2021-37 (3859)

Kõik on valesti
Lubada võib kõike, aga loevad ainult need lubadused, mis reitingut ülesmäge tõukavad.
REUTERS / Brendan McDermid / File Photo

Kõik on valesti

Isegi õigesti arvutatud reiting ei anna mingit teavet selle kohta, mida ühiskond riigivõimult ootab.

Kuhu kaob aeg? Disain annab vastuse
Ilona Gurjanova: „Eesti disain on moodi läinud.“
Piia Ruber

Kuhu kaob aeg? Disain annab vastuse

Ilona Gurjanova: „Disainis tegeletakse aina enam sotsiaalse aspekti ehk keskkonnadisainiga alates kaasamise disainimisest kuni lahenduste väljatöötamiseni.“

Elas kord robot …
Stanisław Lemi „Robotite muinasjuttude“ eestikeelse väljaande värviküllased illustratsioonid on sündinud kaheksa poola ja kaheksa eesti kunstniku loometööna. Urmas Viigi illustratsioon jutule „Kaks koletist“.
Autori loal

Elas kord robot …

Stanisław Lemi võimas kosmiline müsteerium annab aimu mikro- ja makrokosmose kokkukuulumisest, mateeria ja energia kasutusvõimalustest, mõtlevate masinate loomevõimest ja kosmiliste jõudude võitlusest.

Võidukas tagasitulek
Armastus sulab nagu jäätis juulis. Rasmus Ermel täidab peategelase Andrese veenvalt eale iseäraliku trotsi, skepsise, väljapääsu ja vastuseid otsiva sisemise segadusega.
Liisbet Valdoja

Võidukas tagasitulek

Peeter Simm vastab noorte lavastajate pealetungile oma kuulsusrikka karjääri ühe parema filmiga.

Kuidas jahutada tüssatuid?

Kui veel COVIDi vaktsiini kõikidele ei jätkunud, kujutas vaktsiinivastasus endast rohkem teoreetilist probleemi. Nüüd on probleem saanud reaalsemaks, kuigi vaktsineerimata inimeste koguhulgast on vist suurem osa ikkagi vaid laisad ja muretud, jagamata põhimõttelisi vaktsiinivastaseid veendumusi. Kui aga üldine tervis ja heaolu peaks nõudma vaktsineeritute 70% läve ületamist, muutub tähtsaks iga hing, või õigemini ihu.
Ameerikas ilmub…

Soome peegel

2000. aasta sügisel tekkis tungiv soov hääletada sõbrannaga Tartust Helsingisse, õigemini Tallinna sadamasse, kust edasi pääsemiseks tuleb siiski osta laevapilet. Asi ei olnud sugugi lihtne: infot nappis, Tõstamaa kandis jäime vähekeseks toppama, laevapiletile kulus tudengi seisukohalt ränk summa ja piiril tuli vastata mundrimehe kahtlustavatele küsimustele. Leidus siiski häid autojuhte ning uisapäisa tehtud kulutus on osutunud tasuvaks investeeringuks – kogu…
Arvo Pärt ja teisi loojaid
Eesti Filharmoonia Kammerkoori (dirigent Tõnu Kaljuste) õnnestunud ühehäälne koraaliviis Arvo Pärdi teoses „An den Wassern zu Babel saßen wir und weinten“ tekitas tunde, nagu algaksid ja lõppeksid meloodiad eikusagil.
Siim Vahur

Arvo Pärt ja teisi loojaid

Pärdi päevade kava toetus väga lihtsale, ent geniaalsele printsiibile: igal kontserdil kõrvutati Pärdi muusikat mõne teise helilooja teostega.

Linnart Mäll omas ajas ja kohas
Ilmselt oli Mäll vajalik just omas ajas ja kohas. Tänapäev vajab aga enamat: teravamat täpsust, suuremat selgust ja ponnistusi.
Margus Ansu / Pm / Scanpix

Linnart Mäll omas ajas ja kohas

Mäll oli tugev semiootikas ja tekstoloogias, ehk koguni filosoofias. Tekstide lahtimõtestamine ja mõistete mõtestamine on kindlasti Mälli tugevaim külg.

Vastulause – Mõned õiendused Jaak Alliku artiklile „Vabaduse hõng Narva teatrilaval“*

Esmalt tänan Jaak Allikut festivalil toimunu kena kirjelduse eest. Kuna Allik on Eesti kogenumaid teatrimõtlejaid, on tema hinnangud („Narva Vabaduse festival oli vaieldamatu kordaminek“, „Hinnatavaim, mida festivaliga saavutati, oli Eestis tõsise rahvusvahelise draamakunstifestivali hinguse taastamine“) korraldajatele rõõmuks. Narva Vabaduse festival oli…
Disain ajaproovi katlas
Leonardo Meigase tugitool Katarina pälvis rahvusvahelise mööblidisaini- ja sisekujunduse auhinna (SIT Furniture Design Awards) tugitoolide kategoorias peapreemia.
Tiit Veermäe

