2022-07 (3879)
Mees, kes tunneb Keraamikat
Leo Rohlin: „Olla keraamik tähendab olla õnnelik inimene. Esimeseks keraamikuks oli ju Jumal. Aadama loomiseks jätkus savi küllaga ja põletust asendas jumalik hingeõhk.“
Isamaa ilu hoieldes
Iseseisvuspäeva värskenduskuuriks on käes parim hetk ja võimalus.
Raev
Ühismeedia on kärarikas ja kurnav – umbes nagu tihe liiklus, mis paneb…
Näivus on uus olevus
Arvamusliidrina näiv võib vabalt olla roppsuu-röökur, ühismeedias räusklev ja solvanguid pilduv troll, kelle väledate klaviatuuril tantsisklevate sõrmede all (kui juba läheb nende…
Õpetaja, valgustaja, suunaja ja vahendaja
Jaak Kangilaski seisukoht näib olevat, et pooluste vahel leiab alati kesktee, kuid elus, kunstis, mõtteviisis ja ka poliitikas peaks leiduma erinevaid võimalusi.
Asendamatu Linda Madalik
Viimasel ajal pole ehitatud ühtegi arhitektuuri suurobjekti, kus Linda Madalik poleks kaasa löönud, alates kaubanduskeskustest ja koolidest ning lõpetades suurte kontserdimajadega.
Lindid Mati Sirklile
Kahele häälele
Mare, õpetaja ja teadlane
Keeletehnoloog Mare Koitu on huvitanud ennekõike inimese suhtlus arvutiga, loomuliku dialoogi modelleerimine.
Rahvamuusika uurimisest kultuuri järjepidevuse hoidmiseni
Teaduse elutööpreemia laureaadi Ingrid Rüütli elutööks on olnud eesti etnomusikoloogia koolkonna kujundamine ja järjepidevuse hoidmine.
Matemaatilise statistika ilu ja võlu
Teaduse elutööpreemia laureaat Ene-Margit Tiit on matemaatilise statistika õppesuuna rajaja ja üks statistilise kirjaoskuse juurutajatest.
Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiad 2021
Julge ning isepäine arhitekt ja mõtleja, kes on aastakümnete jooksul pakkunud ainest nii ajakohastele kui ka arhitektuuriajaloolistele diskussioonidele.
Margit Mutso, Lapi torn, Ameerika kotkas ja gooti kell. – Sirp 25. XI 2010.
Toivo Tammik, Päike tuli välja. – Sirp 1. IV 2016.
Raoul Kurvitz, Vilen Künnapu – võlurpreester. – Sirp 1. IV…
Eesti Kultuurkapitali valdkondade peapreemiad 2021
Arhitektuuri sihtkapitali peapreemia Tallinna Sadama Vanasadama kruiisiterminali eest.
Mattias Malk, Peaaegu kilomeeter peaaegu avalikku ruumi. – Sirp 20. VIII 2021.
Tõnu Kaljuste
Helikunsti sihtkapitali peapreemia aastatepikkuse laiahaardelise ja silmapaistva kunstilise tegevuse eest muusikavisionäärina.
Kersti Inno, Huvihariduse pinnal on tore olla. – Sirp 2. IX 2016.
Edith Karlson
Kujutava ja rakenduskunsti…
Riigi kultuuri aastapreemiad 2021
uurimistöö ja seda kokku võtva näituse ja raamatu eest.
Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna uurimisprojekti „Lõpetamata linn“ käigus tegeldi aastatel 2017–2020 Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumistsenaariumidega. Koostööd tegid õppejõud, teadurid, doktorandid ja väljastpoolt kutsutud spetsialistid. Arhitektuurimuuseumis korraldatud näitusel ja selle aluseks olnud uurimisprojektis visandati Tallinna…
Teaduse aastapreemiad
Aastail 2018–2021 valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti välja kaheksa riigi teaduspreemiat, nn aastapreemiat.
Geomeetrilisest frustratsioonist korrapära rolli mõistmiseni
Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teadlaste tandem
Ivo Heinmaa, snd 1953, vanemteadur
Raivo Stern, snd 1963, juhtivteadur, keemilise…
Süvitsi mõõdetav maailm
Rein Raud: „Kuni ma ei tunnista teisi inimesi nende endi tingimustel, vaid suhtlen oma ettekujutusega nendest, seni suhtlen ma tegelikult ainult iseendaga. Sama käib ka kultuuride kohta.“
Majakeskne Vilen Künnapu
Vilen Künnapu: „Tallinn – vahel on küll tunne, et on ikka kolgas! Vaata siingi aknast välja: mingi trafoputka, prügikastid, poriloigud. Selline see Eesti on, ilma idealiseerimata.“
Julge pealehakkamise ja kõrge lennuga Salto
Salto arhitektid julgevad nihutada piire, loovad kihilist avalikku ruumi, on kavandanud 51meetrise trampliini Venemaa metsa ja on riigigümnaasiumide teerajajad.
