$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Virve Sarapik
-
Õpetaja, valgustaja, suunaja ja vahendaja
Jaak Kangilaski seisukoht näib olevat, et pooluste vahel leiab alati kesktee, kuid elus, kunstis, mõtteviisis ja ka poliitikas peaks leiduma erinevaid võimalusi.
5 minutit -
Kolmekümne neljast kongressist on mõnel teisel mandril peetud vaid viis, kolm tükki viimasel 12 aastal. Aasia maade seas oli mullune Hiina oma esimene.Alo PaistikReis Hiina ja tagasi
2016. aasta Pekingi CIHA kongress tõi taas esile maailmakunsti ajaloo probleemid.
10 minutit -
Miks kirjutada kunstist?
Kunstikriitika madalseisust on tavaks rääkida juba pikemat aega: sellest, kuivõrd praeguse aja – nullindate ja esimese kümnendi – kriitika erineb varasemast. Ja et seda nagu polegi meediaväljal näha ning toimiva kriitika asemel haigutab vastu kunstiringkondade ja avalikkuse vastastikuse mõistmatuse lõhe.
Pealiskaudnegi ülevaade reedab tõepoolest muutusi, võrreldes nii 1990ndate aastate kriitika kõrgajaga – mil kunstikriitika täitis päevalehti (mida omakorda oli rohkem) – kui ka sellele eelnenud tõesust ja objektiivsust ihanud kümnenditega. Traditsioonilist…2 minutit -
Sirbiga teadusväljal
Miks ikkagi on sel viisil – analüüsideta, selgitusteta, riigi alusstrateegiale toetumata – tarvis teadlaskonda kokku tõmmata?
Viimastel nädalatel avalikkuse tähelepanu köitnud Sirbi-saaga varju on jäänud teine haritlaskonda puudutav protsess. See ei paista esmapilgul ehk nii reljeefne, ent siiski leidub sisulisi sarnasusi, ja mis veelgi olulisem: tegemist on otseselt palju suuremat hulka inimesi mõjutanud sündmuste käiguga.
Jutt on Eesti teaduse reformist, mis algas eelmisel aastal ja on tänavu saavutanud täistuurid. Teaduse uue rahastamissüsteemi…7 minutit -
Sirbiga teadusväljal
Miks ikkagi on sel viisil – analüüsideta, selgitusteta, riigi alusstrateegiale toetumata – tarvis teadlaskonda kokku tõmmata?
Viimastel nädalatel avalikkuse tähelepanu köitnud Sirbi-saaga varju on jäänud teine haritlaskonda puudutav protsess. See ei paista esmapilgul ehk nii reljeefne, ent siiski leidub sisulisi sarnasusi, ja mis veelgi olulisem: tegemist on otseselt palju suuremat hulka inimesi mõjutanud sündmuste käiguga.
Jutt on Eesti teaduse reformist, mis algas eelmisel aastal ja on tänavu saavutanud täistuurid. Teaduse uue rahastamissüsteemi…7 minutit -
Kunstiteaduslikke Uurimusi tõusis teadusajakirjade nomenklatuuris
Teadusväljaandeid on tavaks hinnata lisaks sisulistele omadustele – kui palju ilmub väärtuslikku ja uut eriala infot, kui hinnatud autorid väljaandes kirjutavad – ka mitmete formaalsemate tunnuste põhjal. Nendeks on näiteks mõjufaktor, mis kujuneb välja sellele väljaandele viitamise hulga põhjal, ja kuulumine andmebaasidesse. On selge, et sisuliste tunnuste hindamine on ebamäärasem ja kõnekas rohkem erialainimeste ringis, formaalsemad tunnused on seevastu eelistatud kõrvutava hinnangu andmisel ja ajakirjade võrdlemisel. Nii teavad ka Eesti…3 minutit -
Eesti kunstikirjutus
Võrdlev esmapilk näib kinnitavat, et eesti kunstikirjutusel ja -teadusel on olnud head ja rammusad aastad, ükskõik, kas paneme võrdluseks kõrvale eelmise või üleeelmise kümnendi. Mitte kunagi varem pole Eestis ilmunud nii mitu perioodilist kunsti-, arhitektuuri- ja kunstiteaduslikku väljaannet (kunst.ee, Estonian Art, Maja, Ehituskunst, Kunstiteaduslikke Uurimusi), asutuste toimetisi (Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kõrgem Kunstikool, Eesti Kunstiakadeemia), sellisel hulgal katalooge, teoreetilisi käsitlusi ja traditsioonilisi kunstnikumonograafiaid. Ning unustada ei tohi tasapisi valmivat kuueköitelist „Eesti…2 minutit -
Milleks meile ikkagi teadusajakirjad?
4 minutit
