2023-33 (3956)

Euroopa taassünd ja valgustuse poliitika
Eva Piirimäe: „Mind hakkas paeluma Herderi vaadete ambivalentsus ning tema soov ületada lihtsustavaid vastandusi.“      
Piia Ruber

Euroopa taassünd ja valgustuse poliitika

Eva Piirimäe: „Herderi järgi saab rahu kindlustada vaid hoiakuid muutes – rahvuslik enese paremaks pidamine ja militaristlik riigipatriotism tuleb avalikus diskussioonis enesekriitiliselt põlustada.“

Naised tapavad Isamaa
Küljeluu on kõigest luu ning luud ei mõtle, seda teeb aju.      
Piia Ruber

Naised tapavad Isamaa

Hea äike lööb õhu puhtaks ja puugid riigieelarvest välja.

Toodan, nagu jaksan

Olgu alustuseks öeldud, et mul on neli last. See annab ehk õiguse Pere Sihtkapitali SA uuringu teemal sõna võtta ka pintsakus ja lipsustatud poliitikute ning nende mõttemaailma jagajate silmis, kes rahva, kultuuri ja keele püsima­jäämise argumendi taha poevad, kui küsivad, kellega naised magavad, kui tihti ning miks nad ikkagi ei…

Me vajame loodust, et olla vabad 

Et Eesti riik ja inimesed oleksid vabad ka järgmised 30 aastat ja kauemgi, peame kaitsma keskkonda. Esmapilgul kummaline mõttekäik: kas pole mitte keskkonnahoid just üks suur vabaduste piiramine? 
Kui me ei leevenda praegu kliimakriisi ja elurikkuse kadu, seisame edaspidi silmitsi paljude vabaduste kitsendamisega. Tugevamad kuumalained sunnivad meid tervise kaitseks päevade kaupa…

Liivimaa Lutteruse pedagoogiline käsiraamat

Ühe rahvuskultuuri arengu (olgu see oma või võõras) toetamine ei pea tähendama teistele kaigaste kodaraisse loopimist.

2019. aastal jõudis eesti lugeja lugemislauale lõpuks Herderi pääteos „Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast“ (originaalis 1784–1791), mille ilmumist on Joonas Hellerma nimetanud „uue tähe süttimiseks eestikeelse mõttekirjanduse taevas“1. Liina Lukas aga mõtiskleb…
Kange kraam tõi Lilli Luugile nuusktubakatoosi
Aasta kirjanik Lilli Luuk      
Kris Moor

Kange kraam tõi Lilli Luugile nuusktubakatoosi

Aasta kirjanik ei jutusta kangelaslugusid, kuid ei pane heroismi ka naeruks – ta läheb sellest täielikult mööda.

Moosi tulekust eesti keelde: moos, sahvt ja keedis

Kogu moos

Moos on meile hästi tuntud suupärane maius, mis maitseb eriti hästi pannkookidega. Huvitaval kombel kuulub sõna moos nendega kokku ka päritolu poolest, sest nii pann, kook, pannkook kui ka moos on alamsaksa keelest pärit laensõnad.  
Marja- või puuviljakeedise tähenduses on moos levinud üle maa (moos ~ muos Põhja-Eestis, moes…
Maa all mühiseb, aga jõgi tõrgub voolamast

Maa all mühiseb, aga jõgi tõrgub voolamast

Vormilt neutraalne, kuid sisult müstilisevõitu „Neli tunnistust Errinyose jõe väljakaevamisest“ ajab lugeja kimbatusse.

Humoorikalt ja enesekindlalt
Mari-Liis Müürsepp      
Erakogu

Humoorikalt ja enesekindlalt

Mari-Liis Müürsepp kujutab inimeseks olemise paratamatut, aga lõbusat lihtlabasust üsnagi klassikalises vormis, lastes kõlada oma naerusel häälel.

Unusta partituur, meil algab party tour!
Orachello (Raiko Raalik) on vaimukas meie ajastu jumaluse ehk suunamudija koondportree: ta õpetab meid õigesti elama ja turustab spirituaalsete loosungite varjus igavese õnneni juhatavaid tooteid.      
Siim Vahur

Unusta partituur, meil algab party tour!

Kui Saaremaa ooperipäevade publiku esimene huvi ei ole ilmselt ahmida režiiteatri värskemaid ideid, siis Birgitta festivali taotlus näib olevat intrigeerida nõudlikumat publikut.

Ooperi „Crisis“ järelmõtteid
Ooperi „Crisis“ peategelane Madonna (Iris Oja, pildil) „on popmuusik ja laulab teistmoodi“, nagu ütleb Orachello (Raiko Raalik).      
Siim Vahur

Ooperi „Crisis“ järelmõtteid

„Crisis“ on hea mitmekihiline tükk, kust igaüks leiab midagi äratuntavat ning mis pakub ka ooperivõõrastajale positiivse elamuse.

