Normist paksem Sirp tulekul
Sirbiga kaasas Roheline Värav.
Suured teemad:
– Maailmanimed Elaine Feinstein ja Pascale Petit kirjandusfestivalil Tallinnas
– Modernsed õpetlased, avalikud intellektuaalid ja tsiviilkuraas ühiskonnas
– Turu Kunstiakadeemia kinkis Eestile kuus välja õpetatud nukunäitlejat
– Suur vadja sõnastik ehk aastakümnete töö sai valmis – enne, kui kaob viimane vadjalane
– Kirves Tartu maalikunstiõpetuse kohal
Ja peaaegu sama suured teemad:
– Helsingi nüüdisarhitektuuri näidiseksemplarid
– Sisearhitektuuri preemiad
– …
Suured teemad:
– Maailmanimed Elaine Feinstein ja Pascale Petit kirjandusfestivalil Tallinnas
– Modernsed õpetlased, avalikud intellektuaalid ja tsiviilkuraas ühiskonnas
– Turu Kunstiakadeemia kinkis Eestile kuus välja õpetatud nukunäitlejat
– Suur vadja sõnastik ehk aastakümnete töö sai valmis – enne, kui kaob viimane vadjalane
– Kirves Tartu maalikunstiõpetuse kohal
Ja peaaegu sama suured teemad:
– Helsingi nüüdisarhitektuuri näidiseksemplarid
– Sisearhitektuuri preemiad
– …
1 minut
Taeva ja maa vahel
Teine kiri 64. Cannes’i filmifestivalilt
Tosinast festivalipäevast on kaheksas käimas, suur pilt on välja joonistumas, kuid kindlasti on ees üllatusi. Cannes’is pakutakse tihtilugu üllatusi viimastel võistluspäevadel, kui rääkida üksnes konkursist. See on juba vana laul, et sageli valib žürii siin oma lemmikud lõpuetenduste korvist. Robert De Niro kohtunike ninamehena annab võitjatest teada pühapäeva, 22. mai õhtul.
Tosinast festivalipäevast on kaheksas käimas, suur pilt on välja joonistumas, kuid kindlasti on ees üllatusi. Cannes’is pakutakse tihtilugu üllatusi viimastel võistluspäevadel, kui rääkida üksnes konkursist. See on juba vana laul, et sageli valib žürii siin oma lemmikud lõpuetenduste korvist. Robert De Niro kohtunike ninamehena annab võitjatest teada pühapäeva, 22. mai õhtul.
3 minutit
Muhe road-movie soome moodi
Võimalik, et soome rahvas oleks juba ammu ennast surnuks joonud ja maha tapnud, kui nende kirjanikud poleks tundnud muheduses peituvat imerelva.
Mängufilm „Polaarjoone sangarid” („Napapiirin sankarit”, Soome-RootsiIirimaa 2010, 90 min), režissöör Dome Karukoski, stsenarist Pekko Pesonen, operaator Pini Hellstedt, kunstnik Pirjo Rossi, produtsent Aleksi Bardy. Osades Jussi Vatanen, Jasper Pääkonen, Timo Lavikainen, Pamela Tola, Kari Ketonen…
Mängufilm „Polaarjoone sangarid” („Napapiirin sankarit”, Soome-RootsiIirimaa 2010, 90 min), režissöör Dome Karukoski, stsenarist Pekko Pesonen, operaator Pini Hellstedt, kunstnik Pirjo Rossi, produtsent Aleksi Bardy. Osades Jussi Vatanen, Jasper Pääkonen, Timo Lavikainen, Pamela Tola, Kari Ketonen…
3 minutit
Laila Pakalniņa: „Dokumentaalfilm sünnib montaažis.”
