Mihkel Veske 170. Kaasan ja soome-ugri rahvad
Mihkel Veske pärand vajab enamat uurimist ja populariseerimist.
28. jaanuaril möödus 170 aastat silmapaistva keeleteadlase, luuletaja ja rahvusliku ärkamisaja tegelase Mihkel Veske sünnist. Ta oli esimene kõrgelt haritud eesti soost keeleteadlane, kes 1872. aastal kaitses doktorikraadi soome-ugri keelte võrdlev-ajaloolise grammatika alal Leipzigi ülikoolis, mis oli üks tolleaegseid keeleteaduse tippkeskusi. Aastail 1874–1885 oli…
28. jaanuaril möödus 170 aastat silmapaistva keeleteadlase, luuletaja ja rahvusliku ärkamisaja tegelase Mihkel Veske sünnist. Ta oli esimene kõrgelt haritud eesti soost keeleteadlane, kes 1872. aastal kaitses doktorikraadi soome-ugri keelte võrdlev-ajaloolise grammatika alal Leipzigi ülikoolis, mis oli üks tolleaegseid keeleteaduse tippkeskusi. Aastail 1874–1885 oli…
6 minutit
Presidendi vastuvõtt
Spielberg on teinud psühholoogilis-poliitilise draama, kus suurem osa tegevusest leiab aset senatis, kabinettides või kodus.
Mängufilm „Lincoln” (USA 2012, 150 min), režissöör Steven Spielberg, stsenarist Tony Kushner Doris Kearns Goodwini raamatu ainetel. Osades Daniel Day-Lewis, Sally Field, Tommy Lee Jones, David Strathairn, Joseph Gordon-Levitt, James Spader, Hal Holbrook, John Hawkes jt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinodes ning…
Mängufilm „Lincoln” (USA 2012, 150 min), režissöör Steven Spielberg, stsenarist Tony Kushner Doris Kearns Goodwini raamatu ainetel. Osades Daniel Day-Lewis, Sally Field, Tommy Lee Jones, David Strathairn, Joseph Gordon-Levitt, James Spader, Hal Holbrook, John Hawkes jt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinodes ning…
4 minutit
Nõiajaht tänapäeva moodi
Ühiskondliku paranoia ja kambamentaliteedi pahupool jõuab vaatajani täpse režiikäega seatud argielu detailidega.
Mängufilm „Jaht” („Jagten”/„The Hunt”, Taani 2012, 115 min), režissöör Thomas Vinterberg, stsenaristid Thomas Vinterberg ja Tobias Lindholm. Osades Mads Mikkelsen, Thomas Bo Larsen, Annika Wedderkopp, Lasse Fogelstrøm jt. Linastub kino Artis ja Hobujaama kobarkinos.
Taani filmimaana maailmakaardile paisanud „Dogma 95” liikumise üks eestvedaja režissöör Thomas…
Mängufilm „Jaht” („Jagten”/„The Hunt”, Taani 2012, 115 min), režissöör Thomas Vinterberg, stsenaristid Thomas Vinterberg ja Tobias Lindholm. Osades Mads Mikkelsen, Thomas Bo Larsen, Annika Wedderkopp, Lasse Fogelstrøm jt. Linastub kino Artis ja Hobujaama kobarkinos.
Taani filmimaana maailmakaardile paisanud „Dogma 95” liikumise üks eestvedaja režissöör Thomas…
3 minutit
Meenutusi Heino Ellerist
Supini „Heino Eller. Quinta Essentia” on sooja sisseelamise ja asjatundliku materjalivaldamisega tehtud film.
Dokumentaalfilm „Heino Eller. Quinta Essentia” (F-Seitse, 2013, 90 min), režissöör ja stsenarist Dorian Supin, operaatorid Arvo Vilu ja Dorian Supin, produtsent Reet Sokmann. Esilinastus 22. I EMTA kammersaalis.
Heino Elleri (1887–1970) mulluse 125. sünniaastapäeva tähistamise järellainetusena esilinastus EMTA kammersaalis viimaks ka Dorian Supini verivärske dokumentaalfilm…
Dokumentaalfilm „Heino Eller. Quinta Essentia” (F-Seitse, 2013, 90 min), režissöör ja stsenarist Dorian Supin, operaatorid Arvo Vilu ja Dorian Supin, produtsent Reet Sokmann. Esilinastus 22. I EMTA kammersaalis.
Heino Elleri (1887–1970) mulluse 125. sünniaastapäeva tähistamise järellainetusena esilinastus EMTA kammersaalis viimaks ka Dorian Supini verivärske dokumentaalfilm…
3 minutit
Valdo Pandist. Riivamisi ja riivatult
Ene Hion: „Kaine talupojamõistus oleks pidanud Panti hoiatama: ära tee seda saadet!”
Ene Hioni raamat „Valdo Pant – aastaid hiljem” (Maagiline Ruum, 2013. 287 lk).
