2023-05 (3928)

Valikute ristteel

Ajakirjanikutöö kehv külg on see, et aeg-ajalt tuleb kiusatus mõelda ennast lollimaks kui tegelikult oled. Ega otseselt mingit sundi ole, ent vastu vaatav valge lehepind või kõrvulukustav vaikus eetris tahavad ju täitmist. Siis seisabki segaduses ajakirjanik eetiliste valikute ristteel ja peab otsustama, kas teha sel teemal lugu või mitte. Olukorra…

#1 Poeetiline pretensioon

Löön sellel aastal Sirbis kaasa ühe arvajana teiste seas ning mõtlesin, et seon sel puhul luule žurnalistikaga, arvates nii-öelda poeetilis-ajakirjanduslikult, sest viimasel ajal on mul tunne, et luule­list arvamist võiks maailmas rohkem olla. 13. jaanuaril korraldas Eesti teatri agentuur koostöös Eesti teatri­uurijate ja -kriitikute ühendusega teema­päeva „Teater ja ligipääsetavus“, mille…
Oluline on idee
Õppehoone kogu promenaadipoolne klaassein on nagu suur näitusepind, kus eksponeeritakse õpilaste töid. Ilusal päeval saab köögist otse õue minna ja nautida valmis kokatud hõrgutisi.   
  Tõnu Tunnel

Oluline on idee

Uus Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus on väikese jalajälje, kuid suure mõjuga maamärk. See toob kokku kõik põhikooliõpilased ja avab linnaruumi, mis on olnud seni suletud.

2022. aasta arhitektuuripreemiad

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital
Peapreemia – Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus. Arhitekt Joel Kopli (Kuu Arhitektid), sisearhitekt Kristel Jakobson (Haka Disain).
Tegevuspreemia – Eik Hermann.
Sisearhitektuuripreemia – Tallinna muusika- ja balletikool ehk Muba. Sisearhitektid Ahti Grünberg, Tõnis Kalve, Kadi Karmann, Mari Põld, Ardo Hiiuväin, Kärt Hollo, Merje Karu (T43 Sisearhitektid); Katrin Talvik; Markus Kaasik,…
Suitsu nurk XIX – Kristjan Haljaku „Kolm küsimust Guillaume Apollinaire’i haual“
Kristjan Haljakust on kujunenud üks luulegurmaanide meelispoeete. Haljaku luule kese peitub pidevas arusaamises, et küsimused, mida on tekstile esitatud, kukuvad plärtsti läbi. Pildil Kristjan Haljak luulekogu „Warszawa Centralna“ esitlusel.   
 Kris Moor

Suitsu nurk XIX – Kristjan Haljaku „Kolm küsimust Guillaume Apollinaire’i haual“

1 ei mingit võimalust
2 teistsuguse eluga võrrelda
3 ka enam
4 mitte mingit vajadust
5
6 ei mingit võimalust
7 kuivatada võõrast ihu tuules
8 harva soovideta
9 ja kuidagiviisi õnnelik
10
11 ei mingit võimalust
12 peituda oktoobri hakul
13 liiga pisikeste
14 akende taha
15
16 ei mingit võimalust
17 konnad hämaras
18 üle tee hüppamas
19 viimasel hommikul
20
21 ei mingit võimalust
22 ema rehmas käega
23…
Võitlus handi nafta pärast
Naftapuurtorn juba seisab keset püha Imlori järve, nafta voolab igale poole, kalad on kõik surnud, aga kaldal on Sergei, kes oma sugukonnaalasid mingi hinna eest käest ei anna.   
 Antti Tenetz

Võitlus handi nafta pärast

Sõda on paras aeg põliselanikega arvete õiendamiseks. Kui kõigi tähelepanu on ulatuslikul tragöödial, ei jõua keegi enam inimsaatusi jälgida.

Mis siis kui … ? ehk  Miks praegune strateegia võib homme osutuda katastroofiks
Joonis 1. Jokker-sündmused    
Eneli Kindsiko

Mis siis kui … ? ehk Miks praegune strateegia võib homme osutuda katastroofiks

Majanduskriisid. 9/11 terroriaktid. Seagripp. COVID-19. Ukraina sõda. Elame väga kiiresti muutuvas maailmas. Tsiteerides futuristi, teadlast ja naftagigandi Shell endist stsenaariumide eksperti Kees van der Heijdenit, „kui olud muutuvad kiiresti ja ettearvamatult, siis tänane strateegia võib osutuda homseks katastroofiks“.[1] Nii juhtuski näiteks COVID-19 pandeemia ja Ukraina sõja algusajal. Kui paljude organisatsioonide,…
Püsikriisist koostööni

Püsikriisist koostööni

Helen Sildna: „Eesti võiks seada omale eesmärgiks olla maailma parim nii rahvusvahelises kui ka valdkonnaüleses koostöös.“

Eesti filmi pidevalt täiustuv kodu
Mikk Rand: „Arkaadrit saab kasutada ka uhiuute filmide puhul, näiteks võimaldades produtsentidel kasutada keskkonda läbivaatuskoopiate jagamiseks.“   
 Sille Riin Rand

Eesti filmi pidevalt täiustuv kodu

Maarja Hindoalla: „Meediateek on justkui sõnaraamat, kus on kõik sõnad sees, Arkaader aga ilukirjandus, kus sõnad on pandud järjekorda nii, et need omandavad uue tähenduse.“

Kasutamata andmeandam
Ekraanipilt

Kasutamata andmeandam

Arkaadriga kaasneb mitu ootamatust. Üldistatult võib need kokku võtta väljendiga „kesine kasutajakogemus“.

