2023-23 (3946)

Tartu Uus teater viib Prahasse igavese võsa
Tartu Uue teatri kogemusruumi „Eternity“ („Igavik“) viivad Praha kvadriennaalile kuraator-kunstnik Ivar Põllu, kunstnik Kristiina Põllu ja produtsent Maarja Mänd.     
Gabriela Urm

Tartu Uus teater viib Prahasse igavese võsa

Praha kvadriennaalil esindab Eestit Tartu Uus teater vabaõhulavastuse „Serafima+Bogdan“ lavaruumist lähtuva kogemusruumiga „Eternity“ („Igavik“).

Mandaadi ostmise kunst

Valijaskond ei näe enam poliitilist võistlust raharallina, erakonnad aga küll.

Vanemad inimesed ehk veel mäletavad nõukogude lastekirjaniku Arkadi Gaidari jutustust „Timur ja tema meeskond“, mida kasutati aastakümneid aktiivselt punases ideoloogia- ja kasvatustöös „keskmise kooliea“ ajupesuks. Lugu on puhas hea ja kurja võitlus, kus head lapsed aitavad Timuri juhtimisel vanureid ja punaarmeelaste perekondi, võtavad…

Kas minust saab nüüd jälle venelane!?(Poeetiline pretensioon #4)

Tõenäoliselt peaksin järjepidevalt kirjutama hoopis Kroonikasse või Õhtulehte, sest klikimagnetitest pealkirju olen sama varmas välja mõtlema, nagu Postimees avaldab abieluvõrdsuse vastaseid propagandaartikleid. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Eelmisel nädalavahetusel käisin Soomes elava Usbekistanist pärit luuletaja Hamdam Zakirovi kutsel vestlemas eesti-vene identiteedist „Art&Plow“ festivalil. Minuga koos…

Mida hekki?!

„What the heck!“ – „Mida kuradit!“ – hüüatasin peaaegu kõva häälega, kui selle aasta varakevadel Tartust Räpina poole sõitsin ja Võnnu kandis lageraie ohvriks sattunud üle pea ulatuvatesse virnadesse laotud kuusehekki nägin.
See pikk sirge maanteelõik on mulle mällu sööbinud juba lapsepõlvest, kui, kütusehaisust süda paha, ümara liini­bussiga maale vanaema juurde loksusin. Maanteed palistanud sirgetest ja taeva poole sirutuvatest…
Kasumist kasulikuma ruumi poole
Autostumise, äärelinnastumise ja tarbimiskultuuri ruumipärand on jätnud ühiskonnale mõõtmatu mõju. Asfaltväljadest edasi liikumiseks on uued riigihanke põhimõtted hädavajalikud.     
Mattias Malk

Kasumist kasulikuma ruumi poole

Riigihankes väärtuste arvestamine ja kujundamine on samm kestlikuma ja õiglasema ruumiplaneerimise poole, kuid see vajab juriidilist täpsust ja sissetöötamist.

Kogutud teos. Väikesed tähelepanekud
Krista Leesi teos „Vesi – elu olemus“ kuulub sarja „Herringbone“.    
 Krista Leesi

Kogutud teos. Väikesed tähelepanekud

Krista Leesi teosed tõukuvad argistest detailidest, mis suunavad väikseid, esialgu tähtsusetuidki nüansse avaramalt tajuma.

Igaüks nagu saab
Kaisa Maasiku foto „Suur lilleaed väikese toa ümber“.    
Stanislav Stepaško

Igaüks nagu saab

Tänavune kevadnäitus paistab silma ühtlase tasemega: valitseb suurte tõusude ja mõõnadeta ning tugevate hierarhiateta mõtteline horisontaal.

Pelgalt raamatu kirjutamisest maailma muutmiseks ei piisa
Kirjanik, keskkonnaaktivist ja feminist Monique Roffey kohtus 26. mail festivalil „HeadRead“ lugejatega.      
Dmitri Kotjuh / kotjuh.com

Pelgalt raamatu kirjutamisest maailma muutmiseks ei piisa

Monique Roffey: „Ei tohi öelda „siin pole enam midagi teha“ – peab lihtsalt tegema. Vapustaval moel tulevad säärased algatused just noortelt aktivistidelt.“

Kogu aeg nagu tuleks midagi meelde

Juhan Viiding oli Poeet ja Näitleja, oma luule kõige parem esitaja, nagu mälestusõhtu jälle kinnitas.