Laila Pakalniņaga kohtusin esimest korda kino Sõpruse ees, kus meid tutvustas Arko Okk. Läksime vaatama Arko produtseeritud ja üles võetud Kristiina Davidjantsi filmi „Intiimne linn”. Selle filmi jaoks olin ma teinud oma esimese tasustatud filmitöö – eriefektid. Arko tutvustas mind kui suurt monteerijat, kellega Lailal on au teha oma …
1 minut
Laila Pakalniņa 180 kilomeetrit Tallinnas
Laila Pakalniņa (s 1962) on üks Baltimaade tuntumaid režissööre, et mitte öelda – kõige tuntum. Euroopa olulisemad ehk Cannes, Veneetsia ja „Berlinale” festival tunnevad ja hindavad teda. Pakalniņa filmikarjäär avaldab muljet: pärast VGIKi lõpetamist 1991. aastal on ta teinud 27 filmi, millest kolm pikad mängufilmid. Vähesed teavad, et Pakalniņa filmid valmivad sageli…
7 minutit
Mahleri hääl, ERSO hääl
ERSO hooaja lõppkontsert: Mahleri III sümfoonia, dirigent Nikolai Aleksejev, solist Hermine Haselböck (metsosopran), kaastegevad Tallinna Poistekoor (koormeister Lydia Rahula) ja Eesti Kontsertkoor (koormeister Veronika Portsmuth). 13. V Estonia kontserdisaalis.
Pealkiri on ajendatud viimase aja ühest huvitavamast Mahleri käsitlusest, Julian Johnsoni raamatust „Mahler’s Voices. Expression and Irony in the Songs and Symphonies” (2009). Õigupoolest peakski kasutama mitmust…
Pealkiri on ajendatud viimase aja ühest huvitavamast Mahleri käsitlusest, Julian Johnsoni raamatust „Mahler’s Voices. Expression and Irony in the Songs and Symphonies” (2009). Õigupoolest peakski kasutama mitmust…
2 minutit
Sutcliffe’i „Carmen” – vabaduse võrdkuju
Walter Sutcliffe toob 26. mail Estonias välja Bizet’ „Carmeni” kümnenda lavastuse.
Lavastasid 2009. aastal Estonias edukalt „Così fan tutte”, mis püsib repertuaaris juba mitu hooaega. Selle ooperi lavaletoomine on lavastajale väga keerukas väljakutse. Millest sina „Così’d . . . . “ lavastades lähtusid?
Walter Sutcliffe: Mulle meenus stseen filmist „Voonakeste vaikimine”, kus Hannibal Lecter ütles Marcus…
Lavastasid 2009. aastal Estonias edukalt „Così fan tutte”, mis püsib repertuaaris juba mitu hooaega. Selle ooperi lavaletoomine on lavastajale väga keerukas väljakutse. Millest sina „Così’d . . . . “ lavastades lähtusid?
Walter Sutcliffe: Mulle meenus stseen filmist „Voonakeste vaikimine”, kus Hannibal Lecter ütles Marcus…
4 minutit
Tulipunased roosid dirigendile
Eesti Kontserdi ja Vanemuise teatri hooaja lõppkontsert: Jaan Kapp (klaver), Irina Vaštšenko (sopran, Venemaa), Atlan Karp (bariton), Vanemuise Sümfooniaorkester ja ooperikoor ning Tartu Noortekoor, dirigent Mihkel Kütson 14. V Vanemuise kontserdimajas.
Pärast nõustumist asuda 2008. aasta sügisest jälle Vanemuise teatri peadirigendi kohale ütles Mihkel Kütson: „Tartu publikul peab olema võimalus näha-kuulda kõrgetasemelisi soliste ja sisukaid…
Pärast nõustumist asuda 2008. aasta sügisest jälle Vanemuise teatri peadirigendi kohale ütles Mihkel Kütson: „Tartu publikul peab olema võimalus näha-kuulda kõrgetasemelisi soliste ja sisukaid…
2 minutit
Arvamus ja eelarvamus
Siinmail varem kuulmatu bel canto ooper Vanemuises
Gaetano Donizetti ooper „Maria Stuarda”: muusikajuht ja dirigent Mihkel Kütson, lavastaja Roman Hovenbitzer (Saksamaa), kunstnik Roy Spahn (Saksamaa), valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi), peaosades Aile Asszonyi, Karmen Puis ja Oleg Balašov. Esietendus 5. V Vanemuise väikeses majas.
