Hallalasid kaardistamas
Madli Lääne: „Mind huvitavad tegelased, kes teevad valesid otsuseid. Teismeiga on murranguline aeg: muutused on kiired, reaktsioonid teravad ja otsustega võib hullult puusse panna.“
Asekantsler Jeesus
Kultuurijuhtide kaebemonolooge asub järgmisel aastal ära kuulama uus imevõimetega tippjuht.
Kas Eesti riik vihkab nüüdistantsu?
Masu ajal toetatakse nüüdisooperite sündi?!
Film toob Juhan Liivi varjust välja ehk „Vari“ õpetaja vaatenurgast
Meil kõigil on ettekujutus Juhan Liivist, nüüd aga on filmis see arusaam nagu pusle koost lahti võetud, et saaksime kild killu haaval Liivi uuesti luua, enese jaoks (taas)avastada.
Otar Iosseliani ajaloo allakäigutrepil
Režissöör Otar Iosselianit on kõrvutatud Tšehhoviga, mõlemad kujutavad ajastute vahetumist, kultuurituse pealetungi.
Pilgud võimaluste horisondilt
Eesti nüüdismuusika keskuses toimunud konverentsil „Tulevik läks meist mööda“ fookuses oli analoogtehnoloogial põhinevate helimasinate agentsus.
Hüvasti, vene autori preemia!
Eestis on hulk andekaid vene keeles kirjutavaid autoreid, kuid võimalusi nende tööd tunnustada on nüüd vähem kui seni.
Sõja killud kirjanduses (ja vastupidi)
Andri Krasnjaštšõhhi teose „Jumal on. +/–“ tegelik põhiküsimus on vene keele praegune positsioon läänes.
Kuidas vastupanu osutada?
Viini festivali kunstilise juhi ja teatri NTGent lavastaja Milo Rau avakõne rahvusvahelise teatriinstituudi (ITI) konverentsil „Väärtusta ja loo kontakt“ 19. IX Belgias Antwerpenis.
Donald Trump – probleem või õnnistus?
Ei tohiks unustada põhiväärtusi: tagakiusatuid tuleb toetada, vägivalda vastustada, hoida au sees eetilist maailmanägemist, mis hoiab kultuuri mitmesust, mälu, looduskeskkonda, kõike elavat.
Postuumne tähtteos Poola ajast Eestis
Poola aeg (1561/82–1625) on Eesti ajaloos sageli teenimatult varju jäänud, eriti võrreldes „vana hea“ Rootsi ajaga.
Tants eri maailmade vahel ehk Ladina-Ameerika keeruline identiteet
Ladina-Ameerika seisab justkui igavesti teelahkmel. Seda piirkonda ei kujunda pelgalt välised jõud ja kirev ajalugu, vaid ka kindel soov hoida elus oma pärandit ja leida oma rada.
Kas Eesti hariduspoliitikas on ruumi maailmaharidusele?
Vaja on muutust loovat haridust, uut sotsiaalset kokkulepet, mis lisaks sellele, et tagada kõikidele lastele võrdsed võimalused kvaliteetsele haridusele, peaks viima ühiste kestlike tulevikuvisioonide poole.
Euroopa pinged annavad tunda ka vähemusmeedias
Vähemustel peab euroopalike kokkulepete kohaselt olema võimalus luua oma eriomast olemist, keelt ja kultuuri toetav mehhanism.
Vilepuhuja: kitupunn, kangelane või märter?
Mida vähem sõnavabadust on organisatsioonides, seda suurem on korruptsioonioht ja seda olulisem ajakirjanike roll.
Naisfotograafid Venust vabastamas
Näitus „Nude“ koondab enda alla 32 naiskunstniku nägemuse alasti kehast, enamiku näitusel esitletud lavastusfotode tunnusjooneks on esteetiline veetlus ja sensuaalsus.
Vähem jama, rohkem ruumi!
Reinier de Graaf: „Ma olen täiesti veendunud, et arhitektid peaksid seisma ainult linlaste huvide eest ning ära tuleks öelda projektidest, mille kasutaja pole tuvastatav.“
Naabruskond kui missioon
Christian Pagh: „Ei saa jääda ootama, et väljakujunenud majandusloogika äkitselt muutub. Mõningaid ühiskondlikke muutusi saab juhtida ka kohalikul tasandil, alustades naabruskonnast.“
Töökoht linnaruumis
Esialgne koroonast tagant tõugatud kaugtöövaimustus on nüüdseks mõõdukalt taandunud. Kõiki inimesi, kel seesugune võimalus on, ei pea sundima kodukontorisse.
Ülemiste vanakese reis Ithakale
Siim Preimani kureeritud näitus „Minu kodu, meie linn“ uurib ja problematiseerib ruumi, ühtekuuluvustunnet, lähedust ja üksindust.
Lapsesõbralik teos sõltuvusest ja lootusest
„Isa pudel“ aitab mõista nii seda, kuidas pudeli mõju alla satutakse, kui ka teekonda, mis selle mõju alt vabanemiseks ette peab võtma.
Promenaadist ja metronoomist
Professor ja Eesti muusika- ja teatriakadeemia rektor Ivari Ilja näitas ERSO ees soleerides, et pianistina saab olla suurepärases vormis ka õppeasutuse juhtimise kõrvalt.
Helle Meri 14. III 1949 – 8. XI 2024
Raplas sepa peres neljanda lapsena kasvanud Helle Pihlaku kooliaja suur huvi oli korvpall, mida ta mängis sedavõrd hästi, et kuulus mõnda aega Eesti noortekoondisse. Sporditee olnuks…
Jussike külastab pühapäevamaad
Antihedonism paistab trupil olevat vaikimisi tehtud valik, mis põhjendamist ei vaja. Pealiskaudne hedonismikriitika mõjub paratamatult pisut poosetamisena.
Enn Suve 27. IX 1940 – 7. XI 2024
Sündinud Hagudis, õppis ta Tallinna koreograafiakoolis, mille lõpetas 1959. aastal koos Väino Areni, Ago-Endrik Kerge, Sulev Nõmmiku, Erkki Tanni ja Anton Bomega Kalju Saarekese käe all. Kuna ballettide loomine…
Kolm osavat jutuvestjat
Ensemble Auftakt tõi esmaettekandele Evelin Seppari nüüdistantsust ja Norra loodusest inspireeritud uudisteose „Turn“.
Jassid ja Jennyd
Vormilisele võõristusele ja kunstnike mõtte-tunnetuse erinevale suunale vaatamata mängivad kaks autorit näitusel harmooniliselt kokku.
Tetraeeder koorimaastikul
Tumult Ensemble, mille nimi lubab valju ja arusaamatut müra, teeb esimesi läbimõeldud samme ja lubab esitada teoseid, mida pole Eestis varem lauldud.
Sajab võrdlusi ja elupikendavaid tablette
„Taeva“ tulevik mõjub kohati nagu õudusfilm, mis paneb kergendunult hingama: see ei juhtu meiega, mitte veel, nii kaugel me veel pole.
