Vaese kineasti kaamera
Manfred Vainokivi eelmine linateos „Baskin” oli rikas film. Muidugi mitte eelarvelt, vaid peategelaste sisemaailma ja selle peegeldamise rakursside kvaliteedi poolest. „Vaeste kirjanike maja” on vaene film.
Jumal lõi kuus päeva maailma ja seitsmendal puhkas. Tundub, et Vainokivi on kasutanud sama intervalli. „Vaeste kirjanike maja” on puhkava kineasti film. Aga on eesti filmi aasta ja sel puhul võib…
Jumal lõi kuus päeva maailma ja seitsmendal puhkas. Tundub, et Vainokivi on kasutanud sama intervalli. „Vaeste kirjanike maja” on puhkava kineasti film. Aga on eesti filmi aasta ja sel puhul võib…
3 minutit
Kunstimehed omavahel
Loomerahvas on pöördunud säästuveinide manustamisele köögitaburettidel.
Dokumentaalfilm „Vaeste kirjanike maja” (Filmivabrik 2012, 52 min), autor Manfred Vainokivi, monteerija Kersti Miilen, helirežissöör Ivo Felt, produtsent Marju Lepp. Esilinastus 18. X kinos Artis.
Peale aadressi Koidu 84 Google Mapsi Street View’ga külastamist, seal kõrval Uue Maailma seltsimaja kortsus sildi nägemist, tekkis arusaam Manfred Vainokivi „kirjanike maja” asukohast. Filmi atraktiivsus ja…
Dokumentaalfilm „Vaeste kirjanike maja” (Filmivabrik 2012, 52 min), autor Manfred Vainokivi, monteerija Kersti Miilen, helirežissöör Ivo Felt, produtsent Marju Lepp. Esilinastus 18. X kinos Artis.
Peale aadressi Koidu 84 Google Mapsi Street View’ga külastamist, seal kõrval Uue Maailma seltsimaja kortsus sildi nägemist, tekkis arusaam Manfred Vainokivi „kirjanike maja” asukohast. Filmi atraktiivsus ja…
2 minutit
Casa Nostra
Võõraviha, neonatsid, segased peresuhted, testosteroon jms iseloomustavad märulipolitseinike maailma.
Mängufilm „Kõik mendid on m*nnid” („A.C.A.B.” / „All Cops Are Bastards”, Itaalia 2012, 112 min), režissöör Stefano Sollima, stsenaristid Daniele Cesarano, Barbara Petrino, Leonardo Vallenti ja Stefano Sollima Carlo Bonini raamatu alusel, operaator Paolo Carnera. Osades Pierfrancesco Favino, Filippo Nigro, Marco Giallini, Domenico Diele jt. Linastub Tallinna ja Tartu kinodes.
„Kõik…
Mängufilm „Kõik mendid on m*nnid” („A.C.A.B.” / „All Cops Are Bastards”, Itaalia 2012, 112 min), režissöör Stefano Sollima, stsenaristid Daniele Cesarano, Barbara Petrino, Leonardo Vallenti ja Stefano Sollima Carlo Bonini raamatu alusel, operaator Paolo Carnera. Osades Pierfrancesco Favino, Filippo Nigro, Marco Giallini, Domenico Diele jt. Linastub Tallinna ja Tartu kinodes.
„Kõik…
2 minutit
Efektsed eksperimentaalklipid ja liigne improvisatsioon
Intensiivne pildijada on rabe ega püsi hästi koos.