Teemaõhtu „Valdo Pant 85” ETV 2s 20. I.
And kitsi kink, ja andemees
on elu konterbant,
kui andetute antitees
jääd meelde, Valdo Pant
Voldemar Panso järelehüüdest Valdo Pandile
Ei meenugi, kelle sünni(aasta)päeva me viimati nii…
Ene Hioni raamat „Valdo Pant – aastaid hiljem” (Maagiline Ruum, 2013. 287 lk).
Teemaõhtu „Valdo Pant 85” ETV 2s 20. I.
And kitsi kink, ja andemees
on elu konterbant,
kui andetute antitees
jääd meelde, Valdo Pant
Voldemar Panso järelehüüdest Valdo Pandile
Ei meenugi, kelle sünni(aasta)päeva me viimati nii…
7 minutit
Jon Fosse: ma pean kirjutamiseks vett nägema
Katkend näitekirjaniku, luuletaja, tõlkija ja toimetaja Caridad Svichi intervjuust näitekirjanik Jon Fossega ajalehele Brooklyn Rail.
Kuidas kajastub teie töödes skandinaavia kultuur?
Olen täiesti kindel, et minu kirjatöid on tugevalt mõjutanud asjaolu, et kasvasin üles Lääne-N orras Hardangeri fjordi kaldal. Õigupoolest on see mõju olnud nii suur, et selle tajumine on peaaegu võimatu.…
Kuidas kajastub teie töödes skandinaavia kultuur?
Olen täiesti kindel, et minu kirjatöid on tugevalt mõjutanud asjaolu, et kasvasin üles Lääne-N orras Hardangeri fjordi kaldal. Õigupoolest on see mõju olnud nii suur, et selle tajumine on peaaegu võimatu.…
2 minutit
Mälestustes viivleb hääletu tuul
Jon Fosse „Ma olen tuul” on Lembit Petersonil lavastatud minimalistlikult, rahuga usaldades kirjaniku isikupärast stiili, sõnade muusikat.
Theatrumi „Ma olen tuul”, autor Jon Fosse, tõlkija Eva Eensaar, lavastaja Lembit Peterson ja valguskunstnik Rene Liivamägi. Mängivad Marius Peterson ja Ott Aardam, sooloflöödil Tarmo Johannes. Esietendus 25. I Salme kultuurikeskuses.
Olin kuulnud imestunud ning skeptilisevõitu küsimust, miks…
Theatrumi „Ma olen tuul”, autor Jon Fosse, tõlkija Eva Eensaar, lavastaja Lembit Peterson ja valguskunstnik Rene Liivamägi. Mängivad Marius Peterson ja Ott Aardam, sooloflöödil Tarmo Johannes. Esietendus 25. I Salme kultuurikeskuses.
Olin kuulnud imestunud ning skeptilisevõitu küsimust, miks…
3 minutit
Teatri leiutamine vanarauast
Tehnoloogilise teatri tuum on tehnoloogiate siserütmide ärakasutamine.
Arvatavasti oli see 1996. aastal, kui ma esimest korda kasutasin terminit „tehnoloogiline teater”. Asja ennast õieti polnudki, aga Peeter Jalaka mõned lavastused olid viidanud võimalusele, et teatrit saab teha märgatavalt teistmoodi kui kõik see, mida olin senini näinud. Oli kuidagi intuitiivselt selge, et teatri vormis on välja toomata ja…
Arvatavasti oli see 1996. aastal, kui ma esimest korda kasutasin terminit „tehnoloogiline teater”. Asja ennast õieti polnudki, aga Peeter Jalaka mõned lavastused olid viidanud võimalusele, et teatrit saab teha märgatavalt teistmoodi kui kõik see, mida olin senini näinud. Oli kuidagi intuitiivselt selge, et teatri vormis on välja toomata ja…
3 minutit
Pealelend. Tanel Jonas
Sadamateatris esietendub 9. veebruaril iiri näitekirjaniku Martin McDonaghi draama „Üksildane lääs”. Vanemuise lavastuse kunstnik on Iir Hermeliin ja valguskunstnik Jaanus Moor, mängivad Riho Kütsar,
Andres Mähar, Karol Kuntsel ja Kristiina-Hortensia Port.
Mis värk see eestlastel iirlastega on, et Eestis nii palju iiri näidendeid lavastatakse? Ja miks oled sinagi seni vaid iiri lugusid lavale toonud?
Tanel Jonas, „Üksildase lääne”…
Andres Mähar, Karol Kuntsel ja Kristiina-Hortensia Port.
Mis värk see eestlastel iirlastega on, et Eestis nii palju iiri näidendeid lavastatakse? Ja miks oled sinagi seni vaid iiri lugusid lavale toonud?
Tanel Jonas, „Üksildase lääne”…
1 minut
Remonti vajava teatri hollywoodlik peredraama
„Remondimehe” puhul ei ole küsimus niivõrd teemas, kuivõrd selle pinnapealses käsitlemises.
