-
Muinsuskaitsekuu kirjutised elustasid mälus pilte mõned aastad tagasi Pikal tänaval ajaloomuuseumis korraldatud näituselt Eestimaa lagunenud ja hüljatud kultuurimälestistest. Eriti üllatav oli Kreenholmi elukvartalite prügipõletusahi, väikene tellisrajatis, üsnagi lagunemas, mis üllatas tehnilise mõtte sajanditaguse objektina ajal, mil me nuputame ja maadleme, kuidas ikka oma tohutut jäätmelasu ladustada või taaskasutada, kas või põletamise teel nagu tollal. Ei tea, on see tänaseks hoopis lagunenud või siiski restaureeritud, milleks ilmselt kulunuks üsna väike summa,…
-
… Maa alla, mere allame laskume, pilvede pealon astund me rahutud tallad– meid aeg ja ruum ei pea./—/Käies teed, mida iial ei naasta,sõna rõõmulauluks saab suus.Ole tervitet, Issanda Aasta1936!
Nii hõiskab August Sang, üks kolmekümnendate aastate arbujatest. Arbumine, loitsimine, oma sügavaimate elamuste võlumine elavaks sõnaks on sellele põlvele jälle saanud tarbeks – iseloomustab seda luuletajate sõpruskonda Ants Oras. Lausa elavaks sõnaks võlutuna saab neid kuulda Draamateatri lavastuses „Arbujad”.
-
Ilmjärve raamatul on tugevaid külgi oluliselt rohkem kui nõrku
?Hääletut alistumist? lugedes leidsin (lk 620) üksikasjaliku refereeringu vabariigi valitsuse 1939. aasta 26. septembri koosolekul kõneldust. Olin aastaid tagasi selle koosoleku protokolli jälgi ajanud ja jõudnud järeldusele, et mingit sisulist protokolli polegi. Et kõik tsitaadid ja refereeringud pärinevad Villem Saarseni kirjapanekust raamatus ?Johan Laidoner? (1953). Välisministeeriumi arhiiv sisaldab materjale 18 nimistu jagu, 19. nimistut, millele Ilmjärv viitab, pole. Ilmjärvgi viitab möödaminnes Saarsenile.…