Mängufilm „Kõik muusikud on kaabakad” (Allfilm, 2012, 86 min), režissöör ja stsenarist Heleri Saarik, produtsent Piret Tibbo-Hudgins, operaator Erik Põllumaa, kunstnik Kristina Lõuk, helilooja Tõnis Leemets, monteerija Jaak Ollino jr, kostüümikunstnik Helina Risti. Osades Riina Maidre, Nero Urke, Jarek Kasar, Helina Risti,…
Mängufilm „Kõik muusikud on kaabakad” (Allfilm, 2012, 86 min), režissöör ja stsenarist Heleri Saarik, produtsent Piret Tibbo-Hudgins, operaator Erik Põllumaa, kunstnik Kristina Lõuk, helilooja Tõnis Leemets, monteerija Jaak Ollino jr, kostüümikunstnik Helina Risti. Osades Riina Maidre, Nero Urke, Jarek Kasar, Helina Risti,…
3 minutit
Eestisse tuleb luua haridusinnovaatika keskus
Ideid tipptasemel haritlaste ja teadlaste väljaõpetamiseks
Eesti haridusreformid vajaksid suuremat läbimõtlemist ja teaduspõhist lähenemist. Käesoleva aasta septembrikuus esitas haridus- ja teadusministeerium (HTM) avalikuks aruteluks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse uue eelnõu, kus soovitatakse tervikkoolid jagada eraldi põhikoolideks ja gümnaasiumideks (ÕL 31. VIII ). Sellise eraldamise eesmärgiks olevat luua: 1) tugevad põhikoolid, mis pakuvad kõigile…
Eesti haridusreformid vajaksid suuremat läbimõtlemist ja teaduspõhist lähenemist. Käesoleva aasta septembrikuus esitas haridus- ja teadusministeerium (HTM) avalikuks aruteluks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse uue eelnõu, kus soovitatakse tervikkoolid jagada eraldi põhikoolideks ja gümnaasiumideks (ÕL 31. VIII ). Sellise eraldamise eesmärgiks olevat luua: 1) tugevad põhikoolid, mis pakuvad kõigile…
8 minutit
Teadlased vangi?
Marek Strandberg
Maavärinad ja vulkaanipursked on Maa tüüpi planeedi igapäevane reaalsus.
Kohtunik köhatas hääle puhtaks. Mittemidaginägeval pilgul silmitses ta kohtusaali, siis fokuseeris pilgu süüdistataval: „Teie kliimaprojektsioonid eelmise sajandi 90ndatel aastatel näitasid maakera temperatuuri olulist…
Maavärinad ja vulkaanipursked on Maa tüüpi planeedi igapäevane reaalsus.
Kohtunik köhatas hääle puhtaks. Mittemidaginägeval pilgul silmitses ta kohtusaali, siis fokuseeris pilgu süüdistataval: „Teie kliimaprojektsioonid eelmise sajandi 90ndatel aastatel näitasid maakera temperatuuri olulist…
4 minutit
Mitte-Augé mittekohad
Maailma tuntumaid antropolooge Marc Augé külastas 12.–13. oktoobril Eestit ja esines Tallinna ülikooli korraldatud intensiivseminaril.
Külastades 2010. aastal Delhit sain kerge kultuurišoki, kui nägin linna värskelt valminud metrooliini. Mitte et oleksin sealt leidnud midagi õõvastavalt omast Indiale, vaid vastupidi – mind intrigeeris selle puuduolek või sellesama puuduoleku kummastav ristumine olemasolevate või kujuteldavate kultuuritasanditega. Uus transpordisüsteem oli kaugel…
Külastades 2010. aastal Delhit sain kerge kultuurišoki, kui nägin linna värskelt valminud metrooliini. Mitte et oleksin sealt leidnud midagi õõvastavalt omast Indiale, vaid vastupidi – mind intrigeeris selle puuduolek või sellesama puuduoleku kummastav ristumine olemasolevate või kujuteldavate kultuuritasanditega. Uus transpordisüsteem oli kaugel…
3 minutit
Vanemuise teatrilt 18 uuslavastust
Vanemuise alanud 143. hooajal rõõmustab teater vaatajaid kokku 18 uuslavastusega, millest viis on juba esietendunud: sõnalavastus „Oblomov” (lavastaja Peeter Raudsepp) Sadamateatris, lastelavastus „Pettson ja Findus” (lavastaja Marko Mäesaar) Teatri Kodus, jazzlavastus „Moonlight Express” (lavastaja Mare Tommingas) ja muusikal „Cabaret” (lavastaja Roman Hovenbitzer), mõlemad teatri suures majas, ning sõnalavastus „Tagasi Eestisse” (autor-lavastaja Urmas Vadi) väikeses…
1 minut
Oblomovlus ja nüüdisperspektiiv
Peeter Raudsepa lavastatud „Oblomovit” on liiga lihtne vaadata.