„Uidi“ prillidega näeb linnadžunglikunsti
Linnafestivali „Uit“ eestvedajad Marie Valgre, Kadri Lind ja Mariliis Haljasorg viivad inimesed paikadesse, kuhu nad muidu ei satu.     
Hendrik Kuusk

„Uidi“ prillidega näeb linnadžunglikunsti

Linnafestivali „Uit“ korraldajad Kadri Lind, Marie Valgre ja Mariliis Haljasorg selgitavad, kuidas näha kohti, mida muidu ei märka, ja et ühte linna mahub palju linnu.

Kas graafiline disain on vaba kunst?
Pealkirja- ja tekstifontide näited: Cabaret (ITC), Vesi (Patrick Zavadskis), Akijo (Adam Asztalos) ja Times New Roman (Stanley Morison).     
Ott Kagovere

Kas graafiline disain on vaba kunst?

Kriitikameelt saab arendada visuaalset ja pildilist lugemisoskust õpetades, sest muidu ei pruugi noortest kasvada vabu inimesi.

Noored, targad ja tublid
Vana-Võromaa kultuurikoja suures saalis olid väljas kohapeal valmistatud lõimeraskustega püstteljed, kus iga külastaja sai ka ise taimedega värvitud lõngadest mõne rea kududa.         
 Kevin Loigu

Noored, targad ja tublid

Näitus „Varjupaik – varju paik“ EKKMis 16. VI – 6. VIII, kuraator Helena Tulve, kunstnikud Anne Rudanovski, Félix Blume, John Grzinich, Laura Põld ja Zimoun.
Laura Linsi, Roland Reemaa, Maria Helena Luiga ruumiinstallatsioon „Linnamaardla. Spolia naasemine“ arhitektuurimuuseumis 25. V – 30. VII.
„See sund, mis rohelist süütenööri mööda kihutab õieks“ Vana-Võromaa kultuurikojas kuni 19. VIII, kunstnikud Nele Kurvits,…
Näitlemisele pühendatud elu
2013. aastal tähistas Ita Ever Eesti Draamateatris Vera Malmgreni rolliga lavastuses „Tuhk ja akvaviit“ oma 60 tegevusaastat teatrilaval.     
Teet Malsroos / Õhtuleht

Näitlemisele pühendatud elu

Ita Ever: „Tean oma nõrkust: mul puudub lavastusest tervikutaju, tegelen ainult oma rolliga. Kui lavastaja oskab selle pärast üldisesse tervikusse sulatada, on hästi.“

Argidialektika XIX. Konflikt ja koostöö
Banksy. From this moment despair ends and tactics begin. London 2019.     
Andrew Davidson / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

Argidialektika XIX. Konflikt ja koostöö

Ma olen sinuga tülis. Sina reageerid selle peale mingil moel. Kõik mu sõnad ja teod peavad olema täpselt suunatud sellele, mida sa vastu ütled ja teed. Minu sõnad ja teod peavad sinu omadega hästi sobima, et ma saaksin sinuga hästi tülitseda.
See tähendab, et konflikt läheb üle koostööks või õigemini, et…
Minu koht  
Iris Oja
Jaan Krivel 

Minu koht  

Vahel on nii selge tunne, et mul on käsil juba päris mitmes elu. Näiteks siis, kui loen kunstiajaloo või mingite ajaloosündmuste kohta. Võimalik, et mul on lihtsalt väga hea sisseelamis- ja kujutlusvõime. 
Vahel tekib tugev tunne, et ma olen siin juba olnud. Näiteks see ainus kord, kui käisin Austraalias. Ma ei…
Selle maailma asjad
Britta Benno Põhjala näituse visuaalsest küllasusest ja ajahambast puretud tehaseruumi sümbioosist koorus välja elujõud.     
Ragnar Neljandi

Selle maailma asjad

Anna Mari Liivranna näitusel kõnetab vaatajat igavik, Britta Benno installatsioonis ja maalilistel joonistustel aistingute maailm, aga mõlemal juhul on oluline avatus.

In memoriam Ita Ever

1. IV 1931 – 9. VIII 2023

1972. aastal lavastas Voldemar Panso Draamateatris oma dramatiseeringu, mis tehtud Mats Traadi romaani „Tants aurukatla ümber“ järgi. Ita Ever mängis Miilit, endast palju vanemat käredat vanatüdrukut. Panso märkas proovides, kuidas näitlejannale „hakkasid siginema kummalised toonivõnked, kui silm muutus teiseks ja üks käsi hakkas laual ja kintsul harkis sõrmi kummalisi…
Sirp