$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Omar Parve

  • Molekulide sünteesija ja modelleerija
    16. septembril sai 90aastaseks Eesti Teaduste Akadeemia liige, professor Ülo Lille.
    Eesti Teaduste Akadeemia

    Molekulide sünteesija ja modelleerija

    Ülo Lille käesoleva sajandi tööd osutavad huvile kunstilise tunnetusviisi rakendamise vastu, järgides samal ajal teaduse metodoloogia reegleid.

    Omar Parve
    6 minutit

  • Innovatsioon kui teaduslik mõttesport

    Ülemaailmne ajurünnak annab tihti väga kiiresti ja tavapärasest odavamalt tellija probleemile märkimisväärse kvaliteediga lahenduse.

    Kuigi osalemisvõimalustest ülemaailmses innovatsioonis meil palju ei teata, võiks üks neist võimalustest siiski väärida väga erineva taustaga inimeste tähelepanu. Selleks on USA farmaatsiafirma Eli Lilly 2001. aastal loodud firma Innocentive1,2 konkursid, mis algsest farmaatsia-keemia probleeme uurijatele vahendavast arendusüksusest on kasvanud iseseisvaks eri teadus- ja tehnikaalasid, aga ka sotsiaalseid valdkondi katvaks ja…
    Omar Parve
    5 minutit

  • Nobeli keemiaauhind anti julguse eest murda mõttebarjääre

    Sauvage, Stoddart ja Feringa on toonud teadusse ebaharilikku lähenemist, peale muu lükanud loomingus esiplaanile kunstilised jm tunnetustasandid.

    Nobeli auhinna keemia alal said prantslane Jean-Pierre Sauvage (1944), šotlane Sir James Fraser Stoddart (1942) ja hollandlane Bernard Lucas Feringa (1951) „molekulaarmasinate disaini ja sünteesi eest“ (Nobeli keemiakomitee). Sauvage tegi 1983. aastal esimese katse luua molekulaarmasin, milleks olid katenaanid, mis on mehaaniliselt ketilülidena seotud, nii-öelda „käe alt kinni hoidvad“ tsüklilised molekulid.…
    Omar Parve
    5 minutit
Sirp