Vanemuise „Remondimees”, teksti autor, lavastaja ja lavakujundaja Urmas Lennuk, helikujundaja Taavi Toom ja valguskunstnik Andres Sarv. Mängivad Külliki Saldre, Maria Soomets ja Tanel Jonas. Esietendus 24. XI 2012 Sadamateatris.
Urmas Lennuk kirjutab lavastuse kavalehel inimlikkusest ja mõistmisest, soovib päikest ning paneb sellele…
Vanemuise „Remondimees”, teksti autor, lavastaja ja lavakujundaja Urmas Lennuk, helikujundaja Taavi Toom ja valguskunstnik Andres Sarv. Mängivad Külliki Saldre, Maria Soomets ja Tanel Jonas. Esietendus 24. XI 2012 Sadamateatris.
Urmas Lennuk kirjutab lavastuse kavalehel inimlikkusest ja mõistmisest, soovib päikest ning paneb sellele…
3 minutit
Milline mäng! Kindel, selge ja puhas
Peeter Süda 130 (30. I 1883 – 3. VIII 1920)
Kummaline mees oli.
Tema eluviisi lahtimõtestamiseks läheks vaja psühholoogia abi ja kirjeldamiseks head mõistvat sulge. Eelkõige jääb lihtinimesele arusaamatuks Süda hullumeelne askees: miks ütles ta väga vaese inimesena sageli ära paljudest vähegi avitavatest teenimisvõimalustest, kuigi palus kodustelt pidevalt abi ja laenas tuttavatelt alatasa väikestki raha,…
Kummaline mees oli.
Tema eluviisi lahtimõtestamiseks läheks vaja psühholoogia abi ja kirjeldamiseks head mõistvat sulge. Eelkõige jääb lihtinimesele arusaamatuks Süda hullumeelne askees: miks ütles ta väga vaese inimesena sageli ära paljudest vähegi avitavatest teenimisvõimalustest, kuigi palus kodustelt pidevalt abi ja laenas tuttavatelt alatasa väikestki raha,…
2 minutit
Briljantne Zahharenkova
„Eliitkontserdid VII ”: Irina Zahharenkova (klaver) 22. I Estonia kontserdisaalis.
Eesti Kontserdi ja Eesti Interpreetide Liidu koostöös sündinud sari „Eliitkontserdid” pakub sel hooajal kuulamiseks-nautimiseks esindusliku valiku Eesti pianiste. Hiljuti võisime Sirbi veergudelt lugeda Peep Lassmanni suurepärase kontserdi arvustust ja ka sel õhtul ei tulnud kuulajal pettuda: Irina Zahharenkova kaalukatel konkurssidel ilma teinud nimi on juba täiesti omaette…
Eesti Kontserdi ja Eesti Interpreetide Liidu koostöös sündinud sari „Eliitkontserdid” pakub sel hooajal kuulamiseks-nautimiseks esindusliku valiku Eesti pianiste. Hiljuti võisime Sirbi veergudelt lugeda Peep Lassmanni suurepärase kontserdi arvustust ja ka sel õhtul ei tulnud kuulajal pettuda: Irina Zahharenkova kaalukatel konkurssidel ilma teinud nimi on juba täiesti omaette…
2 minutit
Tähtsaim on muusika
„Kuldne klassika”: Pärnu Linnaorkester, solistid Jüri Alperten (klaver), Arvo Leibur (viiul) ja Henry-David Varema (tšello), dirigent Jüri Alperten 26. I Estonia kontserdisaalis.
Juba teist hooaega vältab Eesti Kontserdi sari „Kuldne klassika”, kus kantakse ette muusikaloo armastatumaid orkestrimuusika teosed. Sarjas astuvad põhiliselt üles kodumaised orkestrid (siiani pole veel saanud kuulda Vanemuise orkestrit), kuid korra hooaja jooksul püütakse „sisse…
Juba teist hooaega vältab Eesti Kontserdi sari „Kuldne klassika”, kus kantakse ette muusikaloo armastatumaid orkestrimuusika teosed. Sarjas astuvad põhiliselt üles kodumaised orkestrid (siiani pole veel saanud kuulda Vanemuise orkestrit), kuid korra hooaja jooksul püütakse „sisse…
1 minut
Uusi ideid barokklaulu esitamisest
Hollandi barokilaulja Peter Kooij 16. – 19. I Tallinnas: meistrikursus Väravatornis ja lõppkontsert Mustpeade majas.