Vanemuise „Oblomov”, autor Ivan Gontšarov, tõlkija Anton Hansen Tammsaare, dramatiseerija Sven Karja, lavastaja Peeter Raudsepp ja kunstnik Silver Vahtre. Mängivad Rein Pakk, Raivo Adlas, Liisa Pulk, Margus Jaanovits, Külliki Saldre, Priit Strandberg, Markus Luik ja Martin Kõiv. Esietendus 2. IX Sadamateatris.
„Armastan, armastan, armastan – sellest jätkub teile…
Vanemuise „Oblomov”, autor Ivan Gontšarov, tõlkija Anton Hansen Tammsaare, dramatiseerija Sven Karja, lavastaja Peeter Raudsepp ja kunstnik Silver Vahtre. Mängivad Rein Pakk, Raivo Adlas, Liisa Pulk, Margus Jaanovits, Külliki Saldre, Priit Strandberg, Markus Luik ja Martin Kõiv. Esietendus 2. IX Sadamateatris.
„Armastan, armastan, armastan – sellest jätkub teile…
3 minutit
Inglite sekkumisest kultuurimudelina
Uku Uusbergi võim eesti teatri üle on kui lapse võim armastavate vanemate üle.
Uku Uusbergi autoriteater on kahtlemata üks huvitavamaid nähtusi praeguses eesti teatris. Pärast tema Eesti Draamateatris etendunud lavastuse „Kuni inglid sekkuvad” nägemist jõudsin veendumusele, et Uusberg ei ole huvitav mitte eeskätt teatrikunstiliselt, esteetiliselt. Väidan, et Uusbergi autoriteatri veenvus ja menu on seletatav…
Uku Uusbergi autoriteater on kahtlemata üks huvitavamaid nähtusi praeguses eesti teatris. Pärast tema Eesti Draamateatris etendunud lavastuse „Kuni inglid sekkuvad” nägemist jõudsin veendumusele, et Uusberg ei ole huvitav mitte eeskätt teatrikunstiliselt, esteetiliselt. Väidan, et Uusbergi autoriteatri veenvus ja menu on seletatav…
12 minutit
Artishoki biennaali jõujooned
Artishoki III biennaal EKKM is 10. – 28. X. Kuraator Liisa Kaljula kunstnikud Art Allmägi, Madis Katz, Epp Kubu, Andrus Lauringson, Ats Parve, Tanel Rander, Triin Tamm, Timo Toots, Paco Ulman ja Anu Vahtra; kriitikud Saara Hacklin (Soome), Indrek Grigor, Marian Kivila, Mihkel Kunnus, Oliver Laas, Meelis Oidsalu, elda Puķīte (Läti), Gregor Taul, Annika…
2 minutit
Ideoloogilisi hõrenemisi Ida-Euroopa tasandikel
Tanja Muravskaja ja Marina Napruškina ühisnäitus „Kadunud utoopia” Tallinna Kunstihoone galeriis 5. – 28. X.
Eesti kunstikontekstis pole üldiselt just tavaline käsitleda utoopia mõistet, õigupoolest juhtub seda haruharva, kui keegi seda süstemaatiliselt teeb. Samuti pole nõukogude aja seostamine idealistlik-utoopilise mõõtmega just ülemäära populaarne idee. Tanja Muravskaja ja Marina Napruškina Tallinna Kunstihoone galerii…
Eesti kunstikontekstis pole üldiselt just tavaline käsitleda utoopia mõistet, õigupoolest juhtub seda haruharva, kui keegi seda süstemaatiliselt teeb. Samuti pole nõukogude aja seostamine idealistlik-utoopilise mõõtmega just ülemäära populaarne idee. Tanja Muravskaja ja Marina Napruškina Tallinna Kunstihoone galerii…
2 minutit
Pealelend. Andres Tali
19. oktoobril valiti Põhja- ja Baltimaade kunstikõrgkoolide koostöövõrgustiku KUNO (Kunst Utdanninger i Norden) esimeheks EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan Andres Tali. Eelmised neli aastat juhtis KUNO juhtnõukogu Kopenhaageni kuningliku kunstiakadeemia rektor Mikkel Bogh.
