2022-03 (3875)

Kuidas siduda kunst elamisega?
Huupi kujutatud objektid on küll puhastatud kõigest üleliigsest, ent heidavad siiski varje. Huupi. Paeva palee.14:25.
Maris Tomba

Kuidas siduda kunst elamisega?

Huupi maalide petlik staatika kutsub rännakule juba teostatud või veel teostumata, alati ümbermängitavate võimaluste lõputult avanevasse aegruumi.

Rööprähklemise ajastu lõksud

Mul oli rõõm teadusuuringut tehes töötada läbi üle 80 intervjuu, kus fookuses olid Eesti asutajatega ükssarvikud. Ükssarvik on iduettevõte, mille väärtus investorite silmis on üle 1 miljardi dollari. Eesti seitse ükssarvikut 2021. aasta seisuga on Skype, Playtech, Bolt, Wise, Pipedrive, Zego ja ID.me. Kõik on tehnoloogiapõhised ettevõtted, globaalse haarde ja…

Kirjandussõbra südames lehvib lipp iga päev

Tallinna kirjanduskeskus on alates asutamisest 2017. aastal mõndagi head korda saatnud. Keskus koosneb teatavasti Tammsaare ja Vilde muuseumist, millele hiljuti lisandus Mati Undi filiaal, koondab nende autorite pärandit ja osaleb aktiivselt Tallinna kirjanduselus. Populaarne kirjandustänava algatus on sütitanud teistegi linnade tegijaid (nt Pärnu omi). Sel nädalal avaldas Tallinna kirjanduskeskus üleskutse tähistada…
Kirjanduskauge arutlus eesti kirjanduse päevast
Ega kirjaniku tuntus muidu paigast nihku, kui muuseumi pole või vaesel ajal ihu-uurijat ei leidu. Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu veebisait.
Kuvatõmmis

Kirjanduskauge arutlus eesti kirjanduse päevast

A. H. Tammsaarel on juba niigi koormust küllalt: kaks muuseumi ülal pidada ja va Vilde kah naabriks trüginud. Ja miks peakski tulevane eesti kirjanduse päev just tema sünnipäeval aset leidma?

Suitsu nurk XIII  – Paul-Eerik Rummo „Nüüd jälle alatasa mõtlen oma koduveinlikust pööriöömaast”
19. jaanuaril möödus Paul-Eerik Rummo sünnist 80 aastat. Rummo kolmas luulekogu „Lumevalgus… lumepimedus“ ilmus 1966. aastal Loomingu Raamatukogus, kaksikkogu teise poole „Lumesõda“ autor on Enn Vetemaa.
Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

Suitsu nurk XIII – Paul-Eerik Rummo „Nüüd jälle alatasa mõtlen oma koduveinlikust pööriöömaast”

1 Nüüd jälle alatasa mõtlen oma koduveinlikust pööriöömaast,
2 ala ja tasa maast, kus lumed ja elavad-hõbedad langevad.
3 Püsipakases sabad kassmajadel püsti ja nõiasõlm
4 igapäevase käimisega tõmmatud igale õuele peale.
5 Nüüd jälle alatasa mõnedestki silmadest (kuis nad nii pilkuvalt unuvad-meenuvad!),
6 ala ja tasa silmadest, mis sulguvad . . . lähevad lahti:…
Rõõmukilkeid kliimarindelt
Torm Partsi joonis.

Rõõmukilkeid kliimarindelt

Peale kaheteistkümnenda tunni feel-good-lugude saab samade andmete põhjal pajatada teisigi, näiteks pühendumisest ellujäämisele ja planeedi ravitsemisele.

Varia. Kelle pidu?
Mullu tõsteti aasta albumina esile Nublu „Café Kosmos“. Tänavused auhinnad kuulutatakse välja 26. jaanuaril ja siis saab teada, kelle õuele pidu seekord jõuab.
nublufy.ee

Varia. Kelle pidu?

Viktoriinides on sageli küsimuste kategooria „varia“. Vahest kuluks muusikaauhindadegi puhul ära kategooria, kuhu toppida kõik see, mis voolab üle žanripiiride?

Ideaalne põgenik
„Põgenemine“ on lisaks pajudele võidetud auhindadele valitud ka Oscarite lühinimekirja lausa kahes, parima dokumentaalfilmi ja parima rahvusvahelise filmi kategoorias.
Kaader filmist

Ideaalne põgenik

Marko Raat ja Hille Hanso räägivad animadokist „Põgenemine“. Kas see on tõetruu pilt põgeniku teekonnast või heaoluühiskonnale mugav ideoloogiline konstruktsioon?