Barokkmuusika laulmine on Eestis viimastel aastakümnetel järjest elavnenud. Üha hoogsamalt võetakse ette kantaadid, oratooriumid, passioonid, kas siis kirikupühadeks või festivalide raames, mis on paljudele igati rõõmustav nähtus. Ometi on seejuures meie lauljatele ja instrumentalistidele mõneti hämaraks jäänud printsiibid, millest lähtuda…
Barokkmuusika laulmine on Eestis viimastel aastakümnetel järjest elavnenud. Üha hoogsamalt võetakse ette kantaadid, oratooriumid, passioonid, kas siis kirikupühadeks või festivalide raames, mis on paljudele igati rõõmustav nähtus. Ometi on seejuures meie lauljatele ja instrumentalistidele mõneti hämaraks jäänud printsiibid, millest lähtuda…
2 minutit
Pealelend. Tõnu Kõrvits
Tõnu Kõrvitsa autorikontsert „Seitsme linnu seitse und” toob 6. veebruaril Metodisti kirikusse kava Anja Lechneri (tšello, Saksamaa), jazzlauljatar Kadri Voorandi, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestriga. Dirigent Tõnu Kaljuste käe all kõlavad „Tasase maa laul”, „Seitsme linnu seitse und”, „Viimane laev” ja teised teosed. Helilooja ise mängib kannelt. Firma ECM salvestab kava plaadile. Sirp uurib,…
1 minut
Maarjamaa missapsalmid
Margo Kõlar, Missapsalmid 2012 lauljale ja koorile. Aasta B. Maarjamaa, 2012. 65 lk.
Läinud aasta lõpul, 15. detsembril, esitleti Pirita kloostris kirjastuse Maarjamaa 50. tegevusaasta tähistamisel Margo Kõlari missapsalme, mida lauldi Pirita kloostris Issanda aastal 2012, kokku 59 psalmiviisi pühapäevadeks ja suuremateks kirikupühadeks. Tol laupäeval esitasid psalme lisaks autorile veel Kadri Hunt, Taniel Kirikal ja Jaan-Eik Tulve.
Tegemist…
Läinud aasta lõpul, 15. detsembril, esitleti Pirita kloostris kirjastuse Maarjamaa 50. tegevusaasta tähistamisel Margo Kõlari missapsalme, mida lauldi Pirita kloostris Issanda aastal 2012, kokku 59 psalmiviisi pühapäevadeks ja suuremateks kirikupühadeks. Tol laupäeval esitasid psalme lisaks autorile veel Kadri Hunt, Taniel Kirikal ja Jaan-Eik Tulve.
Tegemist…
2 minutit
Kooripeegel
Traditsiooniline koorimuusika muutuvas vormis
„Päikeseratas”: tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Ingrid Kõrvits, ja Reval Ensemble koosseisus Neeme Punder (flööt), Aare Tammesalu (tšello) ja Lea Leiten (klaver) 23. I Estonia kontserdisaalis.
Mis on ühist Uno Naissool, Valter Ojakäärul, Aarne Oidil, Raimond Valgrel? Vastus on ühtlasi põhjus, miks aasta esimene kava sai kokku puhtalt eesti muusikast. Nende meie vokaalloomingu tippmeeste sünnist möödub tänavu ümmargune…
„Päikeseratas”: tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Ingrid Kõrvits, ja Reval Ensemble koosseisus Neeme Punder (flööt), Aare Tammesalu (tšello) ja Lea Leiten (klaver) 23. I Estonia kontserdisaalis.
Mis on ühist Uno Naissool, Valter Ojakäärul, Aarne Oidil, Raimond Valgrel? Vastus on ühtlasi põhjus, miks aasta esimene kava sai kokku puhtalt eesti muusikast. Nende meie vokaalloomingu tippmeeste sünnist möödub tänavu ümmargune…
2 minutit
Mis veel?
Veronika Valgu vestlus detsembris kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas Tallinnas esinenud türgi disaineri Orkan Telhaniga
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas detsembrikuus esinenud disainer Orkan Telhan pidas loengu „Disain biokeemilises ruumis”, kus kõneles sellest, kuidas inimese kujundatud bioloogilised leiutised (helendavad taimed, raviotstarbelised kunstlikud rakud, lõhnamuutlik bakterikultuur jpm) on äratanud avalikkuse tähelepanu ja suunanud meie kujutlusvõime uutele radadele. Teadlaste ja insenseride kõrval võtavad…
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas detsembrikuus esinenud disainer Orkan Telhan pidas loengu „Disain biokeemilises ruumis”, kus kõneles sellest, kuidas inimese kujundatud bioloogilised leiutised (helendavad taimed, raviotstarbelised kunstlikud rakud, lõhnamuutlik bakterikultuur jpm) on äratanud avalikkuse tähelepanu ja suunanud meie kujutlusvõime uutele radadele. Teadlaste ja insenseride kõrval võtavad…
4 minutit
Kujundeid otsimas
Karin Hallas-Murula, 101 Eesti arhitektuuriteost. Toimetanud Eda Posti. Kujundanud Mari Kaljuste. Sarjas „101 Eesti . . . .” Varrak, 2012. 224 lk.
