2021-37 (3859)
Kõik on valesti
Isegi õigesti arvutatud reiting ei anna mingit teavet selle kohta, mida ühiskond riigivõimult ootab.
Kuhu kaob aeg? Disain annab vastuse
Ilona Gurjanova: „Disainis tegeletakse aina enam sotsiaalse aspekti ehk keskkonnadisainiga alates kaasamise disainimisest kuni lahenduste väljatöötamiseni.“
Elas kord robot …
Stanisław Lemi võimas kosmiline müsteerium annab aimu mikro- ja makrokosmose kokkukuulumisest, mateeria ja energia kasutusvõimalustest, mõtlevate masinate loomevõimest ja kosmiliste jõudude võitlusest.
Võidukas tagasitulek
Peeter Simm vastab noorte lavastajate pealetungile oma kuulsusrikka karjääri ühe parema filmiga.
Kuidas jahutada tüssatuid?
Soome peegel
Arvo Pärt ja teisi loojaid
Pärdi päevade kava toetus väga lihtsale, ent geniaalsele printsiibile: igal kontserdil kõrvutati Pärdi muusikat mõne teise helilooja teostega.
Linnart Mäll omas ajas ja kohas
Mäll oli tugev semiootikas ja tekstoloogias, ehk koguni filosoofias. Tekstide lahtimõtestamine ja mõistete mõtestamine on kindlasti Mälli tugevaim külg.
Vastulause – Mõned õiendused Jaak Alliku artiklile „Vabaduse hõng Narva teatrilaval“*
Disain ajaproovi katlas
Leonardo Meigas: „Nii disaineri kui ka kunstniku töö on seotud uue loomisega. Disainer peab suutma oma tegevust põhjendada, kunst on aga vaba, jätkuks vaid selgitajaid.“
Olulised asjad. Patused asjad
Maurice Ravel on meistrite mõtteis …
Raveli lühiteoste kassett „Ravel:Ravel“ koosneb lüürilisest ooperifantaasiast „Laps ja lummutised“ ning tantsulavastusest „Hane-ema“.
Hille Karm, kunstnik ja ajakirjanik
Vabaduse…
Valge joonega karma
Boriss Uvarov on Narva kunstnik, sest tema kunsti tõlgendusobjekt on Narva ka siis, kui teose pealkirjas ega aineses ole osutatud Narvale.
Palavikuline reis läbi Venemaa
Kirill Serebrennikov: „Gripp ei ole pandeemia metafoor, vaid tähistab pigem deliiriumi. Kõrge palavikuga oleme võimelised nägema elu uuest vaatenurgast ja kogema seni kogetut teisiti.“
Maaliga on kõik hästi
Arsi projektiruumi näitus „Värv kui idee“ on märkideks tihendatud kokkuvõte viimaste aastate silmapaistvamatest maalinäitustest.
Ühest (elu)tööst esmalt sõelutu
Teatrilavastaja Merle Karusoo portreteerimiseks on filmis „Sõelaga vett. Merle Karusoo“ liiga palju kasutamata võimalusi ja kohustuslikke teemahaakeid.
Armastusel kummalised teed
Nagu tihtipeale Rait Avestiku varasemaidki teatriraamatuid, iseloomustab ka „Teatriarmastajaid“ mosaiiksus, mis teeb lugemise hõlpsaks ja hoogsaks.
Arhitektuuri looduslugu
Miks ei võiks loodus(loo)muuseumis putukate ja karutopiste kõrval eksponeerida püstkoda, reheahju, pakettakent või ventilatsioonisüsteemi?
Interpreetidest on saanud terapeudid
Kui varem on paar tuntud eesti heliloojat ja ERSO panus olnud esindatud vaid uue muusika festivalidel, siis nüüd on orkestri hooaja kavas hulk meie paremate heliloojate töid.
Robin Nõgisto igavesed maasikavälud
Robin Nõgisto on jäänud suuresti omapäi sammujaks: ta ei küsi kuigivõrd hetkesuundumustest ega püüa praeguse ajaga dialoogi astuda, vaid vaatab pigem tagasi.
Estraadiartist, kes ei teinud kerget muusikat
Uno Loobile oli artistina omane selline peenekoelisus, mida kohtab vähestel lauljatel.
Molekulide sünteesija ja modelleerija
Ülo Lille käesoleva sajandi tööd osutavad huvile kunstilise tunnetusviisi rakendamise vastu, järgides samal ajal teaduse metodoloogia reegleid.
Digikultuuri tulevikule säilitamisest
Mida suuremasse sõltuvusse infost langeme, seda tähtsam osa on selle säilitamisel.
Õigus saada uudiseid paberil
Tallinna ülikooli meediauuringute keskuse MEDIT uuring kinnitab: väikekohtades oodatakse tugevat kohalikku ajakirjandust.
Ulrike Rohn, miks teid huvitas Eesti kohalik ajakirjandus?
Miks meid huvitas kohaliku ajakirjanduse…
Mask, mull ja ruutkood
Edinburghi rahvusvahelise festivali kõrvalprogrammi „Fringe“ kuulus tänavu üle 700 etenduse, kontserdi, näituse, tuuri ja muu kunstisündmuse.
Ikka küsida ja mitte unustada
Stanisław Lem paneb südamele, et kõik on kõigega seotud, nii ka teadus ja teadvus. Tehnika arenedes ei tohi jätta esitamata küsimusi eetika kohta.
Päikesekirjaga kirjutatud teekonnad
Rein Raud on loonud ereda tegelaste kaleidoskoobiga paeluva, laiahaardelise ja mitmekihilise mõttemaastiku.
Kirjanikud kogunevad futuroloogilisele kongressile
Korraldaja Jaak Tomberg: „Mõistagi tahame tähistada vääriliselt Stanisław Lemi kui ühe kõigi aegade suurima ulmekirjaniku 100. sünniaastapäeva – mõtiskleda tema pärandi ja tema loomingu tänapäevase tähenduse üle. Kuid meie laiem eesmärk on mõelda kirjanduse…
Stanisław Lemi „Robotite muinasjutud“
Intervjuu disainer Leonardo Meigasega
Linnart Mälli „Tee ja vili. Loenguid budismist“, Martti Kalda arvustus
Intervjuu vene filmilavastaja Kirill Serebrennikoviga
Edinburghi rahvusvahelise festivali kõrvalprogramm „Fringe“
dokumentaalfilm „Sõelaga vett. Merle Karusoo“
„Värv kui idee. Mõtisklusi värvist“
Molekulide sünteesija ja modelleerija Ülo Lille 90
Intervjuu BFMi professori Ulrike Rohniga kohalike ajalehtede uuringust
Kurmo Konsa digikultuuri tulevikule säilitamisest
