
Pealiskaudnegi ülevaade reedab tõepoolest muutusi, võrreldes nii 1990ndate aastate kriitika kõrgajaga – mil kunstikriitika täitis päevalehti (mida…
2 minutit
Muusikakriitik ei pea olema muusikateadlane
Sattusin hiljuti vaidlema ühe heliloojaga, kes oli muusikakriitika hetkeseisuga võrdlemisi rahulolematu. Kõne all oli peamiselt uudislooming, rahulolematuse põhjuseks kriitikute soovimatus ja võib-olla ka suutmatus uudisteostesse süveneda, mille tagajärg olevat helilooja taotluste mittemõistmine ning sellest johtuv pidev teemast mööda kirjutamine. Minu vestluspartner leidis, et olukorda parandaks see, kui kriitik kirjutaks mitte ainult kontserdil…
3 minutit
Saagu auhind!
Toimetajal on mure. Kirjanduskriitika pärast, õigemini sageli kohatava suhtumise pärast kirjanduskriitikasse. Suhtumise nähtavaim tulemus on päevalehtede kriitikakülgede hingevaakumine. Kriitika endaga ei ole midagi hullu lahti peale selle, et asjatundlikke süvenenud arvustusi on jäänud proportsionaalselt vähemaks.1
See mure ei ole personaalne probleem – sama nendivad kolleegid teistest väljaannetest. Ja küsimus ei ole ainult missioonis kodumaise kriitikakunsti lippu kõrgel hoida, kirjanikele…
See mure ei ole personaalne probleem – sama nendivad kolleegid teistest väljaannetest. Ja küsimus ei ole ainult missioonis kodumaise kriitikakunsti lippu kõrgel hoida, kirjanikele…
4 minutit
Alvar Loog: „Tõde, niivõrd kui seda humanitaarias üldse on, saab olla ainult isiklik.“
Ivan Võrõpajevi näidendis „„Delhi“ tants“, mida näeb praegu Lembit Petersoni lavastuses Theatrumis, on üheks tegelaseks balletikriitik, kes nendib: „Parem on elada halvasti oma elu kui suurepäraselt võõrast elu.“
Ott Karulin: Kas sa nõustud Võrõpajeviga, et kriitik on inimene, kes elab suurepäraselt võõrast…
Ott Karulin: Kas sa nõustud Võrõpajeviga, et kriitik on inimene, kes elab suurepäraselt võõrast…
14 minutit
Vaimsuses kantud humanism
ERSO sarja „Nautimus“ 3. kontsert „Kullervo“: Lilli Paasikivi (metsosopran), Tommi Hakala (bariton), Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Arvo Volmer 20. III Estonia kontserdisaalis.
Nii Jean Sibeliust kui ka Erkki-Sven Tüüri võib eri põlvkondlikust kuulumisest hoolimata nimetada põhjamaisteks sümfoonikuteks, mistõttu nende muusika esitamine ühel ja samal kontserdil ei tohiks tunnetuslikku dissonantsi tekitada. Oma loomingus on…
Nii Jean Sibeliust kui ka Erkki-Sven Tüüri võib eri põlvkondlikust kuulumisest hoolimata nimetada põhjamaisteks sümfoonikuteks, mistõttu nende muusika esitamine ühel ja samal kontserdil ei tohiks tunnetuslikku dissonantsi tekitada. Oma loomingus on…
3 minutit
Reimo Võsa-Tangsoo mustvalged fotod näitusel „Tabada tuuma ja põrgusse tagajärjed“ on riigikogu valimiste visuaalne uurimus. Kunstnik pildistas 31. I – 28. II avalikel üritustel poliitikasse pürgijaid. Ta lootis kohata heroilisi oraatoreid, kuid leidis eest tavalise inimese. Mustvalge filmi ja analoogkaamera kasutamisega püüdis Võsa-Tangsoo vabaneda ajakirjanduslikust töörütmist ning jätta sisse pildistatu, sündmuste, emotsioonide ja lõplike valikute vahel nii-öelda ajaline viivitus.