Varraku sada üht Eesti asja tutvustav populaarteaduslik sari on formaadilt ehe menuk. Tunnustatud autorid, lobe tekst, palju pilte, ohutu kujundus, sobib nii kingituseks kui meeleparanduseks. Ka üsna värske Karin Hallas-Murula 101 arhitektuuriteose popurrii pole erand. Teos on sisukas ja…
Varraku sada üht Eesti asja tutvustav populaarteaduslik sari on formaadilt ehe menuk. Tunnustatud autorid, lobe tekst, palju pilte, ohutu kujundus, sobib nii kingituseks kui meeleparanduseks. Ka üsna värske Karin Hallas-Murula 101 arhitektuuriteose popurrii pole erand. Teos on sisukas ja…
2 minutit
2012. aasta arhitektuuripreemiad
Arhitektuurivaldkonnas võtab tulemusteni jõudmine kuratlikult kaua aega. Viie aastaga maja ehitamine on paras kiirusrekord ning kümne aastaga ideest teostuseni jõuda pole ka teab mis erand. Kulka arhitektuuri sihtkapitali iga-aastased preemiad on pigem mingi perioodi kokkuvõte, ega käi niivõrd selle aasta tulemuste kohta. Kõikide nende tegemistega on algust tehtud juba ammu aega tagasi ja selle…
5 minutit
Pealelend. Anu Liivak
Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti valdkonna aastapreemia pälvisid seekord Visible Solutions OÜ, Timo Toots, Marge Monko ja Sigrid Viir Eesti silmapaistva esindamise eest rahvusvahelisel nüüdiskunsti areenil 2012. aastal. Nii seisab kulka kodulehel. See tähendab, et aastapreemia jaotati kuue kunstniku vahel: kolme Visible Solutions OÜ liikme (Karel Koplimets, Taaniel Raudsepp, Sigrid Viir) ja siis veel kord Sigrid Viiru…
1 minut
Eesti Kultuurkapitali ja sihtkapitalide aastapreemiad
Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad
Arhitektuuri valdkonnas Koko Arhitektid Vesilennukite angaaride ja Tallinna Teletorni rekonstrueerimise eest.
Audiovisuaalse kunsti valdkonnas Sulev Keedus dokumentaalfilmi „Varesesaare venelased” eest.
Helikunstis Paavo Järvi Järvi festivali organiseerimise ja eesti muusika suurejoonelise tutvustamise eest maailmalavadel.
Kehakultuuri ja spordi valdkonnas Üllar Põvvat pikaajalise tulemusliku töö eest veemotospordi arendamisel ning suurepäraste tulemuste eest 2012. aastal.
Kirjanduses…
Arhitektuuri valdkonnas Koko Arhitektid Vesilennukite angaaride ja Tallinna Teletorni rekonstrueerimise eest.
Audiovisuaalse kunsti valdkonnas Sulev Keedus dokumentaalfilmi „Varesesaare venelased” eest.
Helikunstis Paavo Järvi Järvi festivali organiseerimise ja eesti muusika suurejoonelise tutvustamise eest maailmalavadel.
Kehakultuuri ja spordi valdkonnas Üllar Põvvat pikaajalise tulemusliku töö eest veemotospordi arendamisel ning suurepäraste tulemuste eest 2012. aastal.
Kirjanduses…
2 minutit
Muuseumid buldooseri ees ja miini otsas
Ligi veerand sajandit tagasi rääkisid mitmed välismaised eksperdid, kelle ülesandeks oli Eesti teadust valideerida, buldooseri-efektist, mille eest nad, muide, hoiatasid. Efekt seisnes otsuses, mida (1) tuleb tõusuga arengu ehk eksponentsiaali eest ära kokku lükata või mida (2) on arukam lihtsalt ümber kaevata.
Eesti kultuuripärandi-korraldust rohujuure ehk kodu ja maailmakultuuri kõrgklassika (mis mõnel juhul võib…
Eesti kultuuripärandi-korraldust rohujuure ehk kodu ja maailmakultuuri kõrgklassika (mis mõnel juhul võib…
3 minutit
Täitumatu igatsus hea romaani järele
Pealkiri on laenatud ühest hiljuti loetud artiklist, kuid ma ei mäleta enam laenu andjat. Sellises unustamises tundub tänapäeva internetiajastule midagi sümptomaatilist: mida mahukamaks paisub digitaalne mälu ja mida rajumaks ja mürarikkamaks infovoog, seda napimaks ja lühemaks jääb inimese oma. Mäletamise sunni asemel võiks öelda lihtsalt – milleks vaevata ennast, guugelda!
Ja Google värskendabki meie…
Ja Google värskendabki meie…
5 minutit
Katre Ligi ütlemised
Katre Ligi, Õnnelik lõpp. Kujundanud Mari Ainso, ümbrisel Mart Trummali foto. Ilmamaa, 2012. 143 lk.