Lugenud ajakirjanduses ilmunud arvamusi Donizetti „Maria Stuarda” lavastuse kohta Vanemuises, tekkis taas soov pöörduda…
Gaetano Donizetti ooper „Maria Stuarda”: muusikajuht ja dirigent Mihkel Kütson, lavastaja Roman Hovenbitzer (Saksamaa), kunstnik Roy Spahn (Saksamaa), valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi), peaosades Aile Asszonyi, Karmen Puis ja Oleg Balašov. Esietendus 5. V Vanemuise väikeses majas.
Lugenud ajakirjanduses ilmunud arvamusi Donizetti „Maria Stuarda” lavastuse kohta Vanemuises, tekkis taas soov pöörduda…
4 minutit
Jätkuvalt pärituules
„Kohtumispaik Tallinn”: kava „Wow”, Põhjamaade Sümfooniaorkester Anu Taliga 2. V Estonia kontserdisaalis.
Põhjamaade Sümfooniaorkester seilab jätkuvalt pärituules, kuid see ei ole lihtne tegevus – nõuab nii füüsilist kui vaimset energiat kõigilt tegijailt. Võib-olla, et kontserdi nimilooks valitud Esa-Pekka Saloneni „Wing on Wing” sisaldas ka vastavat salasõnumit, igal juhul oli see teos kogu õhtut valdav ning emotsionaalselt meeldejäävaim.…
Põhjamaade Sümfooniaorkester seilab jätkuvalt pärituules, kuid see ei ole lihtne tegevus – nõuab nii füüsilist kui vaimset energiat kõigilt tegijailt. Võib-olla, et kontserdi nimilooks valitud Esa-Pekka Saloneni „Wing on Wing” sisaldas ka vastavat salasõnumit, igal juhul oli see teos kogu õhtut valdav ning emotsionaalselt meeldejäävaim.…
2 minutit
Testidest, kultuurist ja laulu mõistest
Õppimist, või laiemalt, teadmiste ja oskuste omandamist ilma eksameid sooritamata oleks enesele üsna raske ette kujutada. Laias laastus võib eksamid jagada kaheks: sisseastumisja lõpueksamiteks. Sisseastumiseksamitega hinnatakse inimese võimeid ja potentsiaali omandada üht või teist laadi teadmisi, lõpueksamitega aga tema tegelikke saavutusi selles tegevuses. Formaliseeritud eksameid ehk standardiseeritud ülesannete või küsimuste kogumeid inimese…
2 minutit
Arvo Pärt – aasta helilooja Inglismaal
Läinud neljapäeval pärjati Arvo Pärt Inglismaal aasta heliloojaks. Sellist tunnustust jagab saareriigi heliplaadifirmade ühendorganisatsioon BP I (British Phonographic Industry) ja sündmus, kus Classic Brit Award’id (Britid) teatavaks tehti, on omakorda Briti plaadiauhindade sõsarüritus. Väga suur üllatus see olla ei saanud, sest Pärdil üks klassika-Brit juba on 2003. aastast, kui nüüdismuusika teosele mõeldud auhinna…
2 minutit
PEALELEND: PRIIT RAUD, teatrifestivali „Draama 2011” kuraator
Milliseid lavastusi näeb 5. – 11. septembrini Tartus teatrifestivali „Draama 2011” põhiprogrammis?
Koos minuga festivali loomenõukokku kuuluvate Margit Tõnsoni, Laur Kaunissaare ja Ott Karuliniga valisime sügisesele „Draamale” välja kaheksa lavastust. Need on Juhan Ulfsaki, Von Krahli teatri ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti VIII lennu koostöös valminud „Idioodid”; Urmas…
Koos minuga festivali loomenõukokku kuuluvate Margit Tõnsoni, Laur Kaunissaare ja Ott Karuliniga valisime sügisesele „Draamale” välja kaheksa lavastust. Need on Juhan Ulfsaki, Von Krahli teatri ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti VIII lennu koostöös valminud „Idioodid”; Urmas…
1 minut
Võlgade nõudmine paneb kannatuse proovile
Eesti Draamateatri „Võlanõudjates” on mitmeid huvitava kuju ja värviga kilde, kuid tervikut neist ei sünni.