KUNO juhtnõukogu koosneb neljast liikmest, peale Tali kuuluvad sinna 2014. aastani Kuvataideakatemia (Soome) prorektor Riikka Stewen, Konstfack’i (Rootsi) dekaan Olof Glemme ja Islandi kunstiakadeemia…
KUNO juhtnõukogu koosneb neljast liikmest, peale Tali kuuluvad sinna 2014. aastani Kuvataideakatemia (Soome) prorektor Riikka Stewen, Konstfack’i (Rootsi) dekaan Olof Glemme ja Islandi kunstiakadeemia…
2 minutit
Veel üks katse liigitada tegevuskunsti
Tegevuskunsti festival „Dimanche Rouge” Tallinnas Kumus, Polymeri kultuuritehases ja Viru Sokose hotellis 19. – 21. X.
„Dimanche Rouge” kujutab endast regulaarset rahvusvahelist tegevuskunstiürituste sarja, mille eesmärk on koondada mitmete kultuuride ja erisuguse lähenemisega tegevuskunstnikke. Peamiselt Pariisi-põhine ettevõtmine üritab murda Prantsusmaalt väljapoole, luua koostöövõrgustikke mujal maailmas ning kunsti eksportida ja importida. Seekord katsetati ürituse toimimist…
„Dimanche Rouge” kujutab endast regulaarset rahvusvahelist tegevuskunstiürituste sarja, mille eesmärk on koondada mitmete kultuuride ja erisuguse lähenemisega tegevuskunstnikke. Peamiselt Pariisi-põhine ettevõtmine üritab murda Prantsusmaalt väljapoole, luua koostöövõrgustikke mujal maailmas ning kunsti eksportida ja importida. Seekord katsetati ürituse toimimist…
4 minutit
Tartu gobeläänidel
1803. aastast, kui Tartu ülikooli juures avati joonistuskool, on joonistajad, maalijad ja eriti graafikud oma loomingus tuhandeid kordi Tartut kujutanud. Tekstiilikunstis on jäänud see temaatika tagaplaanile.
Teadaolevalt tehti esimene Tartu-aineline vaip gobelääntehnikas 1961. aastal Mari Adamsoni kavandi järgi: seal on frontaalselt esitatud Tartu seitse tähtsamat hoonet koos Emajõega, just nii, nagu need tegelikult seal seisavad. See vaip…
Teadaolevalt tehti esimene Tartu-aineline vaip gobelääntehnikas 1961. aastal Mari Adamsoni kavandi järgi: seal on frontaalselt esitatud Tartu seitse tähtsamat hoonet koos Emajõega, just nii, nagu need tegelikult seal seisavad. See vaip…
2 minutit
Nõgestest särk selga
Nõgestest särk ei ole peagi pelgalt muinasjutu maagia ega kauge minevik. Eesti noored moe- ja tekstiilidisainerid mõtlevad ülemaailmsete suundumuste mõjul üha enam rõivaste ja kangaste kestlikkusele ning otsivad senistele valikutele alternatiive. Eesti Kunstiakadeemia värske doktorant Miina Leesment on seadnud oma teaduslikuks sihiks uurida, kuidas oleks võimalik toota kohalikest toormaterjalidest linast, kanepist, nõgesest ja turbakiust kvaliteetseid ja…
4 minutit
Eesti kirjandusklassikud arstide streigist
Arno on väga haige. Juba sellesama päeva õhtul, kui ta jõkke kukkus, hakkasid ta palged õhetama, pea valutama ja öösel tuli palavik. Nüüd on juba kolmas päev, aga haigus ei tagane, veel kõvemaks näib minevat palavik. Lubatakse kutsuda tohter.
(O. Luts, „Kevade”)
„Siiamaani ei tulnud muidu kuidagi välja. Ma ei saanud kuus neljakümmend…
(O. Luts, „Kevade”)
„Siiamaani ei tulnud muidu kuidagi välja. Ma ei saanud kuus neljakümmend…
4 minutit
Kirjanik ja tassid
Kirjanikele iseloomulikku võib loetleda palju, aga üks huvitavamaid kirjanikuks olemise tunnuseid vaatab vastu kirjaniku köögikapist. Nimelt iseloomustab kirjanikke, vähemalt avalikke esinemisi harrastavat osa nendest see, et nende köögikapis on kümneid kõikvõimalike logode ja kirjadega tasse, igaühte täpselt üks eksemplar. Pole suur liialdus öelda, et kirjaniku köögikapis ilmselt ei leidugi kaht samasugust tassi.
