2023-45 (3968)

Lilled ei vaiki, võitlus ei lõpe
Volia Chajkouskaya: „Ma lahkusin, kuna ei näinud Valgevenes mingit tulevikku selles vallas, millega tegelen, ega võimalusi seal filmiprofessionaalina areneda.“
Anna Prokulevitš

Lilled ei vaiki, võitlus ei lõpe

Volia Chajkouskaya: „Ma ei usu, et filmil on jõudu Valgevene diktatuuri hävitada, küll aga usun, et filmi tõttu saab ehk osa inimesi paremaks.“

Kiirtoiduvabrikus käib kibe töö
Rahandusministeerium ennustab hasartmängumaksu kiiret ja kõigutamatut kasvu aastani 2032. Seaduseelnõu 338 SE

Kiirtoiduvabrikus käib kibe töö

Pensionisamba lõhkumise toel püüab Eesti tõusta õitsvaks hasartmängumaaks.

Lihtsustatud minevik, kraapiv olevik?

November algas paraja purakaga, kui linnapea Mihhail Kõlvarti laia selja taha varjunult esitlesid esiti anonüümsed ruumiloojad mereäärse piirkonna tõlgendust, kus puudus surutud ja paranoilisel ajal Tallinna merele avanud sümbolhoone – linnahall. Seda oligi oodata, sest aeg on väga sobiv.
Juba mullu pelgasid Nõukogude ajal püstitatud monumentide kaitseks sõna võtnud, et Ukraina-Venemaa vahelise sõja tuules…

Õpetajate toetuseks

Nii leebe, nii ontlik. Teistsuguste sõnadega ei oska iseloomustada haridustöötajate hoiatusstreiki, mis toimub/toimus täna, 10. novembril. Ilmselgelt on püütud vältida õpilaste hariduslünki ja võimalikult vähe häirida perekondade rütmi. Tunniajane hoiatusstreik on pigem valitsusele mõeldud märguanne, väike sõbralik müks!
Hoopis värvikamalt ja jõulisemalt streigivad Leedu õpetajad. Viis aastat tagasi hõivasid nad streigi käigus haridus- ja teadusministeeriumi hoone (ning…
Teadus kõhutunde kaudu
Carlos E. Lesmes on juurte ja esivanemate jälgede otsinguil. „Minu esivanemate lõimedes“ põimuvad isiklik ja avalik arhiivimaterjal, luues fiktiivset autobiograafiat, kus püütakse juurte otsimise kõrval neid ka ise maasse panna.
Teisi Ligi

Teadus kõhutunde kaudu

Loovuurimuslike audiovisuaalsete tööde näitus „Perifeersed perspektiivid“ lubab heita pilgu loovuurimuste rollile muutuvas teadusilmas.

Millest unistatakse Vabal Laval?
Jakub Skrzywanek: „Idee luua sõjateemaline triptühhon tekkis siis, kui Ukrainas algas sõda.“
Radek Kurzaj

Millest unistatakse Vabal Laval?

Vaba Lava uus kuraator Jakub Skrzywanek: „Kunagi ei saa teha lihtsalt teatrit, sest see hakkab igal juhul oma kaasajaga suhestuma.“

Siilike käis sõjas
Tulevased sõdurid (Loviise Kapper, Liis Lindmaa ja Karl Edgar Tammi) täidavad instruktor Siilikese (Reimo Sagor) eestvedamisel treeningülesandeid, mis tegeliku ohuta tunduvadki kui lapsemäng.
Aron Urb

Siilike käis sõjas

Kuidas kasutada võttena „mängime nagu lastele“ nii, et sellega ei naeruvääristataks käsitletavat teemat ega lasteteatrit?

Intrigeeriv, vaimustav ja rõõmustav oktoober
Ilmselt vajaksid inglasedki teatris-kontserdil käitumise kohta samalaadseid klippe, nagu on meil valminud. Kampaania „Märka, et oled teatris“ video telefoni kasutamise kohta.
Liisi Viirmaa

Intrigeeriv, vaimustav ja rõõmustav oktoober

Tallinna kontserdielu pakkus oktoobrikuus nii intrigeerivat, vaimustavat kui ka rõõmustavat. Eriti teeb rõõmu osav suhtlemine publikuga.

Sõjamängud Caesariga
Martin Karu Caesaris (vasakul) oli pooltoone ja inimlikkust pisut enamgi kui despoodilt oodanuks. Paremal Ivo Posti Ptolemaiosena.

Sõjamängud Caesariga

Kuskilt kostab ikka sõjamüra, millega õigustada laialdast vägivalda, samal ajal kui alternatiiv võiks olla ka brutaalsuse sihilik eiramine.