Rubriigist „galeriiring“
„Jalutuskäik galeriides“ ehk galeriiring on kultuuri nädalalehes päris hea formaat. Teles esindab sellesarnast lähenemist saade „OP kunst“. Galeriiring võimaldab suhestada samale ajale sattunud galeriinäitusi ning monitoorida reaalajas galeriide tegevust. Rubriik…
4 minutit
Grafiti ühe Tallinna vanalinna maja seinalt.
Liivi Muuseum / Mare Sabolotny
Ja sõna sai lauluks …
„See oli hää mu südamel“ Juhan Liiv koorimuusikas: RO Estonia poistekoor ja noormeestekoor, Estonia Seltsi segakoor, dirigendid Hirvo Surva ja Heli Jürgenson, vahetekstid Riina Roose. 15. III Estonia kontserdisaalis.
Kui hakkasin ligi…
Kui hakkasin ligi…
4 minutit
Kriitika tühisusest ja tõest
Kriitika on midagi kahtlast. Seda ainuüksi seetõttu, et kriitika lähtepunktiks on kahtlus. Kriitika peab tundma umbusu võtteid: tema esmasteks tööriistadeks on skepsis ja kahtlemine. Kriitika algasend oma objekti suhtes on negatiivne: ta on kutsutud oma objekti järele katsuma, küsimärgistama ja otsustavalt hindama. Tegema kõike seda, milleks kritiseeritav ehk üldse polnud mõeldud ja mida ta…
4 minutit
Kai Rüütel
Eesti Kontsert
Veel üks ilus möldrineiu
Kai Rüütel (metsosopran) ja Roger Vignoles (klaver) sarjas „Ilus möldrineiu“ 17. III Estonia kontserdisaalis.
Kammerlaulu kohta on teada, et sellega leiba lauale ei saa – seda viljeldakse kas missioonitundest või puhtast…
Kammerlaulu kohta on teada, et sellega leiba lauale ei saa – seda viljeldakse kas missioonitundest või puhtast…
3 minutit
Peaauhinna pälvis Marje Üksise „Avanemine VIII” (kuivnõel, metsotinto, 2014).
Kunstniku vormifantaasia on imetlusväärne, seejuures pole see pelgalt dekoratiivne, nagu abstraktse kunsti puhul kipub küllalt sageli olema, vaid tulvil väljenduslikku pinget.
Teet Malsroos
Mängulisuse tähe all
Eesti graafika elab edasi.
4 minutit
Kannibalism on looduses üsnagi levinud. Ning kuigi kannibalism on kirpvähi Gammarus duebeni celticusʼe normaalne toitumistava, näitas hiljutine uuring, et seeneriiki kuuluva ainurakse parasiidi Pleistophora mullerʼiga nakatunud kirpvähikesed pistsid nahka kaks korda rohkem liigikaaslasi, kui nende nakatumata kaaslased.
Isiksusi ja kultuure kujundav parasiit
Kui suurel määral on käitumine meie enda kontrolli all või meiega manipuleerivate parasiitide võimuses?
9 minutit
Kas jalgrattakuur on arhitektuur?
Wikipedia
Jalgrattakuur ja arhitektuuriteos
Millest peaks kirjutama arhitektuurist kirjutades?
7 minutit
Põhjamaiselt rokkiv CD
Erkki-Sven Tüüri muusikast huvituvale kuulajale ei ole ilmselt tundmatud ei helilooja Viies sümfoonia ega ka akordionikontsert „Prophecy“, mille salvestised on nüüd jõudnud ka CD-le (Ondine). Teoseid esitavad Helsingi Filharmooniaorkester Olari Eltsi juhatusel, akordionikontserdi solistina astub üles Mika Väyrynen.
Elts näib Tüüri muusikat hästi tunnetavat. Teoste interpretatsiooni käesoleval CD-l iseloomustab intellektuaalsuse ja emotsionaalsuse ning kontrollituse ja improvisatsioonilisuse orgaaniline…
Elts näib Tüüri muusikat hästi tunnetavat. Teoste interpretatsiooni käesoleval CD-l iseloomustab intellektuaalsuse ja emotsionaalsuse ning kontrollituse ja improvisatsioonilisuse orgaaniline…
2 minutit
Keskusesse sisenedes hakkab kohe silma fuajee rõngastega ehitud uhke lagi.