Enamasti on need tassid kaasa toodud…
Enamasti on need tassid kaasa toodud…
3 minutit
Püha Jüri kutsikatest
Tamur Kusnets, Püha Jüri kutsikad. Toimetanud Kristiina Ainelo. Kujundanud Andres Rõhu. Tänapäev, 2012. 280 lk.
Peab kahjuks tõdema, et eesti keeles ei ole viimasel ajal ilmunud kuigi palju häid ajaloolisi romaane. Ajalooliste romaanide kirjutamise traditsioon pole meil olnud kunagi eriti tugev. Siiski on meil mõned säravad näited, siinkohal tuleks eelkõige nimetada Jaan Krossi ja Arvo Valtonit, kes…
Peab kahjuks tõdema, et eesti keeles ei ole viimasel ajal ilmunud kuigi palju häid ajaloolisi romaane. Ajalooliste romaanide kirjutamise traditsioon pole meil olnud kunagi eriti tugev. Siiski on meil mõned säravad näited, siinkohal tuleks eelkõige nimetada Jaan Krossi ja Arvo Valtonit, kes…
2 minutit
Madame Bovary võlumäel
Marta Sillaots. Kirg ja kavalus. Koostanud Hando Runnel, kujundanud Kaljo Põllu, toimetanud Siiri Ombler. Sarjas „Eesti mõttelugu”, nr 104, Ilmamaa, 2012. 448 lk.
XX sajandi alguskümnendil naiseks sirgunud Marta Sillaots muidugi ei samastu Flaubert’i Emma Bovaryga, ei samastu isegi naljaka nimega Clavdia Chauchat’ga, keda me kohtame Thomas Manni „Võlumäe” maastikul rännates, kuid ilma Sillaotsa otsese osavõtuta ei…
XX sajandi alguskümnendil naiseks sirgunud Marta Sillaots muidugi ei samastu Flaubert’i Emma Bovaryga, ei samastu isegi naljaka nimega Clavdia Chauchat’ga, keda me kohtame Thomas Manni „Võlumäe” maastikul rännates, kuid ilma Sillaotsa otsese osavõtuta ei…
3 minutit
111 aastat Nobelit – ära sa räägi!
Tänapäeval pole ükski romaanikirjanik enam kuulus rahvusvahelise tuntuseta, on täheldanud Tim Parks oma mõtiskluses eelmise aasta Nobeli auhindade üle. Isegi kodumaal tõuseb talle osaks saav tunnustus mitu korda pärast seda, kui teda on tunnustatud välismaal. Mida väiksem on maa, kus kirjanik elab, mida vähetähtsam tema emakeel rahvusvahelises mõõtkavas, seda enam. Ingliskeelses kultuuriruumis ehk…
7 minutit
Hoovid inimestele, tänavad elama, majad korda!
Eesti Arhitektide Liidu aastanäitus „Lasn” 18. X – 3. XI Tallinna arhitektuuri- ja disainigaleriis (Pärnu mnt 6). Kuraator Reedik Poopuu, osalejad: Allianss Arhitektid, Alver Arhitektid, b210, Alvin Järving ja Sille Pihlak, Kamp Arhitektid, Kadri Kerge, Kavakava, Salto ning Stuudio Tallinn. Näituse kataloogi autor Reedik Poopuu, toimetanud Mait Väljas, kujundanud Polaar Studio.
Kui…
Kui…
4 minutit
Festival „Ökokallas” Sotšis
29. ja 30. septembril peeti Sotšis Moskva Arhitektide Liidu korraldatud rahvusvaheline arhitektuurifestival „Ökokallas” („Eko-bereg”), Eestit esindasid festivalil Aleksandr Zverev ja Kalle Vellevoog.
