Kriisiaeg ei ole parteielu kambritesse valgust toonud.
Kultuuritoetused peaksid olema proportsioonis riigieelarve, keskmise palga ja majanduskasvuga.
Kertu Saks: „Eristipendiumid on küll vajalik lisameede, kuid tahame kõiki kultuuri- ja spordiinimesi julgustada toetust taotlema eelkõige kultuurkapitali tavavoorude kaudu.“
Kultuurkapital ootab hiljemalt 30. aprillil ka muusikavaldkonnas tegutsevatelt era- ja juriidilistelt isikutelt ettepanekuid eristipendiumi eraldamiseks.
Seoses eriolukorraga on valitsusel kultuuriministeeriumi eelarves kavas loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel makstava loovisiku toetuse vahendid neljakordistada.
Ratsionaalsus on hea põhimõte, kui see on tegelik, mitte pseudo. Kriitiline ja refleksiivne mõte on tõenäoliselt viljakam kui lõputu udukudumine, ideoloogiline poseerimine ja stampidega vehkimine.
Toomas Luhats: „Jupiter.err.ee on tasuta ja seda ei ole plaanis muuta.“
Eri liikide ühiskondade keerulised struktuurid on meile ju teada või vähemalt kirjeldustena kättesaadavad, aga inimese tehislik ülemvõimutunnetus segab meid seda infot vastu võtmast.
Keresega kohtunud maletajate hulgas oli elukutselisi mängijaid, poolproffe, kaheala elukutselisi (male kõrvalalaks peamiselt pedagoogi või matemaatiku kutse), ajutisi proffe ja vintskeid amatööre.
Pandeemia-Berliini linnaruum on kohati isegi toredam kui seni ja ergutab loovust.
Kirjanikel ei ole õnnestunud inimest reformida, kasvatada inimeses vooruslikkust, juurida temast kurjus. Olga Tokarczuk näibki olevat valinud vaat et vastupidise tee.
Paradoksaalselt ei ole kogu selle sajandi IT-progress toonud kaasa tootlikkuse kasvu kiirenemist, sestap on lootus andmekogumisel ja tehismõistuse arendamisel.
„Kaks paavsti“ on teoloogiliselt täpne ja pinev kahe inimese kohtumiste lavastus, mis leiab aset lihtsalt kahe järjestikuse paavsti vahel.
Jevgeni Vodolazkini tundeline pilt revolutsioonieelsest Venemaast lohutab inimest tema surelikkuses ja asjade maailma kaduvuses.
Henrik Kalmeti naljadel on teraapiline mõju: Kinoteater aitas Toidupanka toidu hankimisel ja andis annetajatele vastu heatahtliku enesevaatluse vahendid.
Algaval suvel on võimalik valmistuda uueks turismi tõusulaineks, õppida vigadest ning ehitada rahulikult välja säästlikkust toetav infrastruktuur.
Hofstede uuringust on teada, et Prantsusmaal ja Itaalias on ebakindluse vältimise vajadus ühiskonnas mõnevõrra ja võimukaugus märkimisväärselt suurem kui Saksamaal.
Edgars Vērpe: „Lätis pole sellist „pead“, kes ütleks, et kultuurivaldkonnad, sõltumata sellest, kas suudavad tagada rahavoo, on tähtsad, sest loovad riigi kuvandi.“
„Värske veri. Parimate kavatsustega“ ei paku just ilmtingimata ühtlast vaatamiskogemust, aga valimiku hulgas pole ka ühtki halba filmi.
Kui käsitletavad teemad ei klapi kokku ülejäänutega ega kõla kaanonina Eesti teatriruumis, siis sõnad ja mõtted tulevadki vahel pähe võõrkeelsena, kuna eesti keeles pole kellegagi dialoogi pidada.
Mirjam Mesak: „Õnn on see, kui olen suutnud oma rolliga inimesteni tuua midagi, mis neid ühel või teisel moel puudutab.“
Küsige endalt, kas Reidi kergliiklustee ja vaba aja ala oleks loodud ka juhul, kui magistraali poleks ehitatud.
Kaitsepolitseiameti aastaraamat heidab valgust nii õiguskuulekuse kui ka õigusloome probleemidele Eestis, kuid endale oma võimu piiridest aru andes.
Ükskõik, kuidas loovisikud Brüsselisse ka sattunud ei ole, on sellest linnast ja üldse Belgiast kujunenud üks ulgueesti aktiivsemaid kunstikeskusi.
Kultuurkapitali tegevjuht Kertu Saks avab eristipendiumi tausta
Vahur Afanasjev toetustest kirjanduse valdkonnas
Läti Kultuurkapital ja eriolukord
Joonas Kiik, „Mis su elu, va sitikas, koa maksab?“
Kaja Kann, „Mõned mõtted lihtsalt tulevad pähe võõrkeelsena“
Intervjuu Jupiteri peatoimetaja Toomas Luhatsiga
Erik Tergi „Mehed teisel pool malelauda“