Disain ajaproovi katlas

Leonardo Meigas: „Nii disaineri kui ka kunstniku töö on seotud uue loomisega. Disainer peab suutma oma tegevust põhjendada, kunst on aga vaba, jätkuks vaid selgitajaid.“

Olulised asjad. Patused asjad
Lapsepõlves pühapäevakoolis käies kujutasin seda paika … hmm … kuidagi lopsakamana ette. Sislej Xhafa installatsioon „Paradiso“, 2003.
Urmas Lüüs

Olulised asjad. Patused asjad

Tõnu Õnnepalu on osutanud, et lisaks „hästi“ elamisele, tahab inimene ka „õigesti“ elada.1 Hetk kui Aadam ja Eeva sõid hea ja kurja tundmise puust, polnud esimene pärispatt, vaid murdepunkt, kus…
Maurice Ravel on  meistrite mõtteis …
„Hane-emas“ on koreograaf-lavastaja Renate Keerd jätnud vaatajale aega ja ruumi muusika nautimiseks.
Rünno Lahesoo

Maurice Ravel on meistrite mõtteis …

Raveli lühiteoste kassett „Ravel:Ravel“ koosneb lüürilisest ooperifantaasiast „Laps ja lummutised“ ning tantsulavastusest „Hane-ema“.

Hille Karm, kunstnik ja ajakirjanik
Hille Karm
Erakogu

Hille Karm, kunstnik ja ajakirjanik

Sattusin esimeste kriisipiirangute ajal jalutama suurlinna täiesti inimtühjal tänaval, kus veel mõni päev tagasi oli kihanud elu kogu oma värvikirevuses. See oli nagu ulmefilmi kaader või Chirico metafüüsiline maal: omamoodi…
Valge joonega karma
Boriss Uvarovi ekspositsiooni keskne teos on „Valge joone vaatlus“, 2000. Teos kuulub Narva muuseumile.
Roman-Sten Tõnisoo

Valge joonega karma

Boriss Uvarov on Narva kunstnik, sest tema kunsti tõlgendusobjekt on Narva ka siis, kui teose pealkirjas ega aineses ole osutatud Narvale.

Palavikuline reis läbi Venemaa
Näitlejad Juri Kolokolnikov ja Ivan Dorn ning produtsent Ilja Stewart lehvitamas sunniviisiliselt Venemaal viibivale Kirill Serebrennikovile Cannes’i filmifestivalil, „Petrovid gripi küüsis” pressikonverentsil.
Scanpix/Reuters

Palavikuline reis läbi Venemaa

Kirill Serebrennikov: „Gripp ei ole pandeemia metafoor, vaid tähistab pigem deliiriumi. Kõrge palavikuga oleme võimelised nägema elu uuest vaatenurgast ja kogema seni kogetut teisiti.“

Maaliga on kõik hästi
Näitusel „Värv kui idee“ domineerivad jälle tahvelmaal ja värviprobleem ning pigem küsitakse seal, mis saab maalikunstist ja värvikultuurist kontseptuaalse järgsel ajal.
Stanislav Stepaško

Maaliga on kõik hästi

Arsi projektiruumi näitus „Värv kui idee“ on märkideks tihendatud kokkuvõte viimaste aastate silmapaistvamatest maalinäitustest.

Ühest (elu)tööst esmalt sõelutu
Üksjagu põnev (ja tähenduslik), kuidas filmi esimeses pooles jälgitakse peategelast pigem distantsilt, kas selja tagant või ruumi teisest otsast, piilutakse Merle Karusood teiste ruumis viibijate vahelt, et siis teose kulgedes liikuda kaameraga talle lähemale ja võtta lavastaja nägu suurde plaani.
Kaader filmist

Ühest (elu)tööst esmalt sõelutu

Teatrilavastaja Merle Karusoo portreteerimiseks on filmis „Sõelaga vett. Merle Karusoo“ liiga palju kasutamata võimalusi ja kohustuslikke teemahaakeid.

Armastusel kummalised teed
Jõelähtme lavagrupi „Keiserlik kokk“ (2019), lavastaja Maie Ramjalg, mängivad Priit Põldma ja Tiit Tammesson.
Foto raamatust

Armastusel kummalised teed

Nagu tihtipeale Rait Avestiku varasemaidki teatriraamatuid, iseloomustab ka „Teatriarmastajaid“ mosaiiksus, mis teeb lugemise hõlpsaks ja hoogsaks.

Arhitektuuri looduslugu
Parun Haussmanni tegevuse puhul on tihti nähtud poliitilist või esteetilist ajendit. Philippe Rahm ei näe aga Pariisi ümberkorraldustes mitte keisrivõimu arhitektuurilist väljendust, vaid õhu ja valguse koridore.
Atlas historique de Paris

Arhitektuuri looduslugu

Miks ei võiks loodus(loo)muuseumis putukate ja karutopiste kõrval eksponeerida püstkoda, reheahju, pakettakent või ventilatsioonisüsteemi?