Kas teadusfilosoofia aitab teadust edasi viia?
Endla Lõhkivi: „Teadlastena (või mistahes grupi liikmena) juhivad meie mõtlemist koolkonna või kogukonna väärtused ja vaated, eeldused, milles oleme kujunenud, seetõttu me ei märkagi nende olemasolu.“
Triin Paaver

Kas teadusfilosoofia aitab teadust edasi viia?

Endla Lõhkivi: „Me ei tohi võtta midagi enesestmõistetavana, vaid püüame uuritavate näidete puhul selgitada välja, millised kultuurilised tegurid on tähtsad ja kuidas need toimivad.“

VAT-teatri mikrokosmose üüratult suur maailm
Aare Toikka: „Võõras mure värvikirevatel ekraanidel tungib me ellu sellise jõuga, et kalgistab hinged, mis päris oma muret ei mõistagi enam ära tunda.“
Siim Vahur

VAT-teatri mikrokosmose üüratult suur maailm

VAT-teatri kunstiline juht Aare Toikka: „Killuneva globaalküla korinate keskel tõuseb inimlik ja ainukordne kontakt teatris üha enam hinda.“

Avalik arutelu Tallinna moodi
Vanasadama – Rail Balticu Ülemiste terminali uus trammiliin

Avalik arutelu Tallinna moodi

Vanasadama trammiliini projekteerimistingimuste arutelust paistab pealinna soov avalikkust kaasata. Tulemusliku kaasamiseni on siiski veel arenguruumi.

Päriselu ehk eilse päeva laat
Viimasel ajal on jälle noored ja väga noored inimesed need, kes soovivad radikaalset muudatust ühiskonnas. Nad tunnevad, et peavad tuleviku eest seisma, sest täiskasvanud ei tee seda.
Sander Ilvest / Postimees / Scanpix

Päriselu ehk eilse päeva laat

„Päriselust“ on saanud arguse ja mugavuse sünonüüm, patriarhaalne mõtteviis tekitab lisaks tundetusele ka lihtsalt väga halbu ja ajakohatuid hinnanguid ning otsuseid.

Argidialektika IV.   Meie. Omad
Meie ja nende piir võngub alati, me oleme oma piiril, mis alatasa nihkub, teiseneb, nüansseerub.
Piia Ruber

Argidialektika IV. Meie. Omad

Eelmises argidialektika harjutuses sai räägitud sellest, kuidas teisele-olemine kuulub minu enese määratluse sisse. Sina oled minas. Ja et see toob minusse tundmatuse, teadmatuse. Ma ei saa sinasid lõpuni kontrollida. Kuidas on aga sellega, et määratleda mingi kindel sinade-ring, kellega ma suhestun, moodustades „meie“? Kas ei aita see taastada kontrolli, sest…
All rannas kees elu
Heli Kendra Eesti Kirjanike Liidu romaani­võistluse tulemuste välja­kuulutamisel. Käsikirja „Kärkä“ eest pälvis ta teise koha.
Kris Moor / Eesti Kirjanike Liit

All rannas kees elu

Heli Kendra on teinud hiigeltöö, et joonistada detailselt välja, kuidas võis elada ja toime tulla rannarahvas XIX sajandil.

Nagu meeste ahistamisest vähe oleks. Ta tahab inimest süüa

Nagu meeste ahistamisest vähe oleks. Ta tahab inimest süüa

Maarja Kangro juttudesse siginenud maagiline mõõde võimendab ühiskondlikku satiiri ja eneseirooniat.

Õiglane tasu

Maarin Ektermann ja Airi Triisberg on välja töötanud kunstnikele, aga ka kõigile teistele kunstitöötajatele õiglase tasustamise määrad. Tasustamise määra aluseks on kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk (vt lähemalt Sirp 14. I) ning lähtudes selle kasvamisest peaks kasvama ka kunstnikele (ja teistele kunstitöötajatele) makstav tasu.
Kas Eesti Kunstimuuseum läheb kaasa nende ettepanekutega ja hakkab…

Otsides ruttamata siiruse radu

Kuigi Mägi koorilooming on oma lihvitud olemuse, dünaamilisuse ja nõudliku intonatsioonilisusega lauljale katsumus, oli sellegipoolest hea meel kuulda a cappella koorilaulude mitmepalgelist valikut.