Ülemiste õnnepalee
Tallinna Ülemiste kaubanduskeskuse juurdeehitus. Autorid Einar Aakeroy, Lauri Laisaar, Jaanika Ots, Katrin Kõlu (AMB International Architects & Designers). Sisearhitektid Priit Põldme ja Reet Sepp, tualettruumide piktogrammide disainer Velvet, loodusfotode autor Sven…
3 minutit
„1987“ kannavad näitlejad maske, mille ainsaks elavaks osaks on silmad.
Gabriela Liivamägi
Puhas teater
„1987“ näidatakse meile teatrit selle ürgsel, psühholoogiast, plämast, olustikulisusest, juttudest ja emotsionaalsetest näoilmetest vabastatud kujul.
4 minutit
Viru keskus. Jääb mulle alati teele ette, tee mis tahad. Kas minna otse läbi või põigata mööda? Oleneb ilmast. Jalakäijate tunnel on Tallinnas üks väheseid kohti, kus mu suunataju kaob ja ma pean tõsiselt pingutama, et aru saada, kuidas liikuda sinnapoole, kuhu alguses soovisin. Kahtlustan, et selles on süüdi diagonaalsed tunnelid, mis jätavad trepist allalaskumisel petlikult sirge mulje.
Tallinna argiruumis
Me muutume pidevalt, läbime kohti parema või halvema tujuga, jookseme neist läbi või seisatame. Nii nagu meie oleme pidevas muutuses, muutub ka ruum meie ümber: vahel takistab, vahel võimaldab. On paiku,…
2 minutit
Gobon ja maivälk
Taavi Jakobson, Tõeline jumalaosake. Toimetanud Õie Jakobson. Kujundanud Neeme Möll. Pilgrim, 2014. 380 lk.
Indrek Rüütle, Maivälk. Toimetanud Mariina Paesalu. Kujundanud Matthias Sildnik. Kaane kujundanud Marko Kekishev. Jumalikud Ilmutused, 2014. 74 lk.
Raamatud võivad kõrvuti juhtuda kõige erinevamatel põhjustel. Mõte, et raamatud võivad kuidagi üksteisega suhelda ja üksteist kommenteerida, on igivana ja selle teemaga on tegelenud nii juudi rabid…
Indrek Rüütle, Maivälk. Toimetanud Mariina Paesalu. Kujundanud Matthias Sildnik. Kaane kujundanud Marko Kekishev. Jumalikud Ilmutused, 2014. 74 lk.
Raamatud võivad kõrvuti juhtuda kõige erinevamatel põhjustel. Mõte, et raamatud võivad kuidagi üksteisega suhelda ja üksteist kommenteerida, on igivana ja selle teemaga on tegelenud nii juudi rabid…
6 minutit
„Ex machina“ süžee on tuttav kõigile, kes on lugenud Mary Shelley „Frankensteini“. Tehisintellekt Ava (Alicia Vikander) on aga pakendatud kauni robotnaise kehasse.
Kaader filmist
Kas nohikud unistavad elektrinaistest?
Mängufilm „Ex machina“ (Inglismaa 2015, 108 min), režissöör-stsenarist Alex Garland, operaator Rob Hardy, heliloojad Geoff Barrow ja Ben Salisbury. Osades Domhnall Gleeson, Oscar Isaac, Alicia Vikander. Linastub kinodes…
5 minutit
Enrique Vila-Matase sulest on ilmunud üle 30 teose. Hispaania nüüdiskirjanduse tõlgituima autori autobiograafilise taustaga eneseirooniline romaan „Pariisile ei tule iial lõppu“ on tema loomingu esmatõlge eesti keelde.
Lisbeth Salas, www.enriquevilamatas.com
Irooniline tagasivaade Pariisile, Hemingwayle ja kirjandusele
Enrique Vila-Matas on üks tuntumaid tänapäeva hispaania kirjanikke, kes on avaldanud üle 30 raamatu ja pälvinud mitmeid kirjanduspreemiaid. Tema originaalset loomingut on tõlgitud…
4 minutit
Aspirant Ants Viires Avinurme valla Kõrve külas Tolmumetsa talus võsavikatiga välitöödel.
ERM Fk 1097:16.
Viimane kolmest suurest
Ants Viires hindas laia maailmavaadet, keelteoskust, kultuurilise mitmekesisuse mõistmist.
