2024-07 (3982)
Geeniteadus meie tervise hüvanguks
Maris Laan: „Genoomi tervis sõltub paljuski inimese enda ellusuhtumisest. Kui kaitsed oma elustiiliga genoomi tervist, siis on see investeering sinu enda pikaajalisse tervisesse.“
Kui munad kadusid
Sõnumite objektiivsuse võistluse võitsid sel nädalal ülekaalukalt poliitikud.
Inimloomuse igavesus
Tere, pimedus, mu vana sõber!
Ühiskondliku loovuse poliitikavõtmed
Abduktsiooni kasutatakse ennekõike uutes, tundmatutes oludes, kus kõik eeldused ei ole konkreetselt paigas.
Soome pilk pöördub Moskvalt läände
Obi ugri vürstide viimased sõjad
Põgusast ülevaatest võib jääda mulje, nagu olnuks handid ja mansid eriti verejanulised ning toimunuks täiemahuline kõikide sõda kõigi vastu.
Diivanist, telekast ja telefoni laadimise kohast ei piisa
Oluline on, et noored oskaksid ja tahaksid mõelda tulevikule. Julgustan kõiki hariduses tegutsejaid ruumi õpetama!
Kuidas arvutada hoone CO2 jalajälge?
Anni Oviir: „Ehitussektori süsinikujalajälje arvutus on tulnud, et jääda. Eestil on valida, kas oodata reegleid ja trahve või hüpata rongile ja valmistuda muudatusteks.“
Ei või õnneta elada
Kas ei peaks segakooride liit tegema suuremat mahitustööd, et koorid märgiksid juba varakult veebruarikuu teise nädalavahetuse oma hooajaplaani?
Päevade äng
Tõnis Vilu näitab maailma koos selle haavade, armide, ilu ja ebakõladega, nii nagu on.
Luule, mis tahab ennast kuuldavaks teha
Jüri Kolgi „Fuuga“ on katse ujuda vastuvoolu, soovimatus alluda proosaluule, aga ka lihtsakoelise enter-luule pealetungile.
On teil hetk aega? Vaatame korra kaasaegsust
Kaasaegne kunst võib olla küll nüüd hiljuti loodud, kuid see ei tähenda, et igasugune hiljuti loodud kunst oleks seepärast kohe kaasaegne. Milles see kaasaegsus siis väljendub?
Armastusest, armastusega
Magalie Lépine-Blondeau: „Kui mul on võimalik tuua muutus meie ühiskonda, siis tahan ma selles osaleda.“
Paaris ja paaritu
Monia Chokri: „On suur küsimus, kas suudame omaenda ühiskonnaklassist väljuda, et suhtes õnne leida.“
Usus, et saame maailma kontrollida ja alistada, peitub tohutu ülbus
Marko Pajević: „Keelte uurimine nende ajaloolises ja kultuurilistes kontekstis õpetab meile vaimu kohta rohkem kui neuroteadus oma ajuskannerite jm tehnoloogilise värgiga.“
Viimane valgustaja
Marko Pajevići kriitika on nii tuttav, isegi klišeelik: ei liigtarbimisele, ilutööstusele, pornograafiale, kitšile kunstis, teistsuguste kultuuride alavääristamisele.
Elu on kabaree, kas tead
„Kabaree“ ei pruugi olla Estonia muusikalide või operettide seas just kõige nõrgem lavastus, aga siiski tuleb seda pidada mõnes mõttes käest lastud võimaluseks.
Lastele tehakse ikka head teatrit (ka)
Eesti Draamateatri laval saab jälgida maailma, kus midagi ei jäeta juhuse hooleks, kus kasutusele on võetud kõik võimalikud vahendid publiku tähelepanu köitmiseks ja mõtte käivitamiseks.