Kontsert „Jubilate. Ester Mägi 100“ 9. I EMTA suures saalis. EMTA koor, rahvusooperi Estonia noormeestekoor ja kammernaiskoor Musamari, dirigendid EMTA kooridirigeerimise üliõpilased Kaur Pennert,…
Füüsiline geomeetria
Jevgeni Gribi „Metamorfoosides“ on müüditõlgendus (fotol Joo Ho Lee ja Hayley Jean Blackburn) visuaalselt lummav ja elustab väga palju paralleele.
Gabriela Urm

Füüsiline geomeetria

„Metamorfoosid“ toob lavale Vanemuise balletitrupi võimekuse, tehnilise ühtsuse, sünkroonis hingamise ja koostoime.

Armastajate igavene elu
Jonathan (Oscar Isaac) ja Mira (Jessica Chastain) nüansikas ja karakteriloogika suhtes täpne mäng hoolitseb selle eest, et ükski emotsioonivirvendus ega vähimgi psühholoogiline vinjett kaduma ei läheks.
Kaader filmist

Armastajate igavene elu

Minisarjas „Stseenid ühest abielust“ on võetud originaalversiooni mehekesksed jõujooned ja pööratud need pahupidi, istutatud pingeväljad tänapäeva progressiivsesse peremudelisse.

Haamriga filosofeerimise musternäide

Williams tungib kiiresti probleemide põhjani, leiab argumente iga võimaliku positsiooni poolt ja vastu, kuid on liiga intelligentne ja enesekriitiline, et omaenda positiivset doktriini välja arendada.

Üks essee võib vahel viia kahe abielu lahutuseni. Nii juhtus, kui Patricia Skinner, kirjastuse Cambridge University Press filosoofiatoimetaja, tellis Bernard Williamsilt utilitarismi…
Pealelend  – Sille Pihlak, arhitekt, PAKKi asutajaliige
Marta Vaarik

Pealelend – Sille Pihlak, arhitekt, PAKKi asutajaliige

Eesti kunstiakadeemia juurde loodi puitarhitektuuri kompetentsikeskus ehk PAKK. Mis see on ja miks ellu kutsuti?
Puitarhitektuuri kompetentsikeskuse ehk PAKKi asutasid kunstiakadeemia vanemteadur Renee Puusepp ning teadurid Siim Tuksam ja Sille Pihlak, keskust juhib Anna Tommingas.
Ruumiloojad ja ehitussektor on mõistnud, et elukeskkond peab olema jätkusuutlik. Liiatigi on käes aeg, mil arhitektidelt ei…
Katsed kannatuse kallal
Šikilt musta ülikonda ja valgesse triiksärki rõivastatud kolmiku (Inga Salurand, Helena Lotman ja Hilje Murel) mängida pole luust ja lihast karakterid, vaid erisuguste tegelaste varjud või kujutised.
Heikki Leis

Katsed kannatuse kallal

Tähenduste mõtestamiseks antakse vaatajale sedavõrd peenike ja libe nöörijupp, et sellest on keeruline kinni haarata, laval toimuvaga mingigi nurga alt suhestuma hakata.

Põletamise teaduse jünger

In memoriam akadeemik Arvo Ots 26. VI 1931 – 9. I 2022

Temperatuur ligi poolteist tuhat kraadi. Ruum kui paras spordisaal. Leegid vuhisevad restist üles või põletist välja. Nagu põrgu eeskoda. Maapealne inferno. Tegelikult hoopis kolle, kus põleb põlevkivi – loodusvara, millest suuresti sündis meie kaasaegne teadus ja mis on meid ustavalt teeninud juba rohkem…
Kohanematuse ilu 
Jan Kaus
Piia Ruber

Kohanematuse ilu 

Kohanemine mängib elus määravat rolli. Bioloogias põhineb evolutsioon suuresti liikide kohanemisel keskkonnaga ning seda ka organismi tasandil. Kui liikuda looduse juurest ühiskonna juurde, pole epideemia taustal raske märgata, et kui elu ennustamatuse teadvustamine ja sellest tulenev käitumise kohandamine oli seni mõjutanud ennekõike mõne filosoofilisema meelelaadiga inimese eraelu, siis nüüdseks on…
Pealelend  – Andres Uueni, labori juhataja
Erakogu

Pealelend – Andres Uueni, labori juhataja

Kunstiakadeemia juurde loodi muinsuskaitse ja konserveerimise labor ehk Mukola, mille eesmärk on konserveerimist toetava teadus- ja õppetegevuse arendamine ning tulemuste tutvustamine ja populariseerimine. Tehakse analüüse, mis aitavad tõlgendada kunsti- ja arhitektuurimälestisi. Pakutakse uurijatele tuge ning loodetakse, et saadud andmeid on võimalik valdkondade vahel jagada. Millist tuge saavad laborist uurijad ning…
Sirp