Eesti Draamateatri „Võlanõudjad”, autor William Shakespeare, tõlkijad Peeter Volkonski ja Hannes Villemson, lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Andreas W, videokujundaja Taavi Varm. Mängivad Jan Uuspõld, Hendrik Toompere jr jr, Taavi Teplenkov, Jüri Tiidus, Roland…
Eesti Draamateatri „Võlanõudjad”, autor William Shakespeare, tõlkijad Peeter Volkonski ja Hannes Villemson, lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Andreas W, videokujundaja Taavi Varm. Mängivad Jan Uuspõld, Hendrik Toompere jr jr, Taavi Teplenkov, Jüri Tiidus, Roland…
4 minutit
Hea, paha, pehme ja karvane
IME ehk nelja mehe ettepanek kuulub kahtlemata Eesti poliitilise vesterni klassikasse.
VAT -teatri „Hea, Paha ja Inetu”, dramatiseerija ja lavastaja Aare Toikka, kunstnik Kaspar Jancis, muusikaline kujundaja Mart Soo, valguskujundaja Sander Põllu. Mängivad Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Ago Soots ja Mart Soo. Esietendus 12. III rahvusraamatukogu teatrisaalis.
Vesternivormiline „Hea, Paha ja Inetu” on vaese,…
VAT -teatri „Hea, Paha ja Inetu”, dramatiseerija ja lavastaja Aare Toikka, kunstnik Kaspar Jancis, muusikaline kujundaja Mart Soo, valguskujundaja Sander Põllu. Mängivad Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Ago Soots ja Mart Soo. Esietendus 12. III rahvusraamatukogu teatrisaalis.
Vesternivormiline „Hea, Paha ja Inetu” on vaese,…
4 minutit
Festival annab elule mõtte(1)
Paljutähendusliku nimega festival POT tõi Tallinna maailma etenduskunstnike tipud.
Tallinna rahvusvaheline etenduskunstide festival POT 20. IV – 6. V. Festival hõlmas 12 mängukohta üle pealinna, võõrustati 11 riigi esinejaid ja anti 57 etendust.
Paljutähendusliku nimega festival POT tõi Tallinna maailma etenduskunstnike tipud. Potti mahtusid nii sõna- kui ka tantsuteater, nii loeng kui ka videokunst, nii…
Tallinna rahvusvaheline etenduskunstide festival POT 20. IV – 6. V. Festival hõlmas 12 mängukohta üle pealinna, võõrustati 11 riigi esinejaid ja anti 57 etendust.
Paljutähendusliku nimega festival POT tõi Tallinna maailma etenduskunstnike tipud. Potti mahtusid nii sõna- kui ka tantsuteater, nii loeng kui ka videokunst, nii…
6 minutit
PEALELEND: Katrin Kivimaa
Järgmise nädala lõpul peetakse Tallinnas rahvusvaheline kureerimisteemaline seminar, kus keskendutakse feministliku kunsti kureerimisele? Miks just selline rõhuasetus ja ega ole ohtu, et surume selle kaudu naised, feministliku kunsti oma nišši, vähendame selle tähendust?
27. ja 28. mail toimub EKA Rüütelkonna hoones rahvusvaheline sümpoosion „Common Differences: Issues for Feminist Curating in Post-Socialist Europe” („Ühised erinevused: feministlik kuraatoripraktika…
27. ja 28. mail toimub EKA Rüütelkonna hoones rahvusvaheline sümpoosion „Common Differences: Issues for Feminist Curating in Post-Socialist Europe” („Ühised erinevused: feministlik kuraatoripraktika…
2 minutit
Mapigraafikast
Litokeskuse näitus „Nad on juba kohal! Eesti kaasaegne graafika. Vol 2” Vaalas kuni 28. V, graafikamapi „Kuldaeg” esitlus Tallinna Kunstihoones 26. IV ja riigikogu näitusesaalis Toompeal 18. V.