4 minutit
Haydn kui orkestri distsiplineerija
Tallinna Filharmoonia välja antud plaat Joseph Haydni loominguga on meeldiv täiendus klassikalise muusika sõpradele. Plaadi on sisse mänginud Tallinna Kammerorkester (TKO) Risto Joosti juhatusel ja sellel kõlavad Haydni sümfooniad nr 1 D-duur, nr 104 D-duur ja tšellokontsert C-duur, solistiks Silver Ainomäe.
Haydni looming on kammerorkestritele kohane repertuaar mitmes mõttes: oli ju orkester, millele helilooja…
Haydni looming on kammerorkestritele kohane repertuaar mitmes mõttes: oli ju orkester, millele helilooja…
2 minutit
Litograafia pilamine
Rahvusraamatukogus avatud suurel graafikanäitusel üllatas litograafiate hulk. Kui aga hakkasin lähemalt vaatama piltide tehnikat – litokivile olen joonistanud juba 1970. aastast peale ja tunnen seda tehnikat läbilõhki –, selgus, et litograafiaks on mõnigi noor kunstnik nimetanud hoopis metall- või siis plastplaadiga masinatega trükitud ofsettrükki, isegi digitrükke.
Noored kunstnikud kas pole õppinud klassikalisi graafikatehnikaid, kuigi enamik neist on…
Noored kunstnikud kas pole õppinud klassikalisi graafikatehnikaid, kuigi enamik neist on…
2 minutit
Ülo Vihma roll mõjus Luciferi tüüpi ergutajana.
Gabriela Liivamägi
Vana vein käärib vaikselt vaatides
Lavastaja Ivar Põllu taskutest paistavad Strindbergi ja Brooki kõrvad.
5 minutit
Jassi Zahharov esitas Koloman Zsupáni laulu Straussi operetist „Mustlasparun“.
Rünno Lahesoo
Legend elab
Galakontsert „Georg Ots 95“ 21. III Estonia teatris. Dirigendid Vello Pähn ja Jüri Alperten, lavastaja Arne Mikk, kunstnik Kristel Linnutaja, solistid Maksim Paster (Moskva Suur teater) ja Helena Juntunen (Soome) ning Pavlo Balakin,…
2 minutit
Joobnud sileen. Tundmatu kunstnik Anthonis van Dycki järgi.
Eesti Kunstimuuseum
Vanakreeka hümnid ja „Joobnud sileen“
„Helisevad šedöövrid“: Antiik-Kreeka meloodiad ja nende ainetel loodud muusika 15. III Kadrioru kunstimuuseumis. Esines ansambel FA Schola koosseisus Raho Langsepp (flöödid, šalmei), Lilian Langsepp (harf, lüüra), Tarmo…
3 minutit
Muusikalavastus, täis nähtavaid ja nähtamatuid niidistikke
Sõna „kunst“ osutab millegi oskamisele, oskuslikule ümberkäimisele ideemaailmaga, oskusele nähtamatut nähtavaks teha, jättes ometi varjatuks tuhanded saladused. Kriitikakunst haarab topeltmaailmade järele: kunstniku ideed ja kriitiku ideed, nende ühisosa ja põrkumine. Ja – eriti teatris, muusikas, aga mujalgi – kunsti füüsiline vastuvõtt, vastuvõtja keha rõõmud ja kannatused.
Muusikateatris oleneb kriitiku…
Muusikateatris oleneb kriitiku…
3 minutit
Eesti muusikud maailmas, märts
1. III Arvo Pärdi „Tabula rasa“ on ettekandel USAs Spokane’is (WA), esitajaiks Spokane Symphony ning viiuldajad Mateusz Wolski ja Amanda Howard-Phillips, dirigent on Eckart Preu.
1. ja 4. III dirigeerib Kristiina Poska Donizetti ooperit „Viva la Mamma“ Viini Volksoperis, etenduse on lavastanud Rolando Villazón.
1., 4. ja 7. III Lauri Vasar esineb Marcello osas Hamburgi Riigiooperi…
1. ja 4. III dirigeerib Kristiina Poska Donizetti ooperit „Viva la Mamma“ Viini Volksoperis, etenduse on lavastanud Rolando Villazón.