Juhan Viidingu 75. sünniaastapäevale pühendatud mälestusõhtu 1. VI Tallinna Kirjanike Majas. Esinesid Tiit Aleksejev, Klara Helena Peterson, Anna-Magdalena Peterson, Celia Peterson, Tõnis Rätsep, Laurits Muru, Hele Palumaa, Emili Rohumaa, Jaak Prints, Lembit Peterson, Olav Ehala,…
Jälituskäik Tallinnas
Jalutuskäigu vormis lavastus „Sammud“ on fiktiivne lugu kahest omavahel tõmbuvast-tõukuvast armastajast (osatäitjad Henrik Kalmet ja Helena Lotman).    
 Siim Vahur

Jälituskäik Tallinnas

Uitamine kui kontseptsioon on lavastuse „Sammud“ oluline impulss: tegijad on soovinud pakkuda inimestele kiires tormlemises eristuva vabama hetke.

Kesk õitsvaid aedu saatus kõnnib saega
Poeedi roll nõuab noort energiat ja jõudu, et lavastuse tempot hoida – sellega saab Veiko Porkanen hästi hakkama.     
Maris Savik

Kesk õitsvaid aedu saatus kõnnib saega

Veiko Porkaneni poeet on ootamatult asjalik, temas on nooruslikku õhinat, tegutsemislusti, vähem romantilist hõllandust.

Vabadus kõndida mööda liipreid
Junger kõndis koos paari sõjaveterani ja sõjaajakirjanikuga Washingtonist Philadelphiasse ja sealt edasi Pittsburghi suunas. Kogu neljasajamiiline rännak läbitakse raudteel.          
Kaader Jungeri filmist „Viimane patrull“

Vabadus kõndida mööda liipreid

Sebastian Jungeri „Vabadus“ on ühtaegu ülistuslaul kõndimise puhastavale toimele, pioneeride sitkusele ja põlisrahvaste hõimuühiskonnale ning asümmeetrilisele sõjapidamisele.

Mitmekülgne mai
Anna-Liisa Elleri repertuaarivalik kandlele on täis meeldivaid üllatusi ning mängutehnika on erakordne. Koos Taavi Kerikmäega toovad nad kuulajateni ka järjest uusi pillikooslusi.      
Rene Jakobson

Mitmekülgne mai

Eri ajastute muusikat on samal kontserdil esitatud kogu aeg, nüüd aga olid mitmed interpreedid oma kava üles ehitanud vanemat ja nüüdismuusikat korrapäraselt vaheldades.

Kes ei mõtleks muusikast?
Muba muusikateooria õpilane Hannah Grete Verbeek tuletas meelde, et muusikateadlane võib kehastuda tõeliseks detektiiviks.      
Rene Jakobson

Kes ei mõtleks muusikast?

Kevadkonverentsil sai teada, millised teemad köidavad noori muusikateadlasi, tulevasi muusikakultuuri mõtestajaid, neil avanes aga võimalus esineda asjatundliku publiku ees.

Kuritöö ilma karistuseta
Kolm hilisemat Césari laureaati Dominik Moll, Bouli Lanners ja Bastien Bouillon 2022. aasta Cannes’i filmifestivalil „Mõistatusliku mõrvaloo“ esilinastusel.      
Dave Bedrosian / IMAGO/Future Image / Scanpix Baltics

Kuritöö ilma karistuseta

Dominik Moll: „Mõistatusliku mõrvaloo“ mõte oli selgitada, et politsei- või krimifilmi puhul ei pruugi olla esiplaanil see, kes on kuriteo toimepanija. On ka palju muid aspekte, millele võib tähelepanu pöörata.“

Seitseteist töökohta ja viis karjääri

Seitseteist töökohta ja viis karjääri

Karjäär on üha dünaamilisem ja komplekssem, kaob selge korrelatsioon inimese vanuse ja karjääriteekonna vahel.

Loomade jaoks oleme loonud düstoopia
Vivek Mukherjee: „Unistan loomade õiguste kontseptsioonist, mis põhineb liikide vajadustel.“
Erakogu

Loomade jaoks oleme loonud düstoopia

Kunstlik konstruktsioon, et inimene asub loomadest kõrgemal, on kõikide probleemide aluseks.