Sellel aastal on kunstihuvilistel olnud võimalus kahel näitusel graafikamappidega tutvuda. Üks näitus on avatud praegu Vaala galeriis, kus on väljas tööd Jaak Visnapi ja Kadri Alesma juhitud litokeskuse mappidest ning lisaks…
Sellel aastal on kunstihuvilistel olnud võimalus kahel näitusel graafikamappidega tutvuda. Üks näitus on avatud praegu Vaala galeriis, kus on väljas tööd Jaak Visnapi ja Kadri Alesma juhitud litokeskuse mappidest ning lisaks…
4 minutit
Valguse värvid
Näitus „Valguse värvid” Kumus kuni 5. VI, kuraator Tiina Abel, kujundaja Inga Heamägi.
Näituse pealkiri ei ole inspireeritud Leili Muuga loomingut käsitlevast raamatust „Valguse värvid”, millele andis nime selle kujundaja Andrei Kormašov. Aga seegi kokkusattumus peegeldab tõsiasja, et valgus on maalikunstis keskne asi. Loomulikult läheneb iga maalija valguse ja värvi suhetele omamoodi. Muuga, näiteks, on ise juhtinud tähelepanu…
Näituse pealkiri ei ole inspireeritud Leili Muuga loomingut käsitlevast raamatust „Valguse värvid”, millele andis nime selle kujundaja Andrei Kormašov. Aga seegi kokkusattumus peegeldab tõsiasja, et valgus on maalikunstis keskne asi. Loomulikult läheneb iga maalija valguse ja värvi suhetele omamoodi. Muuga, näiteks, on ise juhtinud tähelepanu…
5 minutit
Mis tunne on olla probleem?
Rahvusvaheline seksuaalvähemuste problemaatikat käsitlev kunstinäitus „Sõnastamata lood / Untold Stories” Tallinna Kunstihoones kuni 26. VI, kuraatorid Anders Härm, Rebeka Põldsam ja Airi Triisberg, kujundanud Karli Luik.
Laenan oma kirjutise pealkirja Soomes tegutsevate kunstnike ja aktivistide Sezgin Boyniku, Kalle Hammi, Minna L. Henrikssoni ja Dzamil Kamangeri pitsamenüüd parodeerivalt flaierilt, mida jagatakse Tallinna Kunstihoone näitusel „Sõnastamata lood”. Gay…
Laenan oma kirjutise pealkirja Soomes tegutsevate kunstnike ja aktivistide Sezgin Boyniku, Kalle Hammi, Minna L. Henrikssoni ja Dzamil Kamangeri pitsamenüüd parodeerivalt flaierilt, mida jagatakse Tallinna Kunstihoone näitusel „Sõnastamata lood”. Gay…
3 minutit
Kaks küsimust : Milline tundub eesti romaani hetkeseis? Millises suunas ja kuidas võiks see muutuda?
EEVA PARK: Hetkeseis on huvitav, sest mitmed romaanidena ilmunud ning tähelepanu äratanud raamatud tekitavad tõsist ja põhjendatud kahtlust, kas tegu on üldse romaanidega, kusjuures küsimusele, kas need tekstid on väärtkirjandus, pole samas tõsiseid vastuväiteid. Suure eepilise romaani – sest sellest…
4 minutit
Romaani otsimas
1994. aastal loodi Eesti Romaanifond, esimeheks Rein Põder ja direktoriks Olev Remsu. 2001. aastal aga tekkis rahaline patiseis seoses MTÜde seaduse muudatustega, millele küllalt kiiresti ei märgatud reageerida. Et mitte kaotada ligi 48 000 krooni ühingu raha, soovitas Avo Viiol Eesti Romaanifondi ümber registreerida teise nime all, milleks sai Eesti Romaaniühing, esimeheks Eeva Park ja direktoriks Andres…
3 minutit
Nõudetrükk ja luuavarrest tulnud Pauklin
Kvaliteetse maakeelse kirjanduse trükkimine ja turustamine on teadagi kulukas ning paberile kantud ning kaante vahele vormistatud eestikeelne luule läheb harva sedavõrd hästi kaubaks, et kulud tasa saada, mis veel kasumist kõnelda.