Oma eelmises luulekogus „Naabrivalve” on Katre Ligi seletanud, mida ta ise luule tõlgendamisest arvab:
Retseptsioon
on
pisuhänna tegemine
käepärasest materjalist
vastavalt igaühe
rikutuseastmele
ja isiklikele
eelarvamustele
Pretendeerimatagi millelegi enamale, julgen oma isiklikult rikutuse tasandilt väita, et „Õnnelik lõpp” on Katre Ligi kõige parem luulekogu. Häid luuletusi on ta…
Oma eelmises luulekogus „Naabrivalve” on Katre Ligi seletanud, mida ta ise luule tõlgendamisest arvab:
Retseptsioon
on
pisuhänna tegemine
käepärasest materjalist
vastavalt igaühe
rikutuseastmele
ja isiklikele
eelarvamustele
Pretendeerimatagi millelegi enamale, julgen oma isiklikult rikutuse tasandilt väita, et „Õnnelik lõpp” on Katre Ligi kõige parem luulekogu. Häid luuletusi on ta…
2 minutit
Vanad kogutud hetked
Helen Kallaste, Kogutud hetked. Kujundanud Mathura. Verb, 2012. 78 lk.
Lugesin Helen Kallaste „Kogutud hetki” kui debüütkogu. Alles siis, kui siinses kirjutises esitet emotsioonid ja hinnangud olid juba tekkida jõudnud, selgus, et Tallinna Noorte Tegijate kambaga avaldas Siuts kahe tuhandendal „Öö”, mida küll TNT-lased nimetasid täiesti ebaametlikuks ja ega seda raamatukogude varasalvedest leiagi, aga siiski . . . . Sestap…
Lugesin Helen Kallaste „Kogutud hetki” kui debüütkogu. Alles siis, kui siinses kirjutises esitet emotsioonid ja hinnangud olid juba tekkida jõudnud, selgus, et Tallinna Noorte Tegijate kambaga avaldas Siuts kahe tuhandendal „Öö”, mida küll TNT-lased nimetasid täiesti ebaametlikuks ja ega seda raamatukogude varasalvedest leiagi, aga siiski . . . . Sestap…
2 minutit
Armsad vennad ja õed Jaan Krossis!
Oli põuane südasuvi, kui lugesin esimest korda romaani „Kolme katku vahel” venekeelset tõlget. Süvenemisega raamatu jahedusse suve kuumus taganes. Raamatus oli palju lund, järske ja libedaid tänavaid, soojaks kütmatuid müüre, palju külma merd, rõsket ilma, erineva tihedusega jääd ja jäist tuult – õigupoolest oli see väike jääaeg.
Lugeda tuli aeglaselt, ettevaatlikult, nagu sumades lumes…
Lugeda tuli aeglaselt, ettevaatlikult, nagu sumades lumes…
3 minutit
(Viina)kuradi ja hõbepajude aeg
Inga Vennola, Hõbepajud. Toimetanud, kommentaarid ja järelsõna kirjutanud Õnne Kepp. Kaane kujundanud Irja Vennola. 2012. 340 lk.
Mõned raamatud on loetud ja armastatud, mõnda loetakse ja unustatakse, mõni ei jõua eales kirjutamisenigi, avaldamisest rääkimata. Ometi on need raamatud kusagil alles, olgugi nende olemasolu kohati küsitav ja kaheldav. Autori mõte on kas või mõõdetamatult väikese hetke…
Mõned raamatud on loetud ja armastatud, mõnda loetakse ja unustatakse, mõni ei jõua eales kirjutamisenigi, avaldamisest rääkimata. Ometi on need raamatud kusagil alles, olgugi nende olemasolu kohati küsitav ja kaheldav. Autori mõte on kas või mõõdetamatult väikese hetke…
4 minutit
Kantav klaas
EKA klaasikunsti eriala magistrantide ja bakalaureuseõppe III kursuse üliõpilaste loomingu näitus „Ehe ehe” rakenduskunstija disainigaleriis Pink (Tallinnas Telliskivi tn 22) 11. – 27. I. Kunstnikud Sandra Allemann, Natalja Jemets, Marilin Kristjuhan, Kristiina Oppi, Aleksandra Pavlenkova, Birgit Pählapuu, Caspar Sild, Maria Tamm ja Maarja Treufeldt.
Näitusel saab vaadata klaasikunsti tudengite personaalset lähenemist klaasile kui ehtematerjalile. Näitus on sündinud kooliülesandest, mille…
Näitusel saab vaadata klaasikunsti tudengite personaalset lähenemist klaasile kui ehtematerjalile. Näitus on sündinud kooliülesandest, mille…
2 minutit
Triennaal hakkab lõppema
Tallinna VI rakenduskunsti triennaal „Kogumise kunst” tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 3. II.