Lihtsate joonetõmmete rahu, elegants ja nõiduslikkus
Vaade näitusele „Mäletamata hetked“
Eesi Raa

Lihtsate joonetõmmete rahu, elegants ja nõiduslikkus

Tiina Tiituse näitus pakub filigraanset silmailu ja meditatiivset meelerahu, kuid tõstatab ka küsimuse, kas tõesti võib igaühest saada kunstnik ja terapeut.

Rohkem kui sada aastat üksildust

Rohkem kui sada aastat üksildust

Gabriel García Márqueze lühiromaan „Kõdulehed“ lubab jälgida kirjaniku esimesi samme üleilmse fenomenini – romaanini „Sada aastat üksildust“ jõudmise teel.

Esimesed tibusammud antiimperialismi poole

Esimesed tibusammud antiimperialismi poole

Võimalik, et argentiinlased mängivad kõige paremini jalgpalli. Aga et venelased on teistest pühamad, vaimsemad ja sügavamad – no ei ole, tapke või ära.

Peetri aeg läbi roosade prillide
Boriss Akunin ei ole kremli kiidulaulik kunagi olnud ja võib-olla peaks ka raamatut Peetrist lugema n-ö ridade vahelt, nagu suletud ühiskonna puhul kombeks.
Reuters / Scanpix Baltics

Peetri aeg läbi roosade prillide

Venemaises mentaalsuses on peidus justkui mingi viirus, mis kutsub regulaarselt esile pööraseid enesest joobumise hooge, mis lõpevad kataklüsmiga.

Kolonialism ja postkolonialism Venemaal
Udmurdimaa küla Baiterek kandis 2022 soome-ugri kultuuripealinna tiitlit, sel puhul maandus Baiterekis ka kultuuripealinna sümbollind tsirk.
Fenno Ugria

Kolonialism ja postkolonialism Venemaal

Venemaa soome-ugri rahvaste kolonisatsioon ja kolonialismi postkoloniaalsed stereotüübid

Kas võimaluste aken avaneb?
Ajakirjanikud ja poliitaktivistid Anna Zujeva ja Raissa Zubareva ütlevad, et ulatuslikke separatistlikke meeleolusid Venemaa regioonides veel ei ole, kuid see ei tähenda, et ajaloolist võimalust ei tasu oodata. Ainult ootamisest ei piisa, tähtsam on selleks aegsasti valmistuda. Avatud Eesti Fondi Venemaa teemalist arutelu juhatas David Vseviov.
Tõnu Hellam

Kas võimaluste aken avaneb?

Vestlus Venemaa lagunemisest, emigratsioonist, fondide Vaba Burjaatia ja Vaba Jakuutia tegevusest ning rahva meeleoludest Burjaatias ja Jakuutias Anna Zujeva ja Raissa Zubarevaga

Soome-ugri murede allikas
Ilmselt võib keegi arvata, et mahe romantika, rahvapärase ilu esitlemine on salakaval viis õhutada äärmuslust. Pildil näitus „Uurali kaja“ ERMis.
Art Leete

Soome-ugri murede allikas

Näitus „Uurali kaja“ annab soomeugrilastele ka sõnumi, et me ei unusta neid praegu ära, olgugi et nende maa asub Venemaal.

Biomassi põletamine lõppegu!
Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Biomassi põletamine lõppegu!

19. oktoobril korraldati rahvusvaheline aktsioon biomassi põletamise vastu. Kuu aega enne ÜRO XXVIII kliimamuutuste konverentsi juhiti tähelepanu biomassi põletamises jätkusuutliku tegevuse nägemise silmakirjalikkusele ning nõuti valitsustelt biomassi põletamise lõpetamist.
Veel…
Teekond läbi urbsuse
Kalamaja toob flâneur’i tagasi, muutes seal jalutajad kord nähtavaks, kord nähtamatuks, seotuks ruumiga nende ümber ja ühtaegu endile ruumi loojaks.
Anna Aurelia Minev / ERR / Scanpix

Teekond läbi urbsuse

Vajadus teiste inimestega seotud olla ja suhelda, näha ja nähtaval olla, on meie olemasolemise põhjapanev aspekt.

Tehisaru kujundab tänavaid
Tehisaru pakub küsijale, mida see näha soovib. Tänavast võib saada nii aed kui ka veekogu.
UrbanistAI

Tehisaru kujundab tänavaid

Kalamaja muuseumis harjutasid asjatundjad ja huvilised koos tehisaruga linnaruumi kujundamist.

Mis koondab Eesti feministlikku kogukonda?

Mis koondab Eesti feministlikku kogukonda?

Kuidas on saanud omavahelisest suhtlemisest, kus üksteist kuulatakse, partneri(te)ga arvestatakse ja luuakse seeläbi usaldus, feministlik probleem?

