2023-22 (3945)
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?
Novembri lõpuni on Veneetsia arhitektuuribiennaalil avatud Eesti paviljon „Kodupeatus“, kus püütakse isiklike kogemuste kaudu jõuda eluasemepoliitika tagamaani.
Killuke tahet tunneli lõpus
Koalitsioon on lubanud riigikogu valimise seaduse korda teha. Härga sarvest!
Maailm ei kuku kokku
Nende biologiseeritud argumentide nõrkuse näitamisele on piisavalt tinti kulutatud: homoseksuaalsus on looduses vägagi levinud ning looduse…
Väliseesti kirjanduse hingede öö
Elevant toas ehk Arhitektideta Veneetsia biennaal
Kui seni on Veneetsiasse tuldud arhitektilt-arhitektile sõnumeid lugema, maalides kujutelma ebavõrdsust vähendavast arhitektist, siis seekord näidatakse, et tulevik on mujal, Aafrikas.
Vene maailma Ukrainasse tagasituleku nurjuv katse
Hirm tšetšeeni sõdalaste ees kummitab venelasi kahest Tšetšeenia sõjast saadik. Küllap on selles omajagu süütunnet selle rahva vastu korda saadetud sõjakuritegude tõttu, aga ka hirmu kättemaksu ees.
Demokraatia ja valimislubadused
Valija annab EKRE võimuletuleku kartuse tõttu Reformierakonnale ja tema koalitsioonipartneritele praegu palju andeks. Aga kui kaua ta seda teeb?
Kas me vajame diskrimineerimist?
Kui ühiskonnas pole enam olemuselt stabiilseid identiteete, ei ole ka rolle üksteise suhtes ja seega pole ka enam orgaaniliselt toimivat struktuuri.
Reparatsioonid taasiseseisvumise all kannatanutele?
Kui omand on juba kord jaotatud, on seda väga lihtne käsitleda sama loomulikuna kui ilma või aastaaegade vaheldumist.
Võru keelest võrokeste kongressi taustal
Võrokeste ja Eesti keelenõukogu ettepanekutest võiks sündida võrokeste organisatsioonide, omavalitsuste ja Eesti riigi tõsine koostöö, et jääks ellu võru keel ja teisedki lõunaeesti keeled.
Kaplinski kohalolu
Jaan Kaplinski stipendiumi pälvis Kristel Algvere, kes kavatseb uurida eestlaste ebakindlust oma emakeeles, selle määra, seoseid ja põhjuseid.
Jaan Kaplinski stipendiumi eesmärk on hoida elavana Kaplinski vaimset pärandit, innustada Kaplinski ilukirjandusliku loomingu, aga ka tema lüürikast, proosast ja esseistikast lähtuvate ideede käsitlemist ning edasiarendamist.
Kaplinski oli eesti kultuuriloo…
Mõlgutusi Eesti rütmimuusikahariduse käekäigust
Neis koolides, kus on olnud ja on tugevad rütmimuusika eestvedajad ning juhtkond on seda valdkonda soosinud, mõistetakse, et sellealane haridus ei kuulu madalamasse klassi.
Meistrite kaksiknädal
Cannes’is oli tänavu üllatavalt palju kunstiliselt erakordseid filme, mis jäävad filmimaastikku kujundama veel aastateks.
Mobiilsus, spontaansus ja koostöö
Neljanda „Kultuurikompassiga“ tõestati, et pärast sellist foorumit kasvab kultuurikorraldajate tahe teha maailmast õiglasem ja hoolivam paik.
Loovisikud linnavalitsusse aastaks tööle
Kendal Henry: „Minu unistus on, et loovisikutest saaks linnavalitsuse toimemehhanismi loomulik osa.“
Eleegia rongijaamas, kus rongid ei peatu
Leedu lavastaja Rimas Tuminas: „Praegune aeg Venemaal on kultuurile, teatrile solvav – kõrvale heidetakse kogu saavutatu.“
Kvantarvutid lahendavad probleeme ja tekitavad uusi
Kvantarvutid on üks füüsika ja arvutiteaduse kõige põnevamaid ja keerukamaid uurimisvaldkondi.
Praeguste personaalarvutite võimsus…
Tuhamäed ja luigelüürika
Estonia „Lohengrin“ on tuhane lavastus, kus puhtaks ei jää peale luigerüütli mitte kellegi valge rinnaesine.
Epifaania elupuude all
Juhan Ulfsaki „Teoreem“ Eesti Draamateatris ei ole lihtsalt ambivalentne, vaid vastuoluline ja lahendamist nõudev lavastus.
(Ühis)meediapädevus koolis
Ühismeedia sügavam käsitlemine on tähtis, et suunata õpilane kriitiliselt analüüsima, kelle või mille mõjusfääris ta on.
Raamatukogu kui paopaik ja patupesa
Räägin lähemalt. Jutt ei käi raamatukogust kui nähtusest, vaid ühest kindlast hoonest – Tõnismäel…
Ime ja keskkond
Kristina Õlleki kunsti mõte seisneb mitmetähenduslikkuse mõistmises ja sellele osutamises. Ilu annab meile juhtnööri, kuidas mõelda ja imestada.
Vana Vilde uues kuues
Vilde tuletab noortele blogijatele meelde, et ka sõnadega saab imelisi pilte maalida. Kasutage vaid oma intellekti, mitte tehist!
Kammermuusika kandamid vabal laval
Kolm vaheaegadega eraldatud ajalist ruumi pakkusid kogemiseks esindusliku ja mitmekesise interpreetide galerii.
Suunamudijad, lutsud ja botased
Kapitalismiajastule sobilikud linateosed suurfirmadest, mis on algatanud olulisi liikumisi või pakkunud järgijatele ühtekuuluvustunnet
Miks mitte eemale hullutavast ilmakärast …
John Fowlesi romaanis „Liblikapüüdja“ kogeb lugeja kaht vaatepunkti, teatrilaval jälgime toimuvat valdavalt Fredericki silmade läbi.
Ainulaane kogemus noortele džässmuusikutele
Alati juhtub projekti käigus, et noored õpivad üksteist tundma, saavad sõpradeks ja mõnel juhul hakkavad tihedat koostööd tegema.
Ajal, mil Euroopas käib sõda, on ühtsuse ja solidaarsuse…
Pealelend – Anna Mari Liivrand
Mille järgi valite messid, kus osalete? Millest sõltub kunstniku valik?
Kogo…
Luulesalv – Murca luuletused
võrdlus ehk kiimakatastroof
see on lõpuni käest ära
nagu lasteaialapse käpik
käest ära nagu Tallinna linna liiklus
see on rohkem lappes kui
noorpunkarid Pirogovi…
Üks päev kahe armastajapaari elus
„Bertod ja Agnes“ ning „Unistaja“: kaks suhtedraamat, neli tegelast, kellega toimuv võib üksteisele järje moodustada ainult teatrivaataja peas.
Luulesalv. Lavaluuletaja Murca
Eduard Vilde „Mööda maad ja merd“
kontsert „Interpreetide vaba lava“
Euroraadio džässiorkestri kontserdid Kaunases ja Vilniuses
Kristina Õlleki näitus „Hüpoksilise lima ja troopilise lubja vetes“
Eesti Draamateatri „Bertod ja Agnes“ ning „Unistaja“
mängufilmid „Blackberry“ ja „Air“
Esiküljel Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni „Kodupeatus“ kuraatorid Aet Ader, Mari Möldre ja Arvi Anderson. Foto Piia Ruber