24. jaanuaril toimus tarbekunsti- ja disainimuuseumis tarbekunstitriennaali arutelu, kuhu olid kutsutud triennaali ühenduse liikmed, kunstnike liidu tarbekunsti alaliitude ja EKA disainiosakondade juhid, kunstnikud, ekspositsiooni arhitektid ja aktiivselt kaasamõtlejad. Huvilisi tulnud kohale kahekümne ringis.
Tallinna rakenduskunsti triennaal on geograafiliste piiranguteta konkurss-näitus, mis on avatud kõigile kunstnikele…
24. jaanuaril toimus tarbekunsti- ja disainimuuseumis tarbekunstitriennaali arutelu, kuhu olid kutsutud triennaali ühenduse liikmed, kunstnike liidu tarbekunsti alaliitude ja EKA disainiosakondade juhid, kunstnikud, ekspositsiooni arhitektid ja aktiivselt kaasamõtlejad. Huvilisi tulnud kohale kahekümne ringis.
Tallinna rakenduskunsti triennaal on geograafiliste piiranguteta konkurss-näitus, mis on avatud kõigile kunstnikele…
2 minutit
Nüüdiskunst vajab loomingulist ja kriitilist käsitlust
Piia Ruber
Kriitiku ja kuraatori Aliina Astrovaga vestleb Reet Varblane.
24. jaanuaril avati Temnikova ja Kasela Lastekodu tänava galeriis Aliina Astrova kureeritud näitus „500 000 inimest…
Kriitiku ja kuraatori Aliina Astrovaga vestleb Reet Varblane.
24. jaanuaril avati Temnikova ja Kasela Lastekodu tänava galeriis Aliina Astrova kureeritud näitus „500 000 inimest…
7 minutit
Katkestus on kestvuse osa
Maarja Nurga näitus „Katkestus” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 3. II.
Maarja Nurga näitus avati just siis, kui siinsesse halli aega hakkasid tekkima esimesed praod. Päikesekiired on aga veel väledad kaduma. See hall, mis meid aasta lõpupoole kimbutab, annab aga aega mõtiskluseks.
Pikalt halli silmitsedes võib selles tajuda varjundite lõputut variatsiooni. Nii ei sarnane ka ükski grafiidiga…
Maarja Nurga näitus avati just siis, kui siinsesse halli aega hakkasid tekkima esimesed praod. Päikesekiired on aga veel väledad kaduma. See hall, mis meid aasta lõpupoole kimbutab, annab aga aega mõtiskluseks.
Pikalt halli silmitsedes võib selles tajuda varjundite lõputut variatsiooni. Nii ei sarnane ka ükski grafiidiga…
1 minut
Õhus on nullvariant
Erki Kasemetsa näitus „Hullud päevad” Tallinna Kunstihoones kuni 13. II, kuraator Johannes Saar, kujundaja Villu Plink.
Eesti üleilmselt tuntuks teinud prügitalgud „Teeme ära” on teisenenud häälekandjaks Kasemetsa Hääl, mille juhtartikkel ongi „Teeme ära!”. Tuntud kampaania on Erki Kasemetsa kõrval tegelikult poisike, kes on hiljuti oma lutipudeli hüljanud, kuid ilmamaa prügikoristuse piimast edukalt täis piserdanud. Häälekandja on tabloidi…
Eesti üleilmselt tuntuks teinud prügitalgud „Teeme ära” on teisenenud häälekandjaks Kasemetsa Hääl, mille juhtartikkel ongi „Teeme ära!”. Tuntud kampaania on Erki Kasemetsa kõrval tegelikult poisike, kes on hiljuti oma lutipudeli hüljanud, kuid ilmamaa prügikoristuse piimast edukalt täis piserdanud. Häälekandja on tabloidi…
3 minutit
Hädalised kunsti kuivanud kaevul
Ei saa just öelda, et „hiljuti lahvatas ajakirjanduses äge arutelu kaasaegse kunsti teemadel”. Kõnelejad paiknevad üksteisest kaugel nii ajas kui ruumis, räägitakse mööda, vastatakse suure hilinemisega ja teises väljaandes. Pigem miilav positsioonisõda, mis aeg-ajalt kinnitab jõuvahekorda mõne kogupauguga siit või sealt. Ajakirjandusele leib, kunstile koorem stigmasid ja klišeesid selga.
Sõda sai alguse 1990ndatel, mil senine…
Sõda sai alguse 1990ndatel, mil senine…
5 minutit
Infoühiskonnast hereetiliselt VI
Psühhoajalugu
Eetika- ja privaatsuskonverentsi1 üheks kõige valjuhäälsemaks küsimuseks kujunes pealtkuulamise ja nuhkimise teema. Internetis ei olevatki päris turvaline, keegi kogu aeg nuhib ja kogub andmeid. Kuid kes ometi seda teeb? Keda peale kurjategijate peaks kartma, kas need on ehk riik ja valitsus, kes tahavad oma alamate kohta üha rohkem teada saada?
