2022-14 (3886)

Tõlkijate vennaskonna kümme aastaringi
Ilona Martson: „Miks mõned teosed saavad rahvusvaheliselt menukaks, mõned mitte? Igal raamatul on oma saatus nagu inimeselgi.“
Piia Ruber

Tõlkijate vennaskonna kümme aastaringi

Ilona Martson: „Tõlkija töö on eraku töö. Kuid kõik tõlkijad ei ole ometi sellised erakud nagu askeesi harrastanud püha Hieronymus! Aeg-ajalt on neil vaja ka üksteist näha.“

Kes on pildilt puudu?
Tuttav olukord igas vabaühenduses, välja arvatud erakonnad.
Olev Kenk / ERR / Scanpix

Kes on pildilt puudu?

Väliskriis näitab kätte, kust ja miks Eesti kodanikuühiskond lonkab.

Kaovad väärtused, kaob kõik

Vahel juhtub kuuga rohkem kui mõnel teisel ajal aastatega. Vahel mahub kolme­kümne päeva sisse rohkem vajadust senise tegevuse ümbermõtestamiseks kui jaksu mõtetes ja tegudes sammu pidada. Ja vahel selgub vaid mõne nädalaga, milline riik, valitsus, milline kollektiiv kannab inimlikkust hoidvaid väärtusi ja kes hoolimata kristallselgest lahkmest neid üles leida ei…

Hobi kaassõltuvuses

31. märtsil peeti maha teine Eesti muusikaturu fookuspäev, mille pealkirjaks oli pandud „Raha ja rahu“, aga teemaring oli üsna mitmekesine, ulatudes (koroona)piirangute mõjust ja muusikute-vahendajate diilidest muusikavaldkonna andmete ja muusikaajakirjanduseni. Räägiti ka kultuuriürituste piletite hinnast, mis ei ole enam kõigile taskukohane, aga on tõsine mõttekoht, mille järgi üldse parajat pileti…

Dekonstrueerides diskrimineerimist

Tartu ülikooli senati otsus keelduda uute Venemaa ja Valgevene üliõpilaste vastuvõtmisest on häbiväärne.

Esmaspäeval, 7. märtsil toimunud erakorralisel koosolekul otsustas Tartu ülikooli (TÜ) senat, et ülikool ei võta enam vastu uusi Venemaa ega Valgevene kodanikest tudengeid peale nende, kellel on juba olemas Eesti või mõne muu…

Akadeemiline vabadus sõjatules

Meist ei tohi saada mugavuskaasosalised Venemaa kuritegudes. Naiivsus, ignorantsus ja ükskõiksus vastutusest ei vabasta.

Iga uus päev lisab Ukrainas laipu – tapetud tsiviilelanikke ja langenud sõdureid. Surnud keeratakse kottidesse ja tekkidesse, laste kehad moonduvad kookonilaadseteks pampudeks. Kui on võimalik, veab ekskavaator maasse kraavi, millest saab massihaud. Kui kaevata ei…
Ukraina ehitaja
Dovženko koos nimeka kolleegi Sergei Eisensteiniga, kelle ebasoosingule ta 1935. aastal, nõukogude filmikunsti 15. aastapäeva pidustustel, omalt poolt avaliku hukkamõistva kõnega kaasa aitas.
Kaader filmist „Kuldsed väravad“ („Золотые ворота“, Julia Solntseva“, 1969)

Ukraina ehitaja

Režissöör Oleksandr Dovženko pidi Nõukogude süsteemis tegema moraalselt ja kunstiliselt küsitavaid samme, kuid oma karjääri käigus kinnistas ta maailma arusaama Ukrainast kui iseseisvast filmimaast.

Ukraina sõda ja müüdid
26. veebruaril Vabaduse väljakul peetud meeleavaldusel Ukraina toetuseks ja sõja vastu osales ligikaudu 30 000 inimest.
Piia Ruber

Ukraina sõda ja müüdid

Paljud teeviidad Ukrainas vahetati välja ja need näitasid okupantidele vaid ühte suunda, kuhu minna. See on nüüd juba osa ukraina folkloorist.

Disko, loitsud ja autoripositsioon
Põrguvärav Beksiński stiilis. Poola depresiivkunstnik Beksiński on üks populaarsemaid sisendeid tänu tema selgelt äratuntavale stiilile ning mahukale digitaalsele pildikogule.
Valdek Laur

Disko, loitsud ja autoripositsioon

Iga lause on kõikvõimsale robotjumalale suunatud loits, et too annaks kunstnikule teose. Mida parem on palve, seda originaalsem ja põnevam on teos.

