Marko Pajević: „Keelte uurimine nende ajaloolises ja kultuurilistes kontekstis õpetab meile vaimu kohta rohkem kui neuroteadus oma ajuskannerite jm tehnoloogilise värgiga.“
Tartu ülikooli kirjastus avaldas hiljuti Marko Pajevići raamatu „Poeetiliselt mõtelda. Nüüd ja kohe“ eestikeelse tõlke. Saksa keeles ilmus raamat 2022. aasta oktoobris tuntud kultuuriteooria kirjastuselt Passagen, ingliskeelne tõlge ilmus selle aasta septembris Routledge’ilt. Marko Pajević on praegu Tartu ülikoolis külalisprofessor.
Võiksid ehk alustuseks paari sõnaga rääkida raamatu tekkimise taustast.
See…
Mu armas sõber, mis on see meie elu? Merel ujuv paat, mille kohta on kindlalt teada ainult üks, et see läheb ühel päeval kummuli.
Nietzsche 1881. aasta kirjast Overbeckile
Ülo Matjus (1942–2023) oli mu doktoriväitekirja juhendaja, hiljem kolleeg ja sõber. Tal oli ka oluline osa selles, et asusin filosoofiat õppima.…
Kas filosoofia suudab meid paremini elama õpetada?
Leo Luksi artiklikogumik „Filosoofia kui looming“ on Luksi enese loodud ja koordineeritava sarja „Vabamõtlejad“ viies raamat. Paraku olen jõudnud peale Luksi kogumiku lähemalt vaadata ainult sarja esimest raamatut, Hasso Krulli „Imelihtsat tulevikku“ (2020), kuid nende kahe põhjal tundub küll, et kui kõrvale jätta mõned mingis mõttes arusaadavadki, eelkõige vormistuslik-formaalsed sünnivaevused, on sarja näol tegemist vägagi tänuväärse ja tarviliku täiendusega Eesti raamatu- ja mõttemaastikul…
Retoorikas säilib dialektika võistluslikkus, kuid kui dialektikas võisteldi tarkuses, siis retoorikas võimule pürgivas tarkuses.
Küllap vist polegi niisama lihtne leida sobivamat teost uue sarja „Bibliotheca philosophica“ avanguks kui Giorgio Colli (1917–1979) „Filosoofia sünd“. Olgem rõõmsad, et selline sari on loodud! Mahu poolest on raamat võrdlemisi tagasihoidlik, silmapaistmatugi, kuid autor arutab filosoofia päritolu ja tekkeloo ürgolulise küsimuse üle. Kuna teadused on suures osas sündinud järkjärgulise filosoofiast…
Eeldades, et tõde on naine –, kuidas? kas ei ole hästi ära põhjendatud kahtlus, et kõik filosoofid, niivõrd kui nad olid dogmaatikud, tundsid naisi halvasti? et see kohutav tõsidus, see saamatu pealetükkivus, millega nad tavatsesid tõele läheneda, olid sobimatud ja sündmatud vahendid, et naisterahvast võluda?
Friedrich Nietzsche
Simon Blackburn ei ole Eesti lugejale päris…
Mõnes mõttes ei saa eesti filosoofia käekäigu üle just kurta: peale Leo Luksi „Nihilismi ja kirjanduse“ näeb peatselt ilmavalgust ka Margus Oti „Vägi“. Iga eestikeelse humanitaarteadusliku monograafia ilmumine on omamoodi suursündmus – see ju hoiabki meie (mõtlemise) keele elujõulise, värske ja paindlikuna. Kui me ei taha, et meie keel muutuks ühel…
Emmanuel Levinas, Teisiti kui olla ehk teispool olemust. Tõlkinud Kaia Sisask. Ilmamaa, 2012. 368 lk.
Emmanuel Levinasi eetika, Eestis mitte enam päris tundmatu, on XX sajandi üks ainulaadsemaid, olulisemaid ja suurejoonelisemaid eetikaid. Levinasi teiseks peateoseks peetud „Teisiti kui olla ehk teispool olemust” (1974) ilmumine eesti keeles on seega omamoodi sündmus – sündmus…
Uku Masing, Aarded tellistes. Toimetanud Mari-L iis Tammiste, Risto Järv ja Kristi Salve. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2011. 238 lk.
Folklooriga, kitsamalt muinasjuttudega, puutus Uku Masing kokku kaunis varakult – juba varases poisieas armastanud ta lugeda korea muinasjutte ja „1001 öö” lugusid. Toomas Paul teab kõnelda, et terve eluaja olnud muinasjutud Masingule…
Romaanikirjanikuna on Robert Ranke Graves eesti lugejale ammugi tuntud, tema ajalooliste romaanide „Mina, Claudius” ning „Jumal Claudius ja tema naine Messalina” eestindused ilmusid esmakordselt rohkem kui kolmekümne aasta eest. Poeedina, kelleks ta ennast nähtavasti kõige andunumalt pidas, teatakse teda võib-olla natuke vähem, ehkki Vikerkaares on tema luuletuste tõlkeid vähehaaval avaldatud. „Kreeka…
Nietzsche tekstid on selleks kaunis komplitseeritud, et neid võiks masinlikult, ilma Nietzsche filosoofiat tundmata, ühest keelest teise üle kanda.Friedrich Nietzsche, Tragöödia sünd. Tõlkinud Anne Lill. Tänapäev, 2009. 304 lk.
Võiks ju olla rõõmustav tõdeda, et Eesti n.ö nietzscheaana, mis senini koosnes kolmest raamatust („Ecce homo”, „Antikristus” ning „Zarathustra”), on „Tragöödia sünni”…
Kaarin Raid oli otsustanud lavastada Viktor Rozovi dramatiseeringu teatavaist Aljoðat puudutavaist ?Vendade Karamazovite? peatükkidest, võtmata ette vaevarikast teekonda ise luua kas eelnimetatud romaan või kogu Dostojevskit puudutav valikuprintsiip.
F. Dostojevski/Viktor Rozov, ?Vend Aljoða?. Lavastaja Kaarin Raid, kunstnik Mihkel Ehala, muusikaline kujundus Peeter Konovalov. Osades Ott Aardam, Leila Säälik, Kadri Lepp, Kalju…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Ülo Matjust ei häirinud, et teda nähti mõnikord pelgalt Heideggeri tõlkija ja jüngrina. Selle kohta armastas ta tsiteerida Heideggeri ennast: „Üks mõtleja ei sõltu mitte teisest mõtlejast, vaid ta hoiab, kui ta mõtleb, mõteldava, olemise poole.“ Ülo Matjus Schwarzwaldis Heideggeri radadel.Eduard Parhomenko
