2022-24/25 (3896/3897)
Oluline uurimus Putini Venemaa kohta
Televiisori ja külmkapi võitlus on sel korral Venemaal lõppenud teleri ehk zombikasti ülekaaluka võiduga.
Vihmar ja vene klassika
Tšehhovi ja Gorki tekste ühendab reaalsuse ja unistuste vastandlikkuse rõhutamine, rahulolematus olemasolevaga, aga ka oskamatus sellest välja saada.
DIY Ida-Euroopas: punk’s not dead!
DIY kui tegevusprintsiip oli külma sõja ajal peamiselt lääne fenomen. Ida-Euroopas oli samizdat ning suuremates Nõukogude Liidu linnades tehti korterikontserte.
Kas lootust on?
Kui kultuur seegi kord võimekat ministrit ei saa, siis ei ole lootust mitte üks raas.
Dialoogi kolm vaala. Tükike teadust
Kõige olulisem küsimuse liik on üldküsimus. Eesti keeles on palju üldküsimuse vorme, alates kooliõpetuses ainuõigeks peetavast kas-küsimusest kuni vihatud vä-küsimuseni. Suhtluses jagunevad üldküsimused kaheks. Ühed küsimused puudutavad infot, mida küsija ei tea.…
Meelest läinud ammu kuumad suudlused suvilates …
Oma stiilses rafineeritud rämeduses hingav „Suvitajate“ lavastustervik on ere, teatraalne, suurejooneline, trupi elaan ja hasart lükkab loo hea hooga jooksma.
Üks lapsuke on sündinud
Kuidas leida ja kaotada iseennast?
Andres Puustusmaa: „Viimasel Venemaa-aastal tuli nii palju tööpakkumisi, et mul oli kaks aastat ette planeeritud ja olin tõelise dilemma ees, mida siis teha. Siis algas sõda ja kõik oli ühtäkki selge.“
Koorielu köögipool suure muusika kõrgliigas
Esper Linnamägi: „Kui tahta Eestis tegutseda klassikalise muusika valdkonnas, siis mulle on EFK valikuna ideaalne.“
Inflatsioon ja mida sellega peale hakata
Kui silmas pidada vajadust suurendada kaitsekulutusi 3-4%-ni SKTst, siis ei saa see toimuda nii, et veelgi kõrgema käibemaksuga maksustatakse neid, kes 70–80% kulutavad toiduainetele ja eluasemele.
Tõlkija annab autorile uue hääle, sellele mõtlematagi
Kogumik „Kohtumised“ annab aimu kirjaniku ja tõlkija suhtest. Sellega on nagu armastusega: võib olla nii ja naa.
Festival eksiilis
Sõja tingimustes festivali korraldamine on võimatu, aga et järjepidevust mitte katkestada ning hoida ukraina kultuuri maailmakaardil, otsustati festival sel korral läbi viia hoopis Eestis ja Kreekas.
Vastutustundetult sisustatud aed
Kuna lavastuse „Issanda loomaaed“ kontseptsioon on ühtaegu ambitsioonikas ja seejuures rabe, on raske öelda, kas lavastaja täitis enda seatud eesmärgi ja sai soovitud vastused.
Mul on savi!
Traditsioonilisel viisil ei ole enam ammu ehitatud. Nüüd on aeg siinsete ehitusmaterjalide võimalused taas avastada ning neile tänapäevalgi kasutus leida.
Looduse kõneisikud demokraatiaprotsessis
Kuna inimesele on omane enesepettus ja tal on raske aru saada, et kestlik ühiskond saab olla vaid loodusühiskond, ongi parim, mida teha, looduse otsustav tõmbamine demokraatiaprotsessi.
Terekäsi Talvikesele
Talvike Mändla luulekogus „Käed“ on esil eneseotsingud, oma koha leidmine, inimeste head ja vead ja leppimine ebatäiuslikkusega.
Luulesalv
Munakivid pragunevad mu sammude all,
juba mitu päeva olen
kuulnud nende praksumist.
Neist kooruvad kivilinnud,
nokad õieli ootavad nad,
et ema-kivilinn neile
kruusa kurku sülgaks.
Nende tiivad on sügaval maa all,
laperdavad bastionikäikudes.
Igal neljandal hommikul,
just enne tipptunni saginat
võib neid kuulda.
Muul ajal plagin maa peale ei kostu.
Igal neljandal päeval
üks kivilinn lendab pesast.