Argidialektika XXIV. Siin ja seal
Ehk olen siis seal? Puhtalt ja ainult seal aga ma ka muidugi olla ei saa. See jääks täiesti ebamääraseks; see hajuks. Sel puuduks igasugune…
Kehast, ihust ja hingest
Vanad loomad ja uus kunst
Düstoopilise maailma lävel seistes tuleb inimkesksusest lahti lasta. Näitus „Tsüanookeanid“ tekitab kogemuslikke sildu erinevate tajukogemustega olendite vahel.
Inimese kapike ajaloo ilu varjuteatris
„Kuldses kroonis“ harutab Viivi Luik lahti ja sõlmib kokku iseenesest lähtuvaid elulõngu ning maalib sõnadega portreid kunagistest kaaskondsetest.
Tiibadega Laidoner ja tema ustav abikaasa
Nuutrumi lavastust „Orzel. Laidoneri ööd“ võib vaadata ka kui armastuslugu, armast väikest lembelugu, kus pole palju tundeid, aga see-eest rohkesti vaoshoitud ustavust ja lojaalsust.
Unenäod ja viirastused Paavli kultuurivabrikus
Mõte teistsugusest, mõtestatud kuulamissituatsioonist, nagu korraldajad Tanel Mütt ja Kersten Kõrge seda eelnevalt on kirjeldanud, paistis igati toimivat.
Lõppu ja edasi
„Lõpp“ aitab surma maa peale tuua, rääkida elus kõige olulisemast ja vääramatust, mille enamasti eelistame eufemismide taha peita.
Kütt, saak ja liblikad
„Mai ja detsembri“ kriipiv võlu on osav ümberkäimine vastandite ja poolustega, mille segunemine ei luba vaatajal end kordagi turvaliselt tunda.
Kalaranna fort „Katkurongis“
Paraku on nii, et kunagise kindlusehitise ajaloost väga häid uurimusi pole, mistõttu võib käibesse jõuda teavet, mille õiendamisega tuleb hulk vaeva näha.
Meie relv on lalin
Musta huumori, kõikvõimalike tähendusnihete ja dadaistliku absurdi peale ehitatud näituse töödest moodustub kokku sõjateemaline tervik.
Solfedžo õpetamine muutuste tuules
Solfedžofoorum oli õpetajatele oluline üritus, et näha, mis mujal riikides tehakse ja milliseid metoodikaid kasutatakse.
Kui surm koputab uksele
Emotsioonirikkas filmis „Kõik me võõrad“ tegelikkus hägustub ja valitsema pääseb mõistatuslikkus.
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2023
Joel Jans, „Rõngu roimad“ (Lummur)
Meelis Friedenthal, „Punkti ümber“ (Varrak)
Andrus Kasemaa, „Au kolhoosikorrale!“ (Varrak)
Eve Laur, „Vend Kaspar“ (Rahva Raamat)
Anti Saar, „Puu põndakul“ (Kolm Elu)
Urmas Vadi, „Kuu teine pool“ (Kolm Tarka)
LUULE
Sveta Grigorjeva, „Frankenstein“ (Suur Rida)
Jüri Kolk, „Fuuga“ (Puänt)
Kruusa Kalju, „Üleelamiste vanake“ (SA Kultuurileht, Loomingu Raamatukogu)
Mirjam Parve, „Varjukeha“ (Puänt)
Piret Põldver, „Suunurgad“ (Kastani Tänava Kirjastus)
Maryliis…
Laulupeoga ühte sammu käies
Kooriühingu galal võiks olla iseseisev kunstiline roll ja see ei peaks aastate kaupa sõltuma eelnenud laulupeost.
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2023
Robert Treufeldt, „Kalaranna fort „Katkurongis““
Eesti Kooriühingu aastapreemiate gala
solfedžo ja muusikalise kuulmise foorum Heino Elleri muusikakoolis
Tuomas A. Laitineni ja Kristina Õlleki näitus „Tsüanookeanid“
Nuutrumi „Orzel. Laidoneri ööd“
Esiküljel Tartu ülikooli inimese geneetika professor, akadeemik Maris Laan. Foto Gabriela Urm
