2024-46 (4021)
Kaosest peab sündima kord – või hoopis vastupidi?
Näituse kuraatorid on teinud põhjalikku kaevamis- ja sortimistööd, et tuua kogude kujunemisloo haralisus laiema publikuni, kuid näitusena jääb see tervik ehk liigagi viisakaks.
Puielust
Puud on inimesed nagu meiegi ning neid tuleb armastada nagu iseennast. Kogu eluslooduse ühisintellekti ja seotud närvivõrgu üle arutlevad Doris Kareva ja Arne Merilai.
Don Merilo ja Dulcinea
Riigikaitse infooperatsioon tapab õnnestumise korral nii majandusarengu kui ka elektrivarustuse.
Laste head haldjad
See on vaid aja küsimus
Merilaide mükoriisa
Looduse raamatu lehitsemise käigus elustub ja saab „Puuinimestes“ uue hingamise ka kirjasõna. Tekstuaalse seeneniidistiku ükski sõna pole liigne ja iga lause on laetud.
Maad, kus me elame, pole olemas
Isabelle Huppert: „Ma püüan oma rollidega luua teistsugust nägemust iseendast, mis loodetavasti on algversioonist mõnes punktis väga erinev.“
Kurbuse kuusnurk
Finlandia romaaniauhinnale kandideerinud kuues teoses tuuakse esile nähtav ja nähtamatu vägivald, mis võib ajas muutuda, kuid ei kao kunagi.
Rakendusuuringute keskuse biorafineerimise reaktor – mis see on?
Kaupo Reede: „Biorafineerimisel on võtmeroll mitme ülemaailmse probleemi lahendamisel, sest vajame jätkusuutlikke viise toidu ja ressursside tootmiseks.“
Baumani tumefilosoofiast mureni Eesti tõlkekirjanduse pärast
Püsimatu ja vormitu urelus on imbunud modernse ühiskonna igasse soppi, mõjutades arusaamist surmast, kurjusest, loodusest ja tehnoloogiast, globalismist ja riigi olemusest, kui nimetada raamatu peamisi teemasid.
Hingekellade helinal
Kultuuriministeerium vähendas arhitektuurikeskuse eelarvet poole aasta pealt. See tekitab küsimusi, kas kõik ikkagi on ühise asja eest väljas.
Kärneri edasilükatud noorus
Kärneri värvikasutus on mitmekülgne. Mõnel pildil on palett kõle, teisel kirgas ja kirju, on ebamugavaid kooslusi ja pruunipõhiseid, vaat et „toon-toonis“ maale.
Üks Lonitseera muusikaline võileib – jah, palun!
Lonitseera äsjased esinemised Eesti Kontserdi esindussaalides Tallinnas, Tartus ja Pärnus koos laiendatud koosseisus VHK keelpilliorkestriga on vaid üks verstapost bändi eduloos.
Meistrid laval
Laval tehti muusikat ega lobisetud ning kavalehel märgitud heliplaadi „The Estonian Cello“ esitlus piirdus võimalusega soetada enne kontserti või vaheajal plaat.
Reformierakonna ajalugu (lühendatult)
Eero Epneri tekst on ajalootäpne valusalt satiiriline dokumentaarium, kus käiakse läbi enamik murdehetki erakonna 30aastases ajaloos.
Leiba, veini ja tsirkust
Lavastuses ei imiteerita ega parodeerita Reformierakonna võtmetegelasi otse, füüsilise sarnasuse põhjal, vaid pigem on lastud selituda poliitikute avaliku kuvandi mõnel olemuslikul joonel.
Milleks akadeemiale arestikamber? Oratio de Historia Academiae
Peahoones oli kõige olulisem – auditooriumid loengute ja disputatsioonide pidamiseks ning kolm kartserit tudengite karistamiseks.
Ajalugu, identiteet ja põhjamaisuse idee
Kõige selgemalt väljendub Eesti põhjamaisuse geopoliitika Aleksander Kesküla poliitilises programmis. Tema kaugemaks eesmärgiks oli Eesti eraldumine Venemaast ja liitumine põhjamaade föderatsiooniga.
Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõuniku Johanna Jõekalda kommentaar
Arhitektuurikeskuse visioon projektijuhtimisest ei vastanud ministeeriumi standarditele. Keskuse plaan oli panna põhiline korralduse koormus kuraatoritiimile. Meie nägemus on, et kuraatorite fookus peaks olema loomingul ning korralduslik pool peaks jääma neid toetava asutuse õlule.
Ministeeriumis on tööl Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapaneku projektijuht Mari-Liis Vunder, kes…
Pimeduse Meister
Fritz Langi filmid pole lihtsalt lood, vaid filosoofilised uurimused moraali ja ühiskonna teemal.
Miks ma kodus töötan? Sest ma ei oskagi teisiti
„Oota, ma ei saa praegu, mul on kultuuriministeeriumiga koosolek.“
***
Klassika. Kui töötad kodus, siis pead olema ka valmis, et vahepeal tulevad lapsed, kel on mäng pooleli, ning arvestama, et võid olla selle mängu osa. Ja pidama meeles, et ükskõik, kui mitmeid kordi oled…
Vajan Soosterit, muidu suren!
Soosteri loominguline pärand on niivõrd mahukas ja mitmekülgne, et vähemasti mulle pakub nii lai haare lohutust, et oma kaootiliste huvidega saab rahu teha.
Kas nomaadlik biennaal võtab metropolil aja maha?
Seekord Barcelonas toimunud „Manifesta“ puhul peeti silmas linna detsentraliseerimist – prioriteediks oli luua ühendusi nn linnakeskuse ja seda ümbritseva metropoli vahel.
Advendiaeg algas rahusõnumiga
Esimesel advendil Pärdi keskuses antud kontsert oli pühendatud kahe klassikalise muusika suurkuju, Arnold Schönbergi 150. ja Anton Bruckneri 200. sünniaastapäevale.
Kui saaks näha Céline Dioni pähe …
Kas end Céline Dioniks pidava noormehe puhul on tegu haigusjuhtumiga, mis vajab ravi, kordategemist, või erilise identiteediga, mida tuleks õppida aktsepteerima?
Lahmiv ja õigustatud kriitika „ülearuste“ ametnike pihta
Ettevõtjad pakuvad huupi, kui palju ametnikke tuleks koondada. Mõjuanalüüse, millised ametikohad millisest valdkonnast tuleks kaotada, ei ole.
Kuidas kõlas november
Kuigi õues oli juba lõunast saati pime, oli kontserdisaalides soe ja hea ning novembrikuu kontsertidele tagasi mõeldes tulevad pähe sõnad „hubasus“ ja „siirus“.
Majadest Emil Urbeli prillidega
Arko Oki film ei ole siiski arhitektuuri tabamata imest või elamuehituse ruumilistest nüanssidest, see on film mehest nende majade ja mõtete taga.
„Puielust“, Doris Kareva vestleb Arne Merilaiga
Peep Ehasalu, „Kurbuse kuusnurk“
Ove Averin, „Milleks akadeemiale arestikamber?“
Tanel Vallimäe, „Lahmiv ja õigustatud kriitika „ülearuste“ ametnike pihta“
Intervjuu Kaupo Reedega biorafineerimise reaktorist
Intervjuu näitleja Isabelle Huppertiga
Lonitseera ja VHK keelpilliorkestri kontsert