Surm loomingus
Kas ja kuidas suhtutakse, ületatakse ja tõlgitakse surma kirjanduses? Loomingu Raamatukogus 2021. aastal ilmunud teosed annavad vastuse.
Putini sõda
Ükski läänemaailma otsustajatest pole siiani tõsiselt üritanud lõpetada või isegi piirata Vene ulatuslikku rahapesu läänes.
Kohanemine kosmosega
Läksin selle aasta jaanuaris Tallinna Kopli ametikooli nooremaednikuks õppima. Olen nimelt totaalselt taimepime ja tahan end veidi tundlikumaks mudida rohelise maailma suhtes. Teiseks tahan teada, mida kutsekool endast õigupoolest kujutab. Kolmandaks on aastane aednikuõpe osa mu projektist Artišoki biennaali tarvis: uurin, mis vahe on siis ikkagi n-ö päris ametil ja…
Olulised asjad. Muutuvad asjad
Jaan Kollist 21. XII 1945 – 31. I 2022
Jaan…
Väino Luup 5. VII 1936 – 4. II 2022
Väino Luup tuli Nukuteatrisse 1956. aastal, aasta pärast keskkooli lõpetamist, algul autojuhiks ja lavameistriks. Samal aastal mängis ta „lavapoisina“ oma esimese nukurolli, milleks oli Oravapoeg lavastuses „Lumehelbekese kool“. Esimeseks suuremaks rolliks oli prints Ferdinand Veike lavastuses „Tuhkatriinu“…
Koorikonkurss „Tuljak“ ehk Nuta, inimene!
Koorid olid kohal, täitsa toekad koosseisud. Ükski laul seisma ei jäänud ja nii mitmegi võistleja puhul oli tegu vaata et viimaste aastate parima sooritusega.
XXIII segakooride võistulaulmine „Tuljak“ tõi kokku 12 kollektiivi mitmest maakonnast. Vaatamata sellele, et kohaletulnuid oli…
Kas pang on tühi või täis?
„Majahoidjas“ on palju tabavaid, humoorikaid detaile alates idamaistest kingadest, liikuvast seinakontaktist ja miniatuursest noast kuni autosignaalist algava muusika ja poeetilise ehituskileni.
Kuuekümnese nooruslik kõlakunst
Galakontserdiga „Muusikat suurelt lavalt“ anti mõista, et kuuekümnese kooli õppivad ja õpetavad jõud paistavad olevat tippvormis.
Mine ja vaata
Paul Thomas Andersoni retrospektiivil võib näha kuut Ameerika autorifilmi meistriteost.
Aegruum ongi vist muusika
Mängulaua ümber Loojat mängides luuakse helipilte kombineerides uusi ruume, millele lisab kohatist stabiilsust foonina kõlavate instrumentide kõikumine.
Pealelend – Päär Pärenson, Zuga ühendatud tantsija
Pill tuleb pika spiili peale
Vaino Vahingu taas ülesotsimine on teraapia neile põlvkondadele, kes ei suuda ja oska end ravida, kuna nad on liiga küünilised.
Kübaratrikid teatriveskis
Sławomir Mrożeki „Emigrandid“ on vaimukas konstruktsioon: kaks vastandlikku tüüpi ekstreemsetes oludes nagu katseklaasis.
Teisele poole klaaslage
Krista Möldri kauguseigatsus on vertikaalne, Kristi Kongi oma sisaldab rohkem horisontaalseid liikumisi, ent mõlemad käsitlevad kaugusse ulatumise vastuolu.
Kel kõrvad, see kuulgu
Vox Clamantis 25: on raske kujutleda Eesti muusikaelu, õigupoolest ka suurt osa rahvusvahelisest muusikamaailmast, ilma Vox Clamantise panuseta.
Luulefilm – kas saab olla veel midagi igavamat?
Sirel Heinloo „Tundekasvatus“ on kantud armastusest luule vastu, film, mis tõepoolest mõjub.
XXIII segakooride võistulaulmine „Tuljak“
kontsert „TMKK kuuskümmend. Muusikat suurelt lavalt“
protseduur-mäng „Motell Düskroonia“
Kristina Kõrver, „Kel kõrvad, see kuulgu. Vox Clamantis 25“
Kristi Kongi ja Krista Möldri näitus „… ja teised valguse varjundid“
Eesti Draamateatri „Majahoidja“
Tallinna Linnateatri „Emigrandid“
dokumentaalfilm „Vaino Vahingu päevaraamat“
luulekassettide kogumik „Tundekasvatus“
Paul Thomas Andersoni retrospektiiv