Interpreetidest on saanud terapeudid
Avakontserdil tuli Eesti heliloomingust esiettekandele Elis Halliku „The Firehearted“, mille saamislugu on seotud Beethoveni 250. sünniaastapäevale pühendatud hooajaga ning alusmaterjal Beethoveni avamänguga „Leonore“. Fotol vestleb Elis Hallik Olari Eltsiga.
Kiur Kaasik

Interpreetidest on saanud terapeudid

Kui varem on paar tuntud eesti heliloojat ja ERSO panus olnud esindatud vaid uue muusika festivalidel, siis nüüd on orkestri hooaja kavas hulk meie paremate heliloojate töid.

Robin Nõgisto igavesed maasikavälud
Robin Nõgisto värviküllasesse siseruumi astumiseks ei pea kannatlikult ukseluku kallal nokitsema, abitult sõnadega seina kraapima või kartlikult uksematil jalgu pühkima. Ta ootab, aken avali.
Mari Volens / Tallinna Kunstihoone

Robin Nõgisto igavesed maasikavälud

Robin Nõgisto on jäänud suuresti omapäi sammujaks: ta ei küsi kuigivõrd hetkesuundumustest ega püüa praeguse ajaga dialoogi astuda, vaid vaatab pigem tagasi.

Estraadiartist, kes ei teinud kerget muusikat
Kuigi Uno Loop oli ka suurepärane kitarrist, muu hulgas kuulsa kitarriõpiku autor, teatakse teda esmajoones lauljana.
Õhtuleht/Scanpix

Estraadiartist, kes ei teinud kerget muusikat

Uno Loobile oli artistina omane selline peenekoelisus, mida kohtab vähestel lauljatel.

Molekulide sünteesija ja modelleerija
16. septembril sai 90aastaseks Eesti Teaduste Akadeemia liige, professor Ülo Lille.
Eesti Teaduste Akadeemia

Molekulide sünteesija ja modelleerija

Ülo Lille käesoleva sajandi tööd osutavad huvile kunstilise tunnetusviisi rakendamise vastu, järgides samal ajal teaduse metodoloogia reegleid.

Digikultuuri tulevikule säilitamisest
Digikujul teabe säilitamine on teema, mis puudutab üksikisikuid, ettevõtteid-organisatsioone, mäluasutusi ja ka riike.
Piia Ruber

Digikultuuri tulevikule säilitamisest

Mida suuremasse sõltuvusse infost langeme, seda tähtsam osa on selle säilitamisel.

Õigus saada uudiseid paberil

Tallinna ülikooli meediauuringute keskuse MEDIT uuring kinnitab: väikekohtades oodatakse tugevat kohalikku ajakirjandust.

Tallinna ülikooli BFMi teadusuuringute keskuses MEDIT valmis hiljuti uuring kohalikest ajalehtedest. Uuringu teostamist juhtisid professorid Ulrike Rohn, Indrek Ibrus ja dotsent Andres Jõesaar, toetas Saksamaa saatkond.
Ulrike Rohn, miks teid huvitas Eesti kohalik ajakirjandus?
Miks meid huvitas kohaliku ajakirjanduse jätkusuutlikkus? Ajakirjandusturul on palju tõrkeid,…
Mask, mull ja ruutkood
Tynecastle’i staadionil mängitud muusikalis „Armas jalgpalliliiga“ („Sweet F. A.“) räägiti Esimese maailmasõja aegsest töölisnaiste jalkatiimist, motiivideks sõda, töölisliikumine, naisõiguslus, lesbiarmastus, aga ka sufražetid.
Andrew Milligan / PA / Scanpix

Mask, mull ja ruutkood

Edinburghi rahvusvahelise festivali kõrvalprogrammi „Fringe“ kuulus tänavu üle 700 etenduse, kontserdi, näituse, tuuri ja muu kunstisündmuse.

Ikka küsida ja mitte unustada

Ikka küsida ja mitte unustada

Stanisław Lem paneb südamele, et kõik on kõigega seotud, nii ka teadus ja teadvus. Tehnika arenedes ei tohi jätta esitamata küsimusi eetika kohta.

Päikesekirjaga kirjutatud teekonnad

Päikesekirjaga kirjutatud teekonnad

Rein Raud on loonud ereda tegelaste kaleidoskoobiga paeluva, laiahaardelise ja mitmekihilise mõttemaastiku.

Kirjanikud kogunevad futuroloogilisele kongressile

Tartus algab esmaspäeval, 20. septembril tänavune „Prima vista“. 25. septembril paneb festivalile suurejoonelise lõpp-punkti futuroloogiline kongress. Mis see on?
Korraldaja Jaak Tomberg: „Mõistagi tahame tähistada vääriliselt Stanisław Lemi kui ühe kõigi aegade suurima ulmekirjaniku 100. sünniaastapäeva – mõtiskleda tema pärandi ja tema loomingu tänapäevase tähenduse üle. Kuid meie laiem eesmärk on mõelda kirjanduse…
Sirp