Palk ja sotsiaalsed garantiid on ühe mündi kaks külge
Peep Peterson: „Mis pagana ühiskondlik kokkulepe see on, et kunstnikule ei maksta?“
Piia Ruber

Palk ja sotsiaalsed garantiid on ühe mündi kaks külge

Peep Peterson: „Ametiühingute tarvis on prekaarne töö nagu autojuhtimise pimeala. Me teame, et see on olemas, kuid me ei näe seda.“

Ääreala kunstimull
Narva kunstiresidentuuri ruume ei anna väga lihtsalt ümber mängida, seepärast tuleb näitus kohandada ruumide järgi. Praegu toimib kõige paremini keldrisaali minikorteriidee.
Sigrid Liira

Ääreala kunstimull

Endises Narva Kreenholmi direktori villas on orgaaniliselt ühendatud kunstiresidentuur ja näitusepind, hiljaaegu leidis seal endale koha ka EKA magistriõppe kirjutamislaager.

Külalislahke avaramate võimalustega maja
Johanna Rannula
Erakogu

Külalislahke avaramate võimalustega maja

Johanna Rannula: „Videomängud on konks, mille abil tuua publik kunsti juurde, avardada kunsti vastuvõtmist. Loodan, et ka edaspidi leitakse selliseid konkse.“

Kuidas leida üles tühjad eluruumid?
Pealtnäha idüllilises Aseri alevikus on mitu asustamata eluhoonet otse peatänava servas.
Sven Arbet / Ekspress Meedia / Scanpix

Kuidas leida üles tühjad eluruumid?

Eluruumide tühjaksjäämine on varjatud protsess, mis paistab välja alles tendentsi süvenemisel. Probleeme aitab ennetada arengu kavandamine, ruumiline planeerimine ning hoonete renoveerimine.

Nutikas kohanemine kui sotsiaalne innovatsioon
Kadri Leetmaa: „Elu maal toetab kindlasti ka siseturism, kuid kohapealgi peab olema keegi, kes teeb ära maatöö, taastoodab pärandmaastikke ja hoiab tallel maaelu võlu.“
Kristjan Teedema / Tartu Postimees / Scanpix

Nutikas kohanemine kui sotsiaalne innovatsioon

Kadri Leetmaa: „Vaheldusrikas elukeskkond on Eesti rikkus. Kahaneva elanikkonnaga piirkonnad peavad siiski endaks jääma: seal pole kuhugi kiiret ning on aega ka sauna kütta.“

Millest me räägime, kui räägime kahanemisest?
Asustamata eluruumide osakaal omavalitsuste kaupa.
Spin Unit

Millest me räägime, kui räägime kahanemisest?

Eesti hoonefondi kavandades seisame silmitsi jaapani korrastuskunsti eksperdi Marie Kondo dilemmaga: peame otsusele jõudma, mille alles jätame, millest loobume.

Ma tahaksin olla Ivo Felt
Epp Kubu: „Kui oleksin lavastaja, siis minu proovikivi oleks lahti lasta teiste loominguliste inimeste kontrollimissoovist. Usaldus on kõige tähtsam.“
Epp Kubu

Ma tahaksin olla Ivo Felt

Kunstnik Epp Kubu: „Mida rohkem on proovidest aega möödas, seda rohkem tajun hoopis teisi asju olulisena, kui protsessis sees olles.“

Aus sümfoonia koosolemisest
Kuus näitlejat-mängijat (Gert Raudsep, Joosep Uus, Kaie Mihkelson, Liina Olmaru, Sander Roosimägi ja Mari-Liis Lill) mõjuvad seal mitmekümne noodipuldi taga lavastuse teemale kohaselt üksikuna.
Ilja Smirnov

Aus sümfoonia koosolemisest

Lavastuses „Ma võiksin sulguda pähklikoorde“ mõjub orkestri kujund sümbolina: üksinduse kaudu räägib see helide, valguse ja rütmide sümfoonia just koosolemisest.

On sõda vallutanud kõik me meeled
Praegu on sõda endiselt teema number üks ning ajakirjandus väsimise märke ei näita.
Piia Ruber

On sõda vallutanud kõik me meeled

See lugu on kirjutatud lootuses, et ajakirjandus ei väsi ning oskab sõjauudiseid doseerida nii, et ka auditoorium ei väsi.

Kohanematuse hädavajalikkus inimeseks jäämisel 
Kairi Jets
Erakogu

Kohanematuse hädavajalikkus inimeseks jäämisel 

Paar päeva tagasi oleksin kirjutanud siia rubriiki hoopis teistsuguse teksti, see oligi juba tegelikult valmis. Viimaste päevade valguses ei saa aga jätta kirjutamata genotsiidist Ukrainas Butša linnas.  
Genotsiidiks kvalifitseeruvad „teod, mis on toime pandud kavatsusega hävitada osaliselt või täielikult kodakondsusel, rahvusel, rassil ja usul põhinevaid gruppe kui selliseid“.* Milleks muuks saab…
Kaks lõppu ja üks algus
Danny (Andres Mähar) ja Laura (Silja Miks) on paras paar: kumbki peab ennast pidevalt kehtestama, hõlpu ei saa üks ega teine.
Kalev Lilleorg

Kaks lõppu ja üks algus

Kuna lavastuses „Algus“ on kahe ja poole tunni jooksul laval vaid kaks näitlejat, sõltub nende koostööst kõik.

