Enn Suve 27. IX 1940 – 7. XI 2024

Iga maine teekond lõpeb kord ja nõnda jõudis lõpule ka ühe meie balletiuuendaja ning mitmete balletipõlvkondade õpetaja, peaaegu neli kümnendit balletikoolile pühendanud Enn Suve elu.

Sündinud Hagudis, õppis ta Tallinna koreograafiakoolis, mille lõpetas 1959. aastal koos Väino Areni, Ago-Endrik Kerge, Sulev Nõmmiku, Erkki Tanni ja Anton Bomega Kalju Saarekese käe all. Kuna ballettide loomine tõmbas enam kui tantsimine, suundus Suve kohe edasi õppima Moskva GITISesse. Seal olid tema õpingukaaslased Mai Murdmaa ja Iraida Generalova ning kolmekesi tõid nad 1963. aastal oma lühiballettide õhtuga Estoniasse uue hingamise. Enn Suve lavastatud Igor Stravinski „Lugu sõdurist“ oli omapärase, satiirilise tantsukeelega teos, mille kohta praegu võib öelda, et tegu oli ühe varasema etenduskunstide sisselõikega siinsesse balletimaailma, sest liikumisele lisaks kõlas lavalt ka sõnaline tekst (nii nagu libreto ette nägi).

Juba õpingute päevil kutsuti Suve mitmele poole Moskvas lavastama ning peale GITISe lõpetamist töötas ta 1964. kuni 1966. aastani ballettmeistrina Moskva Suures teatris, Moskva operetiteatris ja ansamblis Jääballett.

Estonias valmis tal „Sõduri loo“ järel 1965. aastal isikupärane ja fantaasiaküllane „Pähklipureja“, mille puhul tõstis tolleaegne kriitika esile lavastuse elegantsi ja suurejoonelisust. Aasta hiljem sündis Eduard Tubina „Kratt“, mis oli pärast Rahel Olbrei 1944. aasta versiooni teine sama teose lavastus Estonias (ja neljas Eestis). Suve „Kratt“ oli õnnestunud, groteskselt rustikaalses võtmes koreograafiaga lavastus, mida näidati ka Leningradis, Taškendis ja Helsingis. Iga karakteri tarvis oli leitud neid tabavalt iseloomustama paar-kolm kõnekat detaili. Nimiosa tantsis Juta Lehiste, kelle liigutuste nurgelisus ja teravus rõhutas tegelase mehaanilist, peaaegu robotlikku olemust. See roll andis Lehiste tantsijakarjäärile uue suuna. Enn Suve loomingut jälginud arvustajad ja temaga koos töötanud repetiitorid on toonitanud Suve erilist annet ära tunda tantsija omapära ja see esile tuua – sageli tantsijale endalegi üllatuslikult. Hiljem Rodion Štšedrini „Anna Karenina“ lavastuses (1973) valis ta nimiossa Natalia Lukaševitši, kellele see oli esimene suurem ning suurepäraselt õnnestunud roll.

Enn Suve Estonias ballettmeistrina töötatud aastad 1967–1973 (peaballettmeistrina 1969–1973) olid tema viljakaim koreograafiaeg, mil igal aastal jõudis lavale uus lavastus: valmisid Rodion Štšedrini „Küürselg-sälg“ (vene muinasjuttude ainetel, 1967), Igor Stravinski „Orpheus“ (1968), Štšedrini töötluses Georges Bizet’ „Carmen“ (1969), Aram Hatšaturjani „Gajane“, Stravinski „Haldja suudlus“ ja „Püha kevad“ (1971), Sulhan Tšintsadze „Deemon“ (1972) ja „Anna Karenina“ (1973). „Carmen“ püsis repertuaaris kümme aastat ning nimiosas hiilgasid Tiiu Randviir ja Joséna Janis Garancis; lavastus uuendati Kaie Kõrbi diplomilavastuseks 1980. aastal.

Aastatel 1973–2012, s.t 39 aastat, töötas Enn Suve Tallinna koreograafiakoolis, algul õpetajana ja 1988. aastast direktorina. Sealtpeale jäi koreograafitöö teatris tagaplaanile, kuid valmisid õpilastele Eugen Kapi „Kulla­ketrajad“ (1976), Štšedrini „Bernarda Alba maja“ (1978), aasta hiljem „Tuhkatriinu“, Delibes’i „Coppelia“ (1985), „Aurora pulm“ (ehk „Uinuva kaunitari“ 3. vaatus, 1988) ning ainult Estoniale loodud Stravinski „Kaardimäng“ (1982) ja „Uinuv kaunitar“ (1997).

Pedagoogina oli Enn Suve süsteemne, kannatlik, ent pedantsuseni täpne. Tema õpilaste hulgas on Dmitri Hartšenko, Vladimir Kuzmin, Aleksandr Kikinov, Stanislav Jermakov, Artur Lill, Aleksandr Prigorovski, Jevgeni Grib jt.

Direktorina oli Enn Suve äärmiselt viisakas ja kõigi suhtes lugupidav, toetas ja hoidis kolleege. Mitte kunagi ei rääkinud ta kellestki halvasti ega öelnud kurja sõna.

Enn Suve kuulus sellesse põlvkonda, kellele kultuuris elamine oli elu loomulik osa: see tähendas laia eruditsiooni, suurt lugemust, head muusikatundmist ja avarat silmaringi. Seda kõike jagas ta meelsasti ja heatahtlikult oma kolleegide ja õpilastega.

Jääme teda mäletama.

Enn Suve saadeti viimsele teekonnale 14. novembril Pärnamäe kabelist.

Eesti Balletiliit

Eesti Teatriliit