Endla Lõhkivi: „Me ei tohi võtta midagi enesestmõistetavana, vaid püüame uuritavate näidete puhul selgitada välja, millised kultuurilised tegurid on tähtsad ja kuidas need toimivad.“
Tehnikafilosoofia on silmitsi küsimusega, kuidas elada kooskõlas tehnika kiireneva arenguga, nii et inimlikkus ei kao ja tehisintellekt või muu tehnika võimust ei võta.
Teaduse edenemine hoiab teadusliku teadmise olemuse küsimuse pidevalt tähelepanu all. Õnneks ei ole tehnika puhulgi asi lootusetu.
Möödunud aastal ilmunud teadusfilosoofia ülevaates sai lubatud, et see ei jää viimaseks filosoofia alajaotusi tutvustavaks kirjutiseks. Sealsamas sisaldus ka vihje tehnikafilosoofiale. Käesolev ongi nüüd lõpuks valminud üritus esitada põgus sissevaade valdkonda, mida eesti keeles on kokku lepitud nimetada tehnikafilosoofiaks.
Alustuseks olgu öeldud, et küllaltki levinud on arvamus, et tehnikafilosoofia ja teadusfilosoofia peaksid…
Ilmselt on nii, et teadusfilosoofia filosofeerib teadusest, nii nagu näiteks ajaloofilosoofia filosofeerib ajaloost, kunstifilosoofia kunstist, religioonifilosoofia religioonist jne. Filosofeerimisena kiputakse mõnikord mõistma lihtsalt üldistatud juttu vastavast valdkonnast. Pigem on filosofeerimine siiski seotud käsitletava valdkonna määratlemise, piiritlemise ja aluste leidmisega, olemuse analüüsiga. Nii on lugu ka teadusfilosoofiaga.
Antud kirjutise pealkiri on parafraas Alan…
Kas Bloomi taksonoomia suunab meid pelgalt teadmiste juurde või piisab sellest tarkuseni jõudmiseks?
Teadusfilosoofide diskussioonid keskenduvad traditsiooniliselt küsimusele: mis on teadus? Iga vähegi tuntud teadusfilosoof on sellele küsimusele ka kuidagi vastanud, kas otse või kaude, pikalt või lühemalt. Haridusküsimustega teadusfilosoofid üldjuhul ei tegele, vähemalt otseselt mitte. Õnneks on siiski erandeid. Mõnele teadusfilosoofile on haridusküsimused nii olulised, et ta käsitleb neid ka oma teostes. Teiselt poolt, vist isegi mõneti…
18. juulil röövis traagiline õnnetus meilt silmapaistva filosoofi Rein Vihalemma. Tegemist oli mõtlejaga, kes oli aastakümneid kujundanud Eesti teadusfilosoofia ja -metodoloogia nägu, seda olulist filosoofiaharu suunanud ja sisuliselt arendanud nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt. Rein Vihalemm oli silmapaistev uurija, aga ka hinnatud pedagoog-juhendaja ja edukas organisaator.
Rein Vihalemma hariduslik taust oli teadusfilosoofile kõige paremas mõttes tüüpiline.…
Newtoni meetodi õpetamise küsimuses on teadusloolaste jaoks veel lahtisi otsi.
Dublini kui 2012. aasta Euroopa teaduslinna ürituste raames toimus 12. – 13. juulil konverents teemal „Newtoni retseptsioon”, mille korraldas ja põhiosas ka finantseeris Edward Worthi nimeline raamatukogu. Kuigi põhitemaatikana oli välja kuulutatud Newtoni retseptsioon XVIII sajandil põhiliselt Iirimaal, äratasid minu teesid Newtoni meetodi õpetamise kohta Tartu…
Äsja toimus Tallinna Tehnikaülikoolis järjekorras juba XXIV rahvusvaheline Balti teadusajaloo konverents. Traditsioon sai alguse 1958. aasta juunis nn Hruštšovi sula ajal Riias arstiteaduse professori ja meditsiiniajaloolase Pauls Stradiņši (1896–1958) initsiatiivil. Samal aastal asutati Läti Teadusajaloo Ühendus, mis esilagu kandis nime Loodusteaduse ja Tehnika Ajaloolaste Rahvuslik Ühing. Konverentsi on peetud vaheldumisi Riias, Tartus ja Vilniuses veidi…
Füüsikud ei uuri maailma, vaid selle alusel või sellest mõjutatuna konstrueeritud idealiseeritud kujundeid.Rein Vihalemm, Teadusfilosoofilisest vaatepunktist. Eesti Keele Sihtasutus, 2008. 440 lk
Möödunud aasta lõppes Eesti filosoofiale tähelepanuväärse sündmusega. Trükivalgust nägi aukartustäratava mahuga kogumik „Teadusfilosoofilisest vaatepunktist”. Seejuures tuleb tunnistada, et kaugeltki mitte kõik oluline, mis äsja auväärse juubelini jõudnud professor Rein Vihalemma sulega kirja pandud, pole…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Endla Lõhkivi: „Teadlastena (või mistahes grupi liikmena) juhivad meie mõtlemist koolkonna või kogukonna väärtused ja vaated, eeldused, milles oleme kujunenud, seetõttu me ei märkagi nende olemasolu.“Triin Paaver
Kas tehisintellekt peaks oskama olla ka kuri, valelik, halastamatu jne? Aga kui nii, siis me ju ei soovigi, et tehisintellekt oleks inimesesarnane, vaid sarnaneks Platoni ideedeõpetusest tuntud ideaalse inimesega. Pildil Hongkongis ehitatud sotsialiseeruv inimrobot Sophia.Wikimedia Commons
Tänapäeva teadusfilosoofias on tavaks väita, et esimene teadlane oli Galileo Galilei, kes püstitas hüpoteese ja kontrollis eksperimentaalselt nende kehtivust. Pildil Galilei disainitud kompass, valmistatud arvatavasti 1604.Wikipedia