Suure trükimasina käivitamine nõuab kobedalt raha ning kui see juba töötab, pole mõtet vähe trükkida, sest hinna osas pole suurt vahet, kas…
Suure trükimasina käivitamine nõuab kobedalt raha ning kui see juba töötab, pole mõtet vähe trükkida, sest hinna osas pole suurt vahet, kas…
4 minutit
Igavene kodutee
Kristjan Üksküla esimene luulekogu „Kevadekuulutus” pärineks otsekui mingist hoopis teisest ajast, autori varasest lapsepõlvest ehk kaheksakümnendatest:
väikese poisi palveis
on päike nii igavikhele,
et valgustab läbi kõik aastad,
kõik pildid toob silmadele
sääl suviselt naeratab ema
ja isa pilk talvesid kestab
sääl õele, kel silmis on kevad
ta lõputuid lugusid vestab
Väga õnnestunud pealkiri ja kongeniaalne kujundus. Sellest raamatust uhkab just sellist valgust, nagu merejääl peegelduv…
väikese poisi palveis
on päike nii igavikhele,
et valgustab läbi kõik aastad,
kõik pildid toob silmadele
sääl suviselt naeratab ema
ja isa pilk talvesid kestab
sääl õele, kel silmis on kevad
ta lõputuid lugusid vestab
Väga õnnestunud pealkiri ja kongeniaalne kujundus. Sellest raamatust uhkab just sellist valgust, nagu merejääl peegelduv…
2 minutit
Tiibeti nüüdiskirjandusest
Kirjasõna on Tiibetis alati au sees hoitud, ent kuni XX sajandi lõpuni võrdus tiibeti kirjandus eelkõige budistliku kirjandusega. Oli küll ka žanre, mida võiks ilmalikuks kirjanduseks pidada, näiteks ajalood, kuningate kroonikad, rahvajutud jne. Domineeris aga luule, mille stiil põhines eeskätt India sanskriti traditsioonil, Dandini traktaadil „Luule peegel” („Kāvyādarśa”), mille Sakya Pandita XIII sajandil osaliselt tiibeti…
6 minutit
PEALELEND
Märtsi lõpus asutati Eestis kultuuri- ja looduspärandi kaitseks uus ühing Casa Nostra. Erinevalt seni loodud kaitseühingutest ei ole seekord tegemist mittetulundusühingu, vaid just tulundusühinguga, mille eesmärk on pärandi kaitseks reaalselt midagi ära teha ja sellest ka võimaluse korral tulu saada. Kust selline mõte?
Aleksander Laane: Mõte tekkis igapäevasel koduteel: mööda Kadriorgu jalutades torkab silma palju ajaloolisi lagunenud puitmaju. Olen arhitektuuri-…
Aleksander Laane: Mõte tekkis igapäevasel koduteel: mööda Kadriorgu jalutades torkab silma palju ajaloolisi lagunenud puitmaju. Olen arhitektuuri-…
2 minutit
Eesti restaureerimispoliitikas on liiga vähe süsteemsust
Muinsuskaitsekuu kirjutised elustasid mälus pilte mõned aastad tagasi Pikal tänaval ajaloomuuseumis korraldatud näituselt Eestimaa lagunenud ja hüljatud kultuurimälestistest. Eriti üllatav oli Kreenholmi elukvartalite prügipõletusahi, väikene tellisrajatis, üsnagi lagunemas, mis üllatas tehnilise mõtte sajanditaguse objektina ajal, mil me nuputame ja maadleme, kuidas ikka oma tohutut jäätmelasu ladustada või taaskasutada, kas…
3 minutit
Planeerimise ebamugavad tõed
Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” ettevalmistamisel on küllap ära kasutatud kogu oskusteave, parimad eksperdid ning välismainegi tarkus. Arutelud, sealhulgas avalikud, on aidanud kaasa planeerimise, mis iseseisvuse taastamise järel hästi ära unustati, kui vajaliku tegevuse rehabiliteerimisele. Meie oludes võib tunduda planeerimiseks valitud ajalõik 20 aastat Eesti kohta erakordselt julge, kuid see valik võimaldab oma ajalises lühiduses ikkagi…
3 minutit
Üleriigiline planeering – kellele ja milleks?