Töökus. Tasakaal. Silmakirjalikkus?
Edu ihalev Blanco (Javier Bardem) sekkub „hea bossina“ järjest enam töötajate eraellu ning satub oma silmakirjalikkuse tõttu järjepanu totratesse olukordadesse, mis lähevad järjest piinlikumaks.
Kaader filmist

Töökus. Tasakaal. Silmakirjalikkus?

„Töökus, tasakaal, ustavus“ ilutseb tehase Blanco Kaalud seinal. Kõik, mis töökeskkonnas pealtnäha ideaalne, mureneb situatsioonikoomika ja Blanco silmakirjalike tegude tõttu kiiresti koost.

Keha kui olek
Mara Ljutjuk. Läbitav. 2021, õli, lõuend.
2 × Stanislav Stepaško

Keha kui olek

Mara Ljutjuk ei ürita oma kunstis kedagi petta, midagi ilusamaks (või koledamaks) maalida. Kõik on selline, nagu ta seda tajub. Seda võib nimetada hingeliseks realismiks.

Unt ja Tammsaare viis aastat laval
Taavi Teplenkov Mati Undina
Kadri Hallik

Unt ja Tammsaare viis aastat laval

Lavastuse läbiv teema on õnn ja armastus, nende otsing Tammsaare loomingus, Unt võtab seda irooniliselt kommenteerida.

Lokaalne keskkonnaprobleem globaalse võrgustiku ahelais
Pildil vasakult Lennart Lennuk, Sander Loite, Kristo Elias.
Jaak Kadarik

Lokaalne keskkonnaprobleem globaalse võrgustiku ahelais

Ükskõik millist keskkonnaprobleemi harutama asudes leiame end tihti mingi suurema võrgustiku ahelaist. Isiklikud kogemused eri maailmajagudest on maailma mõistmisel ja keskkonnateemadega tegelemiseks olulised ajendid. Kui maailmas ringi liikuda, hakkame nägema seoseid, mida me Eestis igapäevaseid otsuseid langetades ei kipu märkama. Kas koostöö, teadmiste vahetamine ja suure pildi avamine aitab lahendada…

Arno Saar 22. V 1953 – 1. IV 2022

Lahkunud on fotograaf, kultuurielu kroonik Arno Saar. Arno Saar sündis Tallinnas, kus tema vanemad töötasid tehases Tarbeklaas. Hariduse omandas ta 24. ja 44. keskkoolis ja seejärel kutsekoolis, kus õppis rätsepaks. Vabal ajal pildistas ta kooli­kaaslasi ja teenis taskuraha rokk­bändide reprode müügiga.
Huvi filmikunsti vastu tõi ta 1977. aastal Eesti Kinoliidu noortesektsiooni,…

Mantas Kvedaravičius 28. VIII 1976 – 2. IV 2022

Mõne päeva eest tuli vapustav uudis, et üks leedu andekamaid dokumentaliste Mantas Kvedaravičius on Ukrainas hukkunud. Ta ei jõudnud teha palju filme, dokke vaid kaks, kuid need on tehtud olulistel teemadel ja kahjuks mõneti ka prohvetlikud. Debüütfilm „Barzakh“ räägib Tšetšeenia sõja järgsetest inimröövidest ühes linnas kaduma läinud mehe loo kaudu.…

Kellele on seda raamatut vaja?

Autor on allikatega ümber käinud äärmiselt vägivaldselt. Lugejana usaldan teda sama palju kui kasutatud autode müüjat või telefoniturundust.

Vapside vandeselts. Kohtuliku juurdluse andmetel. Argo 2021. 160 lk.
Ühelt pööningult avastati avaldamata käsikiri, mille autor on arvatavasti Eduard Laaman. Laamani autorsust pean üsnagi tõenäoliseks. Tegemist on vabadussõjalaste ajalooga, ülevaatega,…
Aegumatud padjamärkmed

Aegumatud padjamärkmed

Miks on Sei Shōnagoni „Padjamärkmed“ ligi tuhat aastat jaapani ja maailma kirjanduskaanonis püsinud ja ka tänapäeval aktuaalne?

Ornament on vaba
Bruno Tomberg. Vaarao laev. Aafrika II, 1976, rüiu.
ETDM

Ornament on vaba

1930ndate ja 1960ndate moodsuse märgi rüiutehnika surus gobelään 1970ndatel tagaplaanile. On aeg anda rüiutehnikale uus elu.

Ave Alavainu 4. X 1942 – 3. IV 2022

Ave Alavainu oli eesti luuletaja ja prosaist, kultuurikorraldaja ja -ikoon! Tartus sündinud, Tallinnas kasvanud, koolis käinud, eesti filoloogiks õppinud, isepäi hiidlaseks hakanud.
Põhjalikumalt räägib Alavainu meile oma loomingust luulekogumiku „Koondatud“ mõnusalt kärtsakas järelsõnas: oma noorpõlveraamatuid nimetab ta poolpõlglikult vihikuteks nõukogudeaegse viletsa kirjastamiskultuuri ja -kvaliteedi pärast. Uhkust hakkas ta tundma tõesti alles…
Sirp