Tegemist oli juba kolmanda festivaliga, kus käsitleti linnaga piirneva ranna-ala säästliku arendamise teemat. Eelmine omataoline toimus Peterburis (Eestit esindas seal arhitekt Andres Alver).
Festival koosnes mitmetest üritustest: seminarist, näitusest, töötubadest ja ekskursioonidest. Osalejaid oli…
Tegemist oli juba kolmanda festivaliga, kus käsitleti linnaga piirneva ranna-ala säästliku arendamise teemat. Eelmine omataoline toimus Peterburis (Eestit esindas seal arhitekt Andres Alver).
Festival koosnes mitmetest üritustest: seminarist, näitusest, töötubadest ja ekskursioonidest. Osalejaid oli…
2 minutit
Kitsas õnn
Kivilinna juubeliks
Pool sajandit tagasi, 1962. aasta detsembris, anti start mastaapsele muutusele Eesti elukorralduses: käiku läks Mustamäe esimene paneelelamu. Omaette korter nn hruštšovkas1 sai paljudele ihaldusväärseks sihiks, varem kuivkäimlaga puumajas või ühiskorteris elanud inimesele…
Pool sajandit tagasi, 1962. aasta detsembris, anti start mastaapsele muutusele Eesti elukorralduses: käiku läks Mustamäe esimene paneelelamu. Omaette korter nn hruštšovkas1 sai paljudele ihaldusväärseks sihiks, varem kuivkäimlaga puumajas või ühiskorteris elanud inimesele…
3 minutit
Eksperiment: ooper „Faust” kui arhitektuurisündmus
Just Ain Angeri Mefisto jäi kandma „Fausti” lavastuse filosoofilist igavikulist mõõdet, olles mõistetud omal kombel lunastama inimeste jätkuvaid halbu valikuid. (Foto: Harri Rospu)
Arhitekt Maris…
Arhitekt Maris…
6 minutit
Õnne võimalikkus siin ja praegu
Selline pealkiri võib tunduda praegu (pean silmas silvergate’i uskumatut kulgu!) võõristav, justkui soov peita pea liiva alla. Kuid õnne võimalikkus jääb neile, kelle ellu kuuluvad kaunid kunstid.
Loodan, et vaadanud-kuulanud Estonia laval Gounod’ ooperit „Faust” kolmel korral (19. IX, 20. ja 26. X), on mul ülevaade nii lavastusest kui ka osatäitmistest. Kuna olen „Fausti” näinud…
Loodan, et vaadanud-kuulanud Estonia laval Gounod’ ooperit „Faust” kolmel korral (19. IX, 20. ja 26. X), on mul ülevaade nii lavastusest kui ka osatäitmistest. Kuna olen „Fausti” näinud…
3 minutit
Karismaatilised „Fausti” etendused
Estonia teatri Gounod’ „Fausti” lavastust on ajakirjanduses juba paaril korral vaetud. Alvar Loog tegi seda üsna armutu semiootiku pilguga Postimehes, Maarja Kindel kirjutas Sirbis etendustest kui kunstniku Ene-Liis Semperi, lavastaja Dmitri Bertmani ja dirigent Vello Pähna kollektiivsest ühisnägemusest ning Linnar Priimägi oli üsna etteheitev lavastuse suhtes ETV saates „Mi”. Siinne arvustus põhineb kahe,…
2 minutit
Uus
Miks korraldab Klassikaraadio muusikafestivali „Raadioklassika” („Radio Classics”) ja kellele on see mõeldud?
Marge-Ly Rookäär: See muusikafestival on ERRi Klassikaraadio ja Läti Raadio Klasika koostöö. Me mõlemad soovime kaasata rohkem noori kuulajaid. Toimub muusikakoolide festival – kaks kontserti, kus esinevad alles muusikat õppivad andekad noored. Kogu projekt ei piirdu kontsertidega, vaid on aastaringne, hõlmates muusikasündmuste reportaaže ja muusikauudiste portaali. Põhiline idee on…
Marge-Ly Rookäär: See muusikafestival on ERRi Klassikaraadio ja Läti Raadio Klasika koostöö. Me mõlemad soovime kaasata rohkem noori kuulajaid. Toimub muusikakoolide festival – kaks kontserti, kus esinevad alles muusikat õppivad andekad noored. Kogu projekt ei piirdu kontsertidega, vaid on aastaringne, hõlmates muusikasündmuste reportaaže ja muusikauudiste portaali. Põhiline idee on…
1 minut
Elletuse Eestist, Badi Brasiiliast
„Jazzkaare” korraldatud sügiskontsertide sarjas toimus väikese ajavahega kaks etteastet, kus kõlas muusika, mille juurteks on pärimus ja õiteks nopped tänapäeva kaleidoskoopilisest muusikailmast.