Kohatus 
Kristina Viin

Kohatus 

Paradoksaalselt tähendab oma koht teatavat kohatust. Kohalolu on mina vaibumine ümbritsevas, müstiline sulandumine, sest alles ennast unustades avardub vaim või selgineb meel. See annab ruumi loominguks, vaimseks tööks, ekstaatiliseks loodus- või kunstielamuseks. Ei saa…
Keraamikute kokkumäng
Teosed mitte ainult ei mängi omavahel kokku, vaid kõnelevad ka publikuga.
Jürgen Vainola / Tartu Kunstnike Liit

Keraamikute kokkumäng

Igast ilmakaarest kokku tulnud keraamikud kütavad ahju ja valvavad tuld, et demonstreerida puupõletusahju kõikvõimalikke väljundeid.

Ei, mitte geiromaan, vaid ilus armastuslugu

Ei, mitte geiromaan, vaid ilus armastuslugu

Armastus on armastus ja see ei küsi sugu. Nii see on, lihtne.

Suur tundmatu
James MacMillanile oli see teine kord oma viiendat sümfooniat juhatada. Kontserdieelsetes intervjuudes mainis ta mitu korda, et on alati tahtnud saada heliloojaks, dirigendiks hakkas aga juhuse tahtel.
Kiur Kaasik

Suur tundmatu

Programmiline tervik oli esitatud korrektselt, puudu jäi aga detailsest vormistatusest ja interpreetide vastastikusest inspireeritusest.

Pealelend  – Monika Larini, loovisikute nõustaja ja teemapäeva konsultant
Pressifoto

Pealelend – Monika Larini, loovisikute nõustaja ja teemapäeva konsultant

Eesti Teatri Agentuur korraldab koos Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooliga 13. novembril teemapäeva „teater | kestlikkus“, mis leiab aset EMTA…
Hans Christian Aaviku ja George Enescu sümbioos
Hans Christian Aaviku koostatud kava mõjus värskendavalt nii esinejaile kui ka kuulajaile. Fotol esitavad Hans Christian ja Karolina Aavik Kristjan Randalu uudisteost „Catch 23“.
Gunnar Laak / Eesti Kontsert

Hans Christian Aaviku ja George Enescu sümbioos

On tore, et muidu Saksamaal elavad ja õppivad eestlased käivad oma annet ka kodumaal jagamas ja võtavad veel suurepärased interpreedid ka kaasa.

Sõõm värsket klaasipuru
Ruumiinstallatsioon „Sõõm“
2 × Jüri Suurevälja

Sõõm värsket klaasipuru

Geomeetriline ruumiinstallatsioon tõukub vajadusest vabaneda nii meediumi määratud kui ka enesele kehtestatud piiridest.

Varjatud sügavuste ja kõrguste lummuses
Vaade näitusele „Pindadest, piiridest ja omaruumidest“

Varjatud sügavuste ja kõrguste lummuses

Näitus piilub graafikute ruumidesse ja graafika omaruumi, näitlikustab loomisprotsesse ja -viise, avab tehnikaid ja kihte.

Kaks päikest komöödiataevas
Neil Simoni intelligentses komöödias „Päikesepoisid“ on naljakam ja nukram hoovus targas tasakaalus. Al Lewis – Aivar Tommingas, Willie Clark – Hannes Kaljujärv.
Maris Savik

Kaks päikest komöödiataevas

„Päikesepoiste“ õnnestumise esimene ja põhiline eeldus on õiged peaosatäitjad. Hannes Kaljujärv ja Aivar Tommingas on usaldusväärsed meistrid, kes aastakümneid koduteatris koos mänginud.

Wes Andersoni maailm keset näitusesaali
Kõige rohkem ruumi olid endale saanud pastelsetes toonides martini-, jäätise-, laskemoona-, sigareti-, kinnisvara-, kohvi- ja kommiautomaadid. Automaadid figureerivad filmis mitu korda ning lisaks uudistamisrõõmule olid need ka pildistamise tõmbenumber.
Johanna Jolen Kuzmenko

Wes Andersoni maailm keset näitusesaali

Milanos saab kogeda Wes Andersoni võluvalt esteetilist maailma, mis tekitab äratundmise, nagu viibiks tema võtteplatsil.

Jaan Rannap 3. IX 1931 – 1. XI 2023

1. novembril lahkus 92 aasta vanuselt Jaan Rannap, lastekirjanik, kelle raamatuid lugedes on kuuekümne aasta jooksul suureks kasvanud mitu põlvkonda eesti lugejaid.
Rannap tuli kirjandusse samal aastal koos kassetipõlvkonna esimeste noorte autoritega. Esimene raamat „Roheline pall“ ilmus tal 1962. aastal. Kogu oma kirjanikuande pühendas ta lastele, äratades oma loominguga noores lugejas armastuse kirjanduse ja…
Sirp