Siseministeeriumis koostatakse üleriigilist planeeringut „Eesti 2030”, millest tänavuse Sirbi kaheksandas numbris kirjutas arhitekt Toomas Paaver („„Eesti 2030” kui võimalus”, Sirp 25. II ). Tänases Sirbi vestlusringis jätkavad samal teemal viis üleriigilise planeeringuga seotud inimest: Tallinna ülikooli Eesti tuleviku-uuringute instituudi vanemteadur Aado Keskpaik, avaliku õiguse professor Ülle Madise, siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunik…
10 minutit
Ristisõjad – keskaegse Euroopa lahutamatu osa
Keskaegse inkvisitsiooni süüdimõistetutest põletati tuleriidal tegelikult ainult väga väike protsent.
Christopher Tyerman, Jumala sõda. Ristisõdade uus ajalugu. Tõlkinud Marek Laane, toimetanud Marek Tamm. Varrak, 2010. 960 lk.
Ristisõjad on fenomen, mis on uurijaid pikka aega paelunud, samuti on tegu liikumisega, mis on arvestatavalt mõjutanud maailma, sealhulgas Eesti ajalugu. Sõna „ristisõda” kõlab lihtsalt, samas…
Christopher Tyerman, Jumala sõda. Ristisõdade uus ajalugu. Tõlkinud Marek Laane, toimetanud Marek Tamm. Varrak, 2010. 960 lk.
Ristisõjad on fenomen, mis on uurijaid pikka aega paelunud, samuti on tegu liikumisega, mis on arvestatavalt mõjutanud maailma, sealhulgas Eesti ajalugu. Sõna „ristisõda” kõlab lihtsalt, samas…
5 minutit
Kas raamat oli tõlkimise ja toimetamise vaeva väärt?
Mirko Harjula, Eesti 1914–1922. Tõlkinud Kadri Jaanits ja Paul Kokla, toimetanud Ago Pajur. Kujundanud Angelika Schneider. Tänapäev, 2011. 420 lk.
Laias maailmas leidub hulganisti põnevaid ajalooraamatuid, mille on kirjutanud akadeemilise hariduseta ajaloolased. Eriti angloameerika keeleruumis on sellistel teostel pikk traditsioon ning selline teguviis pole mitte üksnes igati legitiimne, vaid on viinud…
Laias maailmas leidub hulganisti põnevaid ajalooraamatuid, mille on kirjutanud akadeemilise hariduseta ajaloolased. Eriti angloameerika keeleruumis on sellistel teostel pikk traditsioon ning selline teguviis pole mitte üksnes igati legitiimne, vaid on viinud…
3 minutit
Euroopa ja rahvusvaheline õigus: verbum habet Estonia
Euroopa Rahvusvahelise Õiguse Ühingu (www.esil-sedi.eu) 4. uurimisfoorum (www.esil2011.ut.ee) toimub 26.–28. maini Tartu ülikooli õigusteaduskonna korraldatuna Tallinnas Toompeal. Uurimisfoorumi teemaks on „Rahvusvaheline õigus ja võimupoliitika: suurvõimud, perifeeriad ja mõjusfääride nõuded rahvusvahelises normatiivses korras”. Konverentsile oodatakse üle 170 osavõtja kogu maailmast. Mõlemad konverentsi põhipäevad tipnevad keynote kõnedega, nende esitajateks on Anatoli Kovler, Venemaalt…
4 minutit
Törtsuke keelepeksu Savisaarest
Tuuli Koch, Savisaar – tujukas mängur. Toimetaja Jaanus Hämarsoo. Ajakirjade Kirjastus, 2011. 190 lk.