Hõimupäeval, 20. oktoobril esines Eesti ansambel Elletuse, mis avaldas mulle väga sügavat muljet 2010. aastal ilmunud plaadiga „Laul jookseb ehenna”. Kontsert Kumus sisaldaski selle albumi palu, kuid veidi uuenenud kontekstis. Paari aasta taguse…
Hõimupäeval, 20. oktoobril esines Eesti ansambel Elletuse, mis avaldas mulle väga sügavat muljet 2010. aastal ilmunud plaadiga „Laul jookseb ehenna”. Kontsert Kumus sisaldaski selle albumi palu, kuid veidi uuenenud kontekstis. Paari aasta taguse…
1 minut
Flöödi ja klaveri sünergiline duo
Camilla Hoitenga (flööt, USA) ja Taavi Kerikmäe (klaver, live-elektroonika) kontsert 23. X Estonia kontserdisaalis, kavas nüüdismuusika.
Muusikaõhtud, kus kõlavad vaid nüüdisheliloojate teosed, väärivad juba iseenesest tähelepanu, kuna väljaspool nüüdismuusika festivale ei kohta neid meie kontserdielus just sageli. Mõistagi on sõna „nüüdismuusika” üsna kokkuleppeliselt tõlgendatav, kuna selle ajalist raamistust on pisut raske määratleda. Kust see…
Muusikaõhtud, kus kõlavad vaid nüüdisheliloojate teosed, väärivad juba iseenesest tähelepanu, kuna väljaspool nüüdismuusika festivale ei kohta neid meie kontserdielus just sageli. Mõistagi on sõna „nüüdismuusika” üsna kokkuleppeliselt tõlgendatav, kuna selle ajalist raamistust on pisut raske määratleda. Kust see…
2 minutit
Keskmes on siirdevormiline laul
Ingrid Rüütel, Eesti uuema rahvalaulu kujunemine. Toimetaja Kanni Labi, muusikatoimetaja Tiiu Otsus, Edna Tuvi noodigraafika, kujundaja ja küljendaja Pille Niin. EKM Teaduskirjastus, 2012. 648 lk.
Seni trükis ilmumata Ingrid Rüütli kandidaadiväitekiri „Eesti uuema rahvalaulu kujunemine” on valminud aastal 1969 ja asetub kronoloogiliselt tema teadlasetee algusjärku.
Masinakirjas 747-l leheküljel väitekirjas koos 247-l leheküljel lisaga on keskendutud uuema…
Seni trükis ilmumata Ingrid Rüütli kandidaadiväitekiri „Eesti uuema rahvalaulu kujunemine” on valminud aastal 1969 ja asetub kronoloogiliselt tema teadlasetee algusjärku.
