Isegi õigesti arvutatud reiting ei anna mingit teavet selle kohta, mida ühiskond riigivõimult ootab.
Ilona Gurjanova: „Disainis tegeletakse aina enam sotsiaalse aspekti ehk keskkonnadisainiga alates kaasamise disainimisest kuni lahenduste väljatöötamiseni.“
Stanisław Lemi võimas kosmiline müsteerium annab aimu mikro- ja makrokosmose kokkukuulumisest, mateeria ja energia kasutusvõimalustest, mõtlevate masinate loomevõimest ja kosmiliste jõudude võitlusest.
Peeter Simm vastab noorte lavastajate pealetungile oma kuulsusrikka karjääri ühe parema filmiga.
Pärdi päevade kava toetus väga lihtsale, ent geniaalsele printsiibile: igal kontserdil kõrvutati Pärdi muusikat mõne teise helilooja teostega.
Mäll oli tugev semiootikas ja tekstoloogias, ehk koguni filosoofias. Tekstide lahtimõtestamine ja mõistete mõtestamine on kindlasti Mälli tugevaim külg.
Leonardo Meigas: „Nii disaineri kui ka kunstniku töö on seotud uue loomisega. Disainer peab suutma oma tegevust põhjendada, kunst on aga vaba, jätkuks vaid selgitajaid.“
Raveli lühiteoste kassett „Ravel:Ravel“ koosneb lüürilisest ooperifantaasiast „Laps ja lummutised“ ning tantsulavastusest „Hane-ema“.
Boriss Uvarov on Narva kunstnik, sest tema kunsti tõlgendusobjekt on Narva ka siis, kui teose pealkirjas ega aineses ole osutatud Narvale.
Kirill Serebrennikov: „Gripp ei ole pandeemia metafoor, vaid tähistab pigem deliiriumi. Kõrge palavikuga oleme võimelised nägema elu uuest vaatenurgast ja kogema seni kogetut teisiti.“
Arsi projektiruumi näitus „Värv kui idee“ on märkideks tihendatud kokkuvõte viimaste aastate silmapaistvamatest maalinäitustest.
Teatrilavastaja Merle Karusoo portreteerimiseks on filmis „Sõelaga vett. Merle Karusoo“ liiga palju kasutamata võimalusi ja kohustuslikke teemahaakeid.
Nagu tihtipeale Rait Avestiku varasemaidki teatriraamatuid, iseloomustab ka „Teatriarmastajaid“ mosaiiksus, mis teeb lugemise hõlpsaks ja hoogsaks.
Miks ei võiks loodus(loo)muuseumis putukate ja karutopiste kõrval eksponeerida püstkoda, reheahju, pakettakent või ventilatsioonisüsteemi?
Kui varem on paar tuntud eesti heliloojat ja ERSO panus olnud esindatud vaid uue muusika festivalidel, siis nüüd on orkestri hooaja kavas hulk meie paremate heliloojate töid.
Robin Nõgisto on jäänud suuresti omapäi sammujaks: ta ei küsi kuigivõrd hetkesuundumustest ega püüa praeguse ajaga dialoogi astuda, vaid vaatab pigem tagasi.
Uno Loobile oli artistina omane selline peenekoelisus, mida kohtab vähestel lauljatel.
Ülo Lille käesoleva sajandi tööd osutavad huvile kunstilise tunnetusviisi rakendamise vastu, järgides samal ajal teaduse metodoloogia reegleid.
Mida suuremasse sõltuvusse infost langeme, seda tähtsam osa on selle säilitamisel.
Tallinna ülikooli meediauuringute keskuse MEDIT uuring kinnitab: väikekohtades oodatakse tugevat kohalikku ajakirjandust.
Edinburghi rahvusvahelise festivali kõrvalprogrammi „Fringe“ kuulus tänavu üle 700 etenduse, kontserdi, näituse, tuuri ja muu kunstisündmuse.
Stanisław Lem paneb südamele, et kõik on kõigega seotud, nii ka teadus ja teadvus. Tehnika arenedes ei tohi jätta esitamata küsimusi eetika kohta.
Rein Raud on loonud ereda tegelaste kaleidoskoobiga paeluva, laiahaardelise ja mitmekihilise mõttemaastiku.
Stanisław Lemi „Robotite muinasjutud“
Intervjuu disainer Leonardo Meigasega
Linnart Mälli „Tee ja vili. Loenguid budismist“, Martti Kalda arvustus
Intervjuu vene filmilavastaja Kirill Serebrennikoviga
Edinburghi rahvusvahelise festivali kõrvalprogramm „Fringe“
dokumentaalfilm „Sõelaga vett. Merle Karusoo“
„Värv kui idee. Mõtisklusi värvist“
Molekulide sünteesija ja modelleerija Ülo Lille 90
Intervjuu BFMi professori Ulrike Rohniga kohalike ajalehtede uuringust
Kurmo Konsa digikultuuri tulevikule säilitamisest