Algul tiirutab trollitraatide kohal,
siis juba kerkib
kõrgele-kõrgele-kõrgele,
kuni taevast ei…
Hingekirurgiast vaimumaastikel
Kas peaksime sihiteadlikule omakasule orienteeritud egokesksed metsarüüstajad, rohealade tihehoonestusega „täistegijad” linnaruumis jt ülikasumite ahnitsejad hingekirurgilisele sundravile saatma?
Titesammul klassikute radadel
Almanahh „Grafomaania“ kui kirjanike liidu noorte tagurpidimäss
Kirjutaja on ka lugeja
Reijo Roosi debüütkogu, kus armastusluulekitš kohtub graafilise eksperimendiga ja vabavärsiline reisikiri abstraktsemate riimi- ja rütmimängudega, ei ole siiski rosolje.
Kõige mõttetum saurusefilm
Juuraajastu-sarja saurusefilmide tegemise käigus on võetud vastu väga kummalisi otsuseid visuaali nimel, aga sisukuse kahjuks.
Komid ja arktiline animism
Mõnikord säilivad nähtused just äärealadel ja ebamääraselt, nii et pole lihtne aru saada, et midagi üldse olemas on.
Elu linna taga. Valglinnastumise alternatiivid
Eeslinna avaliku ruumi kvaliteedi parandamise ja uue ruumiga saab muidu igava ja üksluise elukoha kujundada atraktiivsemaks ja sotsiaalselt sidusamaks.
Diptühhon vananemisest
„Keeris“ on palju rahulikum ja südamlikum film, kui osati oodata. Sõna „rahulik“ tuleb muidugi mõista Gaspar Noé loome taustal.
Kuidas taltsutada iseennast?
EKA lõpunäitusel domineerisid identiteedi, ontoloogilise pöörde ja uusmateriaalsuse teema, sotsiaalsusest oli saanud nüüdiskunsti saatev kõnemaneer.
Argidialektika VIII. Spetsialist ja generalist
Poeetilise ruumi äratamine
Ruumilooja saab vahekasutuse ja installatsioonidega unustatud hoone taas rambivalgusesse tõsta ning suurendada linlaste huvi ümbritseva keskkonna vastu.
Aime Jürjo 21. XII 1928 – 6. VI 2022
Aime Jürjo lapsepõlv möödus sünnilinnas Paides tollase põllutööministeeriumi ametniku perekonnas. Ta lõpetas 1947. aastal Paide keskkooli ja alustas õpinguid Tallinnas Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (hiljem riiklik kunstiinstituut, praegune kunstiakadeemia). Aime Jürjo astus kunstiellu kohe pärast kunstiinstituudi…
Kirevad laulud ja lood
Laulud ja lood, mis raamatus esindatud, on hea läbilõige Jaak Sooääre muusiku- ja loometeest. Esimesed pärinevad juba 2000. aastast ja varasemast.
Ökoloogia poliitilise muudatuse esilekutsujana
Inga Lāce: „Pean pöörduma tagasi siinsele tasandile, rääkima inimestega, et mõista, kuidas keskkonnanarratiivid on põimitud meie ajalukku.“
Ajalugu ja tõlkimine
Tõlkeuuringuis ei piirduta teksti lingvistilise analüüsiga, vaid uuritakse murrangulistele muutustele aluse pannud isikute ja kultuurivahendusviiside lugu, tõlke toimimist kultuurikontekstis.
Sõna vabadusest, andmepõhiselt
On äärmiselt ebatõenäoline, et korrektse kirjakeele saab tõenduspõhiselt tuletada laialdaste keeleandmete pealt.
Harly Kirspuu, filmistsenarist- ja -produtsent
Inimese laiskus on alati ja igas ühiskonnas toonud kaasa selle, et leidub grupp kodanikke, kes ei taha kunagi ega millegagi…
Allaheitliku vallutaja pilk
Peeter Laurits ei otsi üksnes vallutajapilguga tabatud kauneid kaadreid, vaid ka tuhandeid silmapaare, kes teiseltpoolt objektiivi talle vastu vaatavad.
Voolav vaheala
Cooperi ja Gorferi koostööpartnerite utoopia ei mahu ainult renessansi korra- ja tasakaalutaotlusse, selles on ka manerismi ja juugendi kõikehaaravust.
Art Leete, „Komid ja arktiline animism“
Anne Lange, „Ajalugu ja tõlkimine“
Kadri Vider, „Sõna vabadusest, andmepõhiselt“
Intervjuu Artishoki biennaali kirjutaja Inga Lācega
Mari Poom, „Elu linna taga. Valglinnastumise alternatiivid“
Tüüne-Kristin Vaikla, „Poeetilise ruumi äratamine“
Margus Ott, „Argidialektika VIII. Spetsialist ja generalist“
