Sel reedel Sirbis
Peet Kask, Rein Taagepera, „Kaitsekulutused vajavad rikaste panust“
Henri Otsing, „Mõttetuse vastu“
Tõnis Kimmel, „Liu Jiakuni vaatlus“
Merle Karro-Kalberg vestles Regina Kaasikuga
Riste Lehari, „Metsarahva kohakiindumus“
Margus Maidla, „Eesti vajab sihtkapitale“
Tõnis Parksepp dramaturgia…
Kontrastid ja pikad kaared
Märt-Matis Lill: „Kultuur määratleb väga palju seda, mis me oleme, miks me oleme, miks me üldse tahame siin olla.“
Mudel otsib igavikku
Peaministrit sõnast. Mai alguseks on lõplikult selge, mil moel on kultuur majandusharu.
Süda tilgub verd
Mõtlemapanevad mõtted
Eesti teatri auhindade laureaadid 2024. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest
Teatriauhindade žüriide esimeeste kommentaarid
Eesti teatri auhindade laureaadid 2024. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest
Koorilaulja vaade dirigendi argimuredesse
Murelikuks teeb, et valdav enamik arutelupäeva osalejaid olid koorijuhid ise, ent muutuste juhtimiseks on vaja needsamad teemad viia poliitiliste otsuste orbiidile.
Lühhike öppetus: kuidas eestindada missat
Kasutades traditsioonilist missa vormi, on Kõlar sellest oma helikeele ja Tartu-keelse tekstiga loonud terviku, mis puudutab vahetult ka tänapäeval.
J.M.K.E. album kui ajalooõpik
Võib vaid ette kujutada, kui šokeeriva ja uudse mulje võib raamatus „To the Cold Land“ kujutatud totalitaarse riigi eluolu jätta raudse eesriide tagusest ja/või XX sajandi reaalsusest puutumata jäänud lugejale.
„Hello! Tere!“ – Eesti on Bologna lasteraamatumessi peakülaline
Triin Soone: „Eesti lastekirjandus on teemadelt nüüdisaegne ja üllatav, isikupärase ja mitmekesise illustratsiooniga ning kvaliteetselt kirjastatud.“
Murdeealiste lugejate kirjanduse kaitseks ehk Kas esimesed üksteist eluaastat on olulisemad kui järgmised üksteist?
12- kuni 15aastastele mõeldud kirjandus ei ole ühiskonnas piisavalt nähtav, kuid see ei jää üld- ega lastekirjandusele millegi poolest alla.
Põimitusest, tööst ja kunstist
Ökoloogiaalased teadmised kasvavad välja kontaktist loodusega. Iga paik pakub selle koha looduslikust eripärast tulenevaid lahendusi.
Trump ja tiigrihüpe
Tehisaru tähistab tehnoloogilise progressi uut ja enneolematut taset, ent pole selge, kas tehisaru võimestab inimlikku agentsust või tõmbab sellelt vaiba alt ära.
Peame pöörama vasakule, et liikuda paremale
Tehisaru võib inimesi argumentide sõnastamisel ja lahenduste väljatöötamisel abistada, ent vaid demokraatlik kogukond saab leppida kokku väärtustes, millest nende probleemide lahendamisel lähtutakse.
Tehisaru toetab ja inspireerib mäluasutusi
Strateegia on puudulik nii mäluasutustes kui kogu riigis: muuseumides ja raamatukogudes ei ole korralikke digistrateegiaid.
Teoreetilise bioloogia suundumused. Kogumik, mis inspireerib
Teoreetiline bioloogia püüab bioloogialaseid teooriaid integreerida ja luua filosoofilist, metateoreetilist raamistikku, mille toel mõistetaks elu kui tervikut.
Sammaldunud sammuloendaja jälgib mängu
Maarja Nurk opereerib oma töödes nostalgia, elurikkuse, aga ka mingi ebamäärase ohutundega.
Tuhandeaastane projekt
Kas õnnel võiks olla füüsiline kuju või etniline eripära? Kas jaapanlik õnn on kultuuriline konstruktsioon või sisaldub see tõesti haamrivarres ja tolmuluua pidemes?
Jätku mängu!
Lastele õpetatakse, et leivaga ei mängita. Ükski laps ei saa mängu ega leivata, aga kokku need justkui ei käi. Siin näitusel ometi käivad.
Pea käib ringi ja silmad lähevad punni nagu Kizool!
Kui rääkida lähemalt Pedaniku käekirjast, ei saa kuidagi mööda vaadata tema kujundikesksusest ja sellega kaasnevast vormipuhtusest.
Arhitekt kui kingadeta kingsepp
Tarmo Stöör: „Eesti arhitektuuri maja oleks arhitektidele nagu kogudusele kirik. See on kogu ühiskonnale.“
Kas tallinlane on ruumiliselt targem või igatseb Keskerakonda?
Tallinlaste rahulolu elukeskkonnaga on langenud viimase kümne aasta madalaimale tasemele.
Tekstiilivärvide homne päev on üleeilse nägu
Chris Carr: „Tekstiilide ja nende värvimise tööstus on globaalselt suur reostaja. Looduslike värvide uus töötlemistehnoloogia annab võimaluse tööstus ümber korraldada.“
Kurjuse mitu nägu
Jonathan Millet: „Ma vihkan kõige rohkem arhetüüpe nagu kurjuse kehastus või valge päästja. Ma ei usu sellesse, sest ma arvan, et inimesed on komplekssed.“
Meremiinid ja surmad
„Lahkumine Tallinnast. 1941“ jätab vahel mulje, et tegemist on ilma kaamerata tehtud filmiga, kuna domineerivad kroonikakaadrid ja diktorid.
Toores betoon ja tunnete monumentaalkunst
Režissöör Brady Corbet’ sõnul tähistab „Brutalist“ meie esivanemate, kõige julgemate visionääride võidukäiku.
Ma pakin lahti oma raamatukogu
Raamatukogu on isiksuse laiendatud portree: sinna kuuluvad teosed, mis on omanikule mingil põhjusel olulised, vajalikud või tähenduslikud.
Elu peegel
Sel reedel Sirbis
Eesti teatri auhindade laureaadid ja žürii esimeeste kommentaarid
Intervjuu Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktori Triin Soonega
Juhan Hellerma, „Trump ja tiigrihüpe“
Jaanika Anderson, „Tehisaru toetab ja inspireerib mäluasutusi“
Intervjuu…
