Eva Piirimäe: „Herderi järgi saab rahu kindlustada vaid hoiakuid muutes – rahvuslik enese paremaks pidamine ja militaristlik riigipatriotism tuleb avalikus diskussioonis enesekriitiliselt põlustada.“
Hea äike lööb õhu puhtaks ja puugid riigieelarvest välja.
Ühe rahvuskultuuri arengu (olgu see oma või võõras) toetamine ei pea tähendama teistele kaigaste kodaraisse loopimist.
Aasta kirjanik ei jutusta kangelaslugusid, kuid ei pane heroismi ka naeruks – ta läheb sellest täielikult mööda.
Kogu moos
Vormilt neutraalne, kuid sisult müstilisevõitu „Neli tunnistust Errinyose jõe väljakaevamisest“ ajab lugeja kimbatusse.
Mari-Liis Müürsepp kujutab inimeseks olemise paratamatut, aga lõbusat lihtlabasust üsnagi klassikalises vormis, lastes kõlada oma naerusel häälel.
Kui Saaremaa ooperipäevade publiku esimene huvi ei ole ilmselt ahmida režiiteatri värskemaid ideid, siis Birgitta festivali taotlus näib olevat intrigeerida nõudlikumat publikut.
„Crisis“ on hea mitmekihiline tükk, kust igaüks leiab midagi äratuntavat ning mis pakub ka ooperivõõrastajale positiivse elamuse.
Balti filmipäevadel tuleb näitamisele neli eripalgelist Leedu ja Läti filmi. Miks aga ei leia neid kinolevis?
Linnafestivali „Uit“ korraldajad Kadri Lind, Marie Valgre ja Mariliis Haljasorg selgitavad, kuidas näha kohti, mida muidu ei märka, ja et ühte linna mahub palju linnu.
Kriitikameelt saab arendada visuaalset ja pildilist lugemisoskust õpetades, sest muidu ei pruugi noortest kasvada vabu inimesi.
Priit Põldma lavastus „Kotka tee taeva all“ kinnitab usku: kuuldused psühholoogilise teatri surmast on tugevasti liialdatud.
Ita Ever: „Tean oma nõrkust: mul puudub lavastusest tervikutaju, tegelen ainult oma rolliga. Kui lavastaja oskab selle pärast üldisesse tervikusse sulatada, on hästi.“
Igasugune riiklikult rahastatud teadustöö peab alluma avaliku konkursi nõuetele.
Hilissuviseid mõtteid puhkamisest, lugemis- ja filmielamustest ning teaduskommunikatsioonist
Fotografiska oma mitteakadeemilisusega tõmbab ligi mitmekesisemat publikut, kes võib soovi korral peale kontserdi nautida ka näitusi ja kohvikus pakutavat.
Anna Mari Liivranna näitusel kõnetab vaatajat igavik, Britta Benno installatsioonis ja maalilistel joonistustel aistingute maailm, aga mõlemal juhul on oluline avatus.
Anna Mari Liivranna üks iseloomulikumaid võtteid on Anu Põdrale omane julge feminiine materjalikäsitlus.
1. IV 1931 – 9. VIII 2023
Johann Gottfried Herderi „Torm ja tung“
Mari-Liis Müürsepa „Jäävad ainult silmad“
Angela Dimitrakaki „Neli tunnistust Errinyose jõe väljakaevamisest“
näitused Anna Mari Liivranna „Varisevate siluettide varjus“ ja Britta Benno „M/maa saamine“
näitused Anna Mari Liivranna „Varisevate siluettide varjus“ ja Anu Põdra „Haprus on vaprus“
Saueaugu teatritalu „Kotka tee taeva all“
Esiküljel Eva Piirimäe. Foto Piia Ruber