Meie presidendi Toomas Hendrik Ilvese…
Eetika- ja privaatsuskonverentsi1 üheks kõige valjuhäälsemaks küsimuseks kujunes pealtkuulamise ja nuhkimise teema. Internetis ei olevatki päris turvaline, keegi kogu aeg nuhib ja kogub andmeid. Kuid kes ometi seda teeb? Keda peale kurjategijate peaks kartma, kas need on ehk riik ja valitsus, kes tahavad oma alamate kohta üha rohkem teada saada?
Meie presidendi Toomas Hendrik Ilvese…
6 minutit
Draakonite zoosemiootiline vaatlus
Saabumas on järjekordne aastavahetus, 10. veebruar 2013: draakon annab valitseja-järelevalvaja ohjad üle maole. Mõlemad loomad on mulle väga tähtsad, paljud maod isegi armsad, ja kuna nad on inimkonna ajaloo vältel pälvinud väga suurt ja mitmekesist huvi, leian ma, et on õige aeg võtta zoosemiootilise vaatluse alla just nimelt draakonid. Maoga on veel aega, tema…
5 minutit
Vaarao ja tema alamad
Usulised ja ilmalikud ametid olid Vana-Egiptuses omavahel tihedalt seotud
Vana-Egiptuse inimene. Koostanud Sergio Donadoni, tõlkinud Kattri Ezzoubi. Avita, 2012. 384 lk.
Vana-Egiptuse ametnike, preestrite, kirjutajate, käsitööliste jt tegevusalad täiendavad üksteist. Iga isik täidab mõnda ülesannet, mis hoiab käigus ühiskonna struktuuri. Piirid ei ole jäigad. Sergio Bernigotti sõnadega: „Usulised ja ilmalikud ametid olid omavahel nii tihedalt seotud, et enam…
Vana-Egiptuse inimene. Koostanud Sergio Donadoni, tõlkinud Kattri Ezzoubi. Avita, 2012. 384 lk.
Vana-Egiptuse ametnike, preestrite, kirjutajate, käsitööliste jt tegevusalad täiendavad üksteist. Iga isik täidab mõnda ülesannet, mis hoiab käigus ühiskonna struktuuri. Piirid ei ole jäigad. Sergio Bernigotti sõnadega: „Usulised ja ilmalikud ametid olid omavahel nii tihedalt seotud, et enam…
4 minutit
Erik Obermanni imeline teekond Tartust Marseille’sse
Suure O sünni- ja surmapäevaks
Kui XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse eesti literaatidest tegid vaid paosklejad Lääne-Euroopas pikema peatuse (Andres Dido, Ado Grenzstein, Eduard Vilde, Friedebert Tuglas), siis eesti kunstnike seas oli teekond Õhtumaale algusest peale elulaadi oluline osa. See on ka mõistetav, sest kõrgemat kunstiharidust ei olnud võimalik…
Kui XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse eesti literaatidest tegid vaid paosklejad Lääne-Euroopas pikema peatuse (Andres Dido, Ado Grenzstein, Eduard Vilde, Friedebert Tuglas), siis eesti kunstnike seas oli teekond Õhtumaale algusest peale elulaadi oluline osa. See on ka mõistetav, sest kõrgemat kunstiharidust ei olnud võimalik…
8 minutit
Tour de force Eesti ajaloos: monograafia August Reist
Rei oli tõeline zoon politikon, kelle elu keerdus tihedamalt Eesti Vabariigi külge kui ühelgi teisel XX sajandi poliitikul.
Jüri Ant, August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat. Toimetanud Helina Tamman. Kujundanud Kalle Müller. Rahvusarhiiv, 2012. 359 lk.
Tartu ülikooli emeriitprofessori Jüri Andi sulest on ilmunud monograafia, mis hõivab keskse koha ajaloohuvilise raamaturiiulil…
Jüri Ant, August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat. Toimetanud Helina Tamman. Kujundanud Kalle Müller. Rahvusarhiiv, 2012. 359 lk.
Tartu ülikooli emeriitprofessori Jüri Andi sulest on ilmunud monograafia, mis hõivab keskse koha ajaloohuvilise raamaturiiulil…
7 minutit
Need pikakoivalised valed
Marek Strandberg
Peatoimetaja Kalle Muuli on viimastel kuudel meedias kõige järjekindlamalt osutanud asjaolule, et kõik Eesti poliitilised skandaalid (mis ei ole küll tingimata ühesuguse lahenduskäiguga) on olnud valetamise skandaalid. Täpsemalt, lahendus…
Peatoimetaja Kalle Muuli on viimastel kuudel meedias kõige järjekindlamalt osutanud asjaolule, et kõik Eesti poliitilised skandaalid (mis ei ole küll tingimata ühesuguse lahenduskäiguga) on olnud valetamise skandaalid. Täpsemalt, lahendus…
3 minutit