Tuttava linna tuled – Tamsalu Tapa vallas
Sääse alevik 2020. aasta sügisel. Aasta pärast liitus Sääse Tamsaluga.           
Ain Liiva / Virumaa Teataja / AS Postimees Grupp / Scanpix

Tuttava linna tuled – Tamsalu Tapa vallas

The past is, the past is, the past is a bastard.
High Contrast, „Time is Hardcore“
Viimati käisin endises kodulinnas vanaema juures emadepäeva tähistamas. Mul pole õrna aimugi, miks…
Hiidvihmaussi kättemaks
Suzume liigub tagasi ka ema surmaga seotud lapsepõlvemälestustesse, sest kallima päästmiseks saab ta teispoolsusse siseneda ainult sellest uksest, mille avas ema kaotuse trauma.     
Kaader filmist

Hiidvihmaussi kättemaks

„Suzume“ on kantud hirmust, et otse igapäevase elu rõõmsa sagimise keskel varitseb miski, mis ähvardab iga hetk pead tõsta ja elu saartelt täielikult minema pühkida.

Tule metsa, mine metsa
Aili Vint. Männipõld. Õli, lõuend, 1974. Eesti Kunstimuuseum     
Stanislav Stepaško

Tule metsa, mine metsa

Mets on Adamson-Ericu muuseumi näituse töödes metsik, vihjeta inimese kohalolule, vormilt antakse edasi tunnetust, rõhuasetust ja kogemust kunstniku enese kaudu.

Kelle hing laulab
Edward Elgardi viiulikontserdi esituses oli kõikide laval olnud muusikute, aga ennekõike Triin Ruubeli hing. Fotol Triin Ruubel koos dirigent Paavo Järviga.     
 Tiit Mõtus

Kelle hing laulab

Triin Ruubeli mängus võlus eriti õrnus: selliseid nüansirikkaid piano’sid, mis toonikvaliteedis grammigi kaotamata ka saali viimastesse ridadesse kandusid, suudavad välja mängida ainult suured meistrid.

Dinosauruste radadel
Tammy (Denise Richards) ja Rex (Paul Walker) lembehetkel filmis „Tammy ja türannosaurus Rex“.     
 Kaader filmist

Dinosauruste radadel

Elektriteatri seiklushimuline meeskond on pannud kokku sauruseteemalise minifestivali, kus on näha sauruseid primitiivsetest dinonukkudest kuni lihtitud arvutianimatsiooni-mudeliteni.

Parasiidiaia võimalikkus
Voodi objektina võimaldab kunsti kontekstis hulganisti kontrastseid tõlgendamisvõimalusi, turvaruumist surmani, millega autor ja etendaja Anumai Raska mitmel moel ka flirdib.     
Marlene Leppänen

Parasiidiaia võimalikkus

On õnn, et Anumai Raska looming on lisanud siinsele kultuurimaastikule aegruumilise aiamudeli, millest võib leida erilisuse salapärase pooluse.

Esimene tiivasirutus

Tallinna ülikooli Balti filmi- ja meediakooli üliõpilaste näitus „Ema, mul on Põhjalas näitus!“ Põhjala kultuurikeskuses 2. ja 3. VI.

Kooliaasta lõpp on pidulik sündmus –see on aasta jooksul küpsenud viljade korjamine. See kehtib ka TLÜ/BFMi bakalaureuse taseme uue õppekava „IKUMUMU (integreeritud kunst ja muusika)“ kohta. Õppekava ristiema, juht ja disainer on Krista Aren,…

Antinihilisti raamatud

Juba pealkirjad „Inimese hing“, „Inimolemise metafüüsika“ ja „Ühiskonna vaimsed alused“ raamatute ümbrispaberil annavad aimu, missugust sõnumit võiks oodata kaante vahele paigutatud lehekülgedelt.

Nihilismi mõiste käibimine tavatsetakse kujutleda XIX sajandi oludesse, kuid tänu Jochen Kirchhoffi saksa põhjalikkusele on teada, et kõmulise hõnguga sõnake leidis kasutamist juba valgustusajastul, ja nimelt 1796. aastal, viisteist aastat…
Armeenia armastus ja teravad kaljud

Armeenia armastus ja teravad kaljud

Narine Abgarjani „Simon“ on nagu rahvast täis rong, mis aina sõidab mägedes peatusest peatusesse, kuid ei vaadata tagasi ega tehta ühtegi üldistust.

Ürgne loits kui eestlase palve kõrgema poole
Kammerkoor Voces Tallinn oli üldiselt leidnud häälerühmade vahel balansi, kõlades täidlaselt, kuid jäädes seejuures kergeks ja helgeks.      
Teele Utt

Ürgne loits kui eestlase palve kõrgema poole

Koor on olnud René Eespere loomingu vahendaja juba 1980ndatest ning peitnud endas muusikalisi viiteid nii gregooriuse laulu meloodikale kui ka folkloorihõngulistele korduvatele motiividele.

Sirp