1., 4. ja 7. III Lauri Vasar esineb Marcello osas Hamburgi Riigiooperi…
12 minutit
Barbara Lorey de Lacharrière (paremal) annab FIPRESCI auhinna üle egiptuse dokumentalistile Hala Loftyle 2012. aasta Abu Dhabi filmifestivalil filmi „Eneseületamine iga päev” („Al-khoroug lel-nahar“), eest.
Union des journalistes de cinema
Kriitika ja kriitikud
Barbara Lorey de Lacharrière: „Mulle ei meeldi kirjutada negatiivseid arvustusi.“
4 minutit
Tashi on elanud Nepalis paikneva budistliku sakija koolkonna kloostris üle kümne aasta ja nüüd tahab ta lahkuda.
Tibetan dream
Dokumentaalfilm „Tashi Delek!“ (Eesti 2015, 56 min), režissöör-stsenarist Peeter Rebane, operaator Mait Mäekivi, helilooja Eduardo Agni. Linastub kinodes Artis ja Sõprus.
Tiibeti kiltmaa pole mitte lihtsalt ilus ja romantiline koht, vaid sel paigal on…
Tiibeti kiltmaa pole mitte lihtsalt ilus ja romantiline koht, vaid sel paigal on…
3 minutit
Loovuse ökoloogia
Dokumentaalfilm „Impromptu“ (Eesti 2015, 57 min), autorid Mart Taniel ja Priit Pääsuke, operaatorid Mart Taniel, Erik Põllumaa ja Priit Pääsuke, helirežissöör Rainer Jancis. Linastub kinos Sõprus.
Filmi „Impromptu“ lõpus räägib muusik Rainer Jancis meile sellest, et vabalt improviseeritud muusikas on tegelikult sama energia mis looduses. Et need helid on põhimõtteliselt seesama mis tuul ja tuli ja puud. Ja…
Filmi „Impromptu“ lõpus räägib muusik Rainer Jancis meile sellest, et vabalt improviseeritud muusikas on tegelikult sama energia mis looduses. Et need helid on põhimõtteliselt seesama mis tuul ja tuli ja puud. Ja…
4 minutit
Maria Klenskaja tantsukriitikust Elatanud naine on vaatamata oma professioonile ületanud piiri teooria ja praktika vahel: mõistes esimese piiratust, mängib ta mõistvaks ja mõistetavaks ka teise vaatepunkti mõnetise egotsentrilisuse.
Piia Ruber
Väikese inimese suured teemad
Ivan Võrõpajev räägib oma näidendites teatud piiride ületamisest, aga ta ei pea nende all silmas pelgalt ühiskondlikke kokkuleppeid, mida on hõlbus eirata, vaid küsib nende piiride olemasolu kohta üleüldse.
5 minutit
Kriitikanälg
Kas arhitektuurikriitika on arhitektuuri mõtestamine, selgitamine või sellest rääkimine? Miks kriitiku tekst on enamasti kirjeldus? Kas vahendajaks peaks olema teadlane, arhitekt, ajakirjanik, fotokunstnik või tarbija? Tähtis on vaimne kogemine. Vaimne praktika.
Kriitikast õppima, isegi seda nautima kutsuvad üles juhtimisteooria raamatud. Kuidas on aga lood päriselt? Kas nii, nagu elus, või nagu juhtimisõpikutes? Arhitekt on väga valvas ja näeb kriitikat…
Kriitikast õppima, isegi seda nautima kutsuvad üles juhtimisteooria raamatud. Kuidas on aga lood päriselt? Kas nii, nagu elus, või nagu juhtimisõpikutes? Arhitekt on väga valvas ja näeb kriitikat…
3 minutit
Kristiina Lauritsa rinnaehe „Kõu I“, 2014, must sool, hõbe, sarv, hematiit.
Tanel Veenre
Varakevadine tarbekunstiteraapia
Kristiina Lauritsa näitus „Mõned õnnelikud“ Hopi galeriis 7.– 24. III, Mare Saare näitus „Definitsioonid“ tarbekunsti- ja disainimuuseumis 24. I – 22. III ja klaasikunstnike ühenduse näitus „Kooskõla III“ Hausis…
3 minutit
Kanuti gildi saal on praegune etenduskunstide esisaal, kuhu oma lavastusega sisenedes algab automaatselt enesetõestamisprotsess.