Masinakirjas 747-l leheküljel väitekirjas koos 247-l leheküljel lisaga on keskendutud uuema…
2 minutit
Arvo Pärt Münchenis
Oleme harjunud, et Arvo Pärdi muusikat esitatakse, kuulatakse, armastatakse (või siis ka mitte – aga ei jääda ükskõikseks). Ent selles paljususes ja laias levikus on vahel erilised hetked, mis lähenevad võimalikule absoluudile, ühendades paiga atmosfääri, teose, esituse ja publiku vastuvõtu. Mõnikord on üks niisuguseid hiiglaslikke hetki terve kontsert, nagu oli 13. oktoobril Müncheni kuningalossi kuulsas Heraklese…
2 minutit
Väheste helide kultuuridiplomaatiline triumf
Meie muusikute maailmareisidest saaks igasse Sirpi ilmselt mitme veeru jagu uudiseid või pikemaid reisikirju. Värskelt tegi näiteks Rahvusmeeskoor oma ülimenuka tiiru Moskvas ja mõnedes Venemaa linnades. Olulised on meie interpreetide sõidud ühel või teisel moel kõik ja kui seda just moodsamalt kultuuriekspordiks nimetama ei pea, siis eri žanrides eesti muusikakultuuri tutvustamine…
2 minutit
Post-sõnastik 8: camp
Põhjendades Andy Warholi sobivust Ameerika Ühendriikide presidendiks, poetas tema vestluskaaslane kord muu jutu sekka ka sõnamängu: „Mõtle väikesele helikopterile, mis viiks sind Camp Davidisse. Mis camp koht see oleks. See oleks sinu suvelaager.”1 Trikitamine homonüümidega tühistab siin poliitikateema tõsiseltvõetavuse ning nihutab justkui märkamatult fookusesse 1960.-1970. aastate linnakultuuri uue suundumuse – camp’i.
Selle nähtuse defineerimise osas valitseb aga…
Selle nähtuse defineerimise osas valitseb aga…
3 minutit
Platon, Kołakowski ja maailm
Leszek Kołakowski, Mida küsivad meilt suured filosoofid. Tõlkinud Hendrik Lindepuu, toimetanud Märt Väljataga. Hendrik Lindepuu kirjastus. 285 lk.
Mõtlemisele kulub aega. Vahel on mõtlemine hea, vahel mitte, vahel tulemus rõõmustab, vahel mitte, aega kulub alati. Kui ma Kołakovski „Mida küsivad meilt suured filosoofid” esimest korda lahti lõin, olin pettunud. Lahjavõitu on see, populaarne sissejuhatus, vaid pudemed…
Mõtlemisele kulub aega. Vahel on mõtlemine hea, vahel mitte, vahel tulemus rõõmustab, vahel mitte, aega kulub alati. Kui ma Kołakovski „Mida küsivad meilt suured filosoofid” esimest korda lahti lõin, olin pettunud. Lahjavõitu on see, populaarne sissejuhatus, vaid pudemed…
5 minutit
Helilooja pilk – must-valge Eesti
Lumi on just maha tulnud ja ümbrus on omandanud üsnagi must-valged toonid. Samad värvid näivad püsivalt tooni andvat ka eesti vaimsel maastikul – vähemalt, mis puudutab poliitikat ja diskussiooni selle üle. Või siis selle puudumist.
Meie kõige suurema esindatusega partei on meile jälle üsna robustsel moel selgeks teinud, et on ainult üks tõde ja…
Meie kõige suurema esindatusega partei on meile jälle üsna robustsel moel selgeks teinud, et on ainult üks tõde ja…
3 minutit
Toimiv demokraatia on parteide ainus olemisõigustus
Marek Tamm: „Imestan, et parteides leidub niivõrd vähe intellektuaalset uudishimu, soovi oma ideede üle avalikult aru pidada”
Kuigi meie poliitikas on läbi aastate ette puutunud üksjagu näotusi, olin siiski viimase ajani naiivne ja uskusin müüti puhtamatest ja vähem puhastest erakondadest. Ei osanud karta, et asjad nn valgetes erakondades on nii masendavad…
Kuigi meie poliitikas on läbi aastate ette puutunud üksjagu näotusi, olin siiski viimase ajani naiivne ja uskusin müüti puhtamatest ja vähem puhastest erakondadest. Ei osanud karta, et asjad nn valgetes erakondades on nii masendavad…
6 minutit
Teavituse tasakaalust
Marek Strandberg
Järgmisel nädalal saavad maailma suurimad majandushiiud USA ja Hiina endale uue juhi. Täpsemalt, USAs toimub presidendi valijameeste valimine ja enne häälte lugemise lõppu ei saa keegi kindlalt öelda, kas järgmise…
Järgmisel nädalal saavad maailma suurimad majandushiiud USA ja Hiina endale uue juhi. Täpsemalt, USAs toimub presidendi valijameeste valimine ja enne häälte lugemise lõppu ei saa keegi kindlalt öelda, kas järgmise…
3 minutit