Vahur Linnuste, in memoriam
Vahur Linnuste (1925–2023) ja Marek Tamm 19. III 2008 Pariisis Linnuste kodumaja ees   
 Erakogu

Vahur Linnuste, in memoriam

Linnuste jälg on tõenäoliselt kõige suurem kultuurivaldkonnas, ent ise pidas ta ennast ennekõike ühiskonnauurijaks, inimeseks, kelle kutsumus on panustada parema ühiskonnakorra ehitamisse.

Ülo Matjusele mõteldes
Endale teejuhatajaks ülendas Ülo Matjus Tõnu Luige, mõttekaaslase ja sõbra aspirantuuri­õpingute päevilt.

Ülo Matjusele mõteldes

Sündis, elas, suri – see on kõik, mis meil tarvis teada ühe filosoofi eluloo kohta, lausus Martin Heidegger, juhatades sisse oma loengut Aristotelesest.
Aeg oli teine – nii alustas Margit Sutrop kõnet, tahtes justkui kokku võtta Ülo Matjuse, teda filosoofia radadele juhatanu, elukäigu.
Kui teine siis?
Kui Ülo Matjus aastal 1942 sündis, oli…
Tall kui mentaalne nähtus 
Maarja Vaino
Erakogu

Tall kui mentaalne nähtus 

Oma koht tähendab tunnet, et siia ma kuulun. Ja et see koht on ise mu omaks võtnud. Mul on selliseid paiku vähemalt kolm. Ja nendest valisin välja Kukrumäe talli, mis asub mu kodu lähedal ja kus kahel-kolmel korral nädalas ratsutamas käin. Ei tea, miks mind tabab irratsionaalne õnnetunne, kui astun…

Raamat odav! Raamat kallis!

Artikkel sarjast „Millest mõtled?“

Gabriel Zaid leiab oma 2003. aastal ilmunud arutluses lugemisest, kirjutamisest ja raamatuärist raamatud olevat nii odavad, et „nii nende soetamine kui ka väljaandmine on suhteliselt lihtne. Miljonid lugejad saavad soetada korraliku raamatu­kogu, aga mitte samaväärset maalikollektsiooni.“1
„Raamatud on kallimad kui kunagi varem.“ Nii juhatas alanud aasta 19. jaanuari…
Kuulsused ja kuulsusetud
Andy Warhol. Jean-Michel Basquiat sööb õhtust härra Chow’ restoranis. Želatiin, hõbetrükk, 1985. Andy Warholi visuaalkunsti fondi loal.

Kuulsused ja kuulsusetud

Kuna Warholi ja Serrano näitus on juhtumisi Fotografiskas samal ajal vaadata, tekib nende vahel dialoog: Warhol esineb kuulsate ja Serrano kuulsusest ilmajäänute nimel.

Luulesalv – Lõhmussõhäitsmetsäi
Triinu Laan on kirjanik, kultuurikorraldaja ja viie lapse ema ning elab Põlva kihelkonnas. Tema looming haarab õhust Lõuna-Eesti meeleolusid ja vaimu ning hoiab sidet looduse ja pärimusega.    
 Jan Rahman

Luulesalv – Lõhmussõhäitsmetsäi

Lõhmussõhäitsmetsäi
Trifiide päiv, õnnõgi et trifiide asõmõl omma’ mõtsa maahavõtmisõ massina’ –
nuu’ omma’ mu elotusõ sisse piiranu, jürässe’, haukasõ’, nätsütäse’
üül ja pääväl ummi ravvatsidõ lõugu vaihõl ello,
surbva’ ütesugumadsõs lögäs maad, haina, mutukit ja kunnõ.
A ti kunna’, pagõgõ iist, hoidkõ hindit, pankõ ketti uma’ pini’ ja latsõ’ –
näid jalota’ võiti sõs, ku mi ütlemi,…
Vikerkaarevärvilise mürsu ohtlik liikumine

Vikerkaarevärvilise mürsu ohtlik liikumine

Adam Zagajewski valikkogust „Hüvastijätt“ kumab läbi tugev usk headusse ja armastusse – ja sõda inimliku rumaluse ja kurjuse vastu.

Au on olla kurikuulus
Karnevali mängud. Chuck. XX sajandi alguse lauamäng. Andres Serrano loal.    
Pressifoto

Au on olla kurikuulus

Fotografiska projektis on Andres Serrano sidunud rassigenotsiidi julmad jäädvustused koloniaalkaupade grotesksevõitu reklaamiesteetikaga.

Me mäletame…
Ülo Matjust ei häirinud, et teda nähti mõnikord pelgalt Heideggeri tõlkija ja jüngrina. Selle kohta armastas ta tsiteerida Heideggeri ennast: „Üks mõtleja ei sõltu mitte teisest mõtlejast, vaid ta hoiab, kui ta mõtleb, mõteldava, olemise poole.“ Ülo Matjus Schwarzwaldis Heideggeri radadel.   
  Eduard Parhomenko

Me mäletame…

Mu armas sõber, mis on see meie elu? Merel ujuv paat, mille kohta on kindlalt teada ainult üks, et see läheb ühel päeval kummuli.
Nietzsche 1881. aasta kirjast Overbeckile
Ülo Matjus (1942–2023) oli mu doktori­väitekirja juhendaja, hiljem kolleeg ja sõber. Tal oli ka oluline osa selles, et asusin filosoofiat õppima. Jah, tarvis…
Sirp