Liis Treimann / Pm / Scanpix
Põlvkonnad ja väljavaated eesti tantsukunstis
Henri Hüti ja Taavet Janseni residentuurist Kanuti gildi saalis vallandus tantsuvälja kirglik eneseanalüüs.
7 minutit
Keerulised tüübid
„„Mõned inimesed ütlevad, et ei saa teie kirjutistest aru, isegi kui on neid lugenud kaks või kolm korda. Mida te neile soovitaksite?“ – „Lugeda neljandat korda.““ Tänasel hilissügise hommikul São Paulos lubab see William Faulkneri vastus mul asuda kohe asja juurde ja meelde tuletada, mis vahe on müügiedukatel raamatutel (sest, nagu ütles Bolaño, „need jutustavad lugusid, millest…
4 minutit
„Õlimäe õite“ võttepäevik
Heilika Pikkovi „Minu Jeruusalemm“ ei ole ammu enam uus raamat, selle kohta on ilmunud mitmeid ülevaateid ja arvustusi. Teos võitis parima reisiraamatu tiitli ning esitati Tammsaare kirjanduspreemia kandidaadiks. See kirjandusteos on tõesti nii väärt reisiraamat kui proosateos, kuid mulle kui dokfilmitegijale oli seda põnev lugeda eelkõige kui võttepäevikut. Vaatlengi siinkohal seda raamatut inimese pilguga,…
4 minutit
Tõsise mõõduvõtmise – ajakirjandus arvab ju endal endiselt valvekoera funktsiooni olevat – asemel näemegi nii igapäevast teatraliseeritud etendust, kus möirged võivad taevani tõusta, tõsiselt viga aga ei saa iial keegi. Selline „Wrestlemania“ kohalik versioon.
Internet
Põhjus ja sümptom
Ääremärkusi valvekoera arenguvõimaluste kohta
8 minutit
Märtsi alguses valmis Paljassaare sotsiaalmaja sööklas Brit Pavelsoni seinateos, millest õhkub julget ja elutervet mõttelendu nõudvat emantsipeerunud loovust.
Brit Pavelson
Brooklynist Paljassaare sotsiaalmajani
Elujõulisest feministlikust ühiskonnakriitikast
4 minutit
Jan Kaus: „Eelistan jätta arvustajale tõlgendusvabaduse, kuigi ma jätan endale ka vabaduse arvustaja tõlgendust vabalt tõlgendada.“
Piia Ruber
Lähedus on õige distants
Jan Kausi mullused miniatuurikogu „Tallinna kaart“ ja romaan „Ma olen elus“ on pälvinud tähelepanu ja tunnustust eesti kontekstis lausa luksuslikult. Ridamisi on ilmunud arvustusi,1 romaani auhindas Tallinna ülikool ning 14.…
5 minutit
Kas täna on pargis pianisti või naiskoori kontsert?
Marje Eelma
Kontsert pargis
Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli juurdeehitus
4 minutit
Õudukatemeistri Stephen Kingi romaanis „See“ võtab rühm lapsi nõuks võidelda Selle ehk linna kloaagis pesitseva kurja alge vastu; See ilmub laste ette klouni rõivais ja peibutab neid õhupallidega, et nad hiljem tappa.
Kaader Tommy Lee Wallace 1990. aasta samanimelisest filmist.
Sõnade ootel*
Väike arutlus ajast ja moraalist
11 minutit
Väävelkõhuline vaal ja ärrituv kitskass
Nagu Stig Rästa soovitab: naeratage koerale. Kui ajakirjanikud on ühiskonna valvekoerad ja kunstimeistrid kanaarilinnud, siis vägisi lähevad mõtted sellele, kuidas tuleks kutsuda kuhugi nende vahele paigutuvaid teatrikriitikuid. Vägisi lähevad mõtted ka Hašeki „Švejkis“ kujutatud vabatahtlik Marekile, kes ajakirja Svĕt Zvířat (Loomariik) toimetajana mõtles lugejahuvi tõstmiseks välja uusi elukaid nagu väävelkõhuline vaal või…
2 minutit
