Eik Hermann: „Filosoofia võiks arhitektuurile ja paljudele teistelegi erialadele olla küll tähtis, aga mitte valmis produktina, vaid poolvalmis kujul.“
Vabas maailmas ei ole ka sõnavabaduse kuldajal kuskile kadunud võimu himu seda piirata.
Uus Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus on väikese jalajälje, kuid suure mõjuga maamärk. See toob kokku kõik põhikooliõpilased ja avab linnaruumi, mis on olnud seni suletud.
Meie hinge vaevas, kas Kadrioru elanikud võtavad paiga omaks. Nägime selgelt, et meie unistus oli olnud ka paljude teiste unistus.
Ilmselgelt ei puuduta teatri ligipääsetavus ainult kodulehte, piletimüüki ja publikuteenindust – seda peaksid olema ka teatrietendused ise.
Sõda on paras aeg põliselanikega arvete õiendamiseks. Kui kõigi tähelepanu on ulatuslikul tragöödial, ei jõua keegi enam inimsaatusi jälgida.
Publikut jagub! Saalid olid jaanuaris pilgeni täis ja see on praeguses kõledas majandusolukorras ääretult südantsoojendav.
Helen Sildna: „Eesti võiks seada omale eesmärgiks olla maailma parim nii rahvusvahelises kui ka valdkonnaüleses koostöös.“
TRIINU SOIKMETS
Maarja Hindoalla: „Meediateek on justkui sõnaraamat, kus on kõik sõnad sees, Arkaader aga ilukirjandus, kus sõnad on pandud järjekorda nii, et need omandavad uue tähenduse.“
Arkaadriga kaasneb mitu ootamatust. Üldistatult võib need kokku võtta väljendiga „kesine kasutajakogemus“.
Arkaadriga on tehtud esimesed sammud eesti filmikultuuri oma netiplatvormi loomisel, aga täiustada on veel nii mõndagi.
Linnuste jälg on tõenäoliselt kõige suurem kultuurivaldkonnas, ent ise pidas ta ennast ennekõike ühiskonnauurijaks, inimeseks, kelle kutsumus on panustada parema ühiskonnakorra ehitamisse.
Artikkel sarjast „Millest mõtled?“
Kuna Warholi ja Serrano näitus on juhtumisi Fotografiskas samal ajal vaadata, tekib nende vahel dialoog: Warhol esineb kuulsate ja Serrano kuulsusest ilmajäänute nimel.
Ambitsioonikad mehed, kes on südames head, aga avastavad eluteel kurjuse kui tööriista, saadavad korda kõige võikamaid veretöid.
Adam Zagajewski valikkogust „Hüvastijätt“ kumab läbi tugev usk headusse ja armastusse – ja sõda inimliku rumaluse ja kurjuse vastu.
Fotografiska projektis on Andres Serrano sidunud rassigenotsiidi julmad jäädvustused koloniaalkaupade grotesksevõitu reklaamiesteetikaga.