„Savisaare karisma ja energia on seletamatud. On naisi, kes juba 1990. alguses riigikogu koridorides liikudes heitsid tema lähenedes teadlikult pilgu kõrvale. Nad ei julgenud lihtsalt proovida, kas see MISKI teeb imet ka nende peal, kui nad lubavad oma pilgu ühte Savisaare…
„Savisaare karisma ja energia on seletamatud. On naisi, kes juba 1990. alguses riigikogu koridorides liikudes heitsid tema lähenedes teadlikult pilgu kõrvale. Nad ei julgenud lihtsalt proovida, kas see MISKI teeb imet ka nende peal, kui nad lubavad oma pilgu ühte Savisaare…
4 minutit
Rohkem mõtestatud tegevust
Mõned kulka korralised eraldusread on jäigemad muutuma kui riigieelarve omad.
Kultuurkapital on üks suurepärasemaid nähtusi meie kultuuri(poliitika)maastikul. Sellel on kaks hindamatut alustala: esiteks kindel ja maksulaekumistega jäigalt seotud tulubaas ning teiseks kunstivaldkondade omade inimeste täielik suveräänsus rahajaotamisel. Võib kinnitada, et sedavõrd oskuslikult bürokraatia ja päevapoliitika eest kaitstud fond tekitab ikka ja jälle välismaa kolleegides põhjendatud kadedust.…
Kultuurkapital on üks suurepärasemaid nähtusi meie kultuuri(poliitika)maastikul. Sellel on kaks hindamatut alustala: esiteks kindel ja maksulaekumistega jäigalt seotud tulubaas ning teiseks kunstivaldkondade omade inimeste täielik suveräänsus rahajaotamisel. Võib kinnitada, et sedavõrd oskuslikult bürokraatia ja päevapoliitika eest kaitstud fond tekitab ikka ja jälle välismaa kolleegides põhjendatud kadedust.…
4 minutit
Mu armas emakeel ehk Welcome to Estonia!
Ilmselt võib keel kui loomulik „keskkond” tavainimesele oma igapäevasuses ja automaatsuses „märkamatuks” jääda – nagu õhk, mida hingad. Keele tinglikkust tajuvad loomeinimeste kõrval vist enim lapsed – mängulised ja loovad oma keelekasutuses. Teismelised on tundlikud keele autoritaarsuse suhtes: millest muust kui mitte soovist kärpida keele võimu kõneleb protestimaiguline reeglite rikkumine. Keel ja…
2 minutit
Kõik soomlased on sündinud savannis
Kilbiga võõrsilt naasnud Soome talvegladiaatorite vastuvõtupeo kõige asjatundlikumaks kommentaatoriks võinuks olla tuntud briti primatoloog Jane Goodall. Nii palju lõi Helsingi öös õhkõrna kultuurikihi alt välja seda, mis inimkarjale aastamiljoneid sama omane olnud kui tema lähisugulastele primaatidelegi.
Ja et sündmus tähtis oli, seda kinnitab ka fakt, et mõni väljaanne oma erikorrespondendigi otse epitsentrisse saatis –…
Ja et sündmus tähtis oli, seda kinnitab ka fakt, et mõni väljaanne oma erikorrespondendigi otse epitsentrisse saatis –…
2 minutit
Erinevus rikastab
26. juunini on Tallinna Kunstihoones väljas seksuaal- ja soovähemusi käsitlev kunstiprojekt „Sõnastamata lood”. Ei saa väita, et lesbi- või geitemaatikat ei oleks meie kultuuris, eelkõige visuaalses kunstis varem puudutatud, kuid seda on tehtud kas isikuväljapanekuna või siis 1990ndate geiglamuuri võtmes. Seekord on kuraatorid keskendunud eelkõige Ida-Euroopale ning püüdnud vaadata LGBQTI problemaatikat laiemas teistsuguste ning teistsugususe raamistikus.
„Sõnastamata lugusid”…
„Sõnastamata lugusid”…
9 minutit
