2019-50 (3772)
Luulesalv – Jõulumadrats
Jõulumadrats on mu enda välja mõeldud traditsioon,
mida ma tahaks tutvustada nendele inimestele,
kes soovivad veeta puhkamisjõule.
Jõulumadratsit tehakse nii, et jõululaupäeva hommikul tassitakse voodist
madrats koos tekkide ja patjadega keset elutoa põrandat.
Käeulatusse sätitakse toitu (mis ei ole ise tehtud, vaid laadalt
ostetud või mõne tragi jõuluinimese tehtud),
maiustusi, uusi raamatuid ja muid kinke, mida oled…
Vana mees ei taha koju
Provotseerimise, eskaleerimise ja improviseerimise ahela lõpulüli on alati pagunite mahavõtmine.
Jõulufilmide jõulud
Tänavuse jõulufilmi „Eelmised jõulud“ lääge ajuvabadus on vaid kunstjäämäe nähtav osa, allpool käib aga telekanalites jõuluklišeede masstootmine.
Valguspurje all
Luuletajad ja füüsikud on valguse sõnastamisel ja aususepüüdes üksteisele väga lähedal – nii ka Doris Kareva ja Tarmo Soomere.
Ajakirjanduse valikud digiajastul
Meediapoliitika peab tagama ajakirjandusele vabaduse, rahastamise ja tuleviku. Eestile on see eksistentsiaalne küsimus.
Müüdi mõte
Rudolf Bultmann rõhutab, et Jumalast saab rääkida vaid nii, et räägime samal ajal ka iseendast. See ei tähenda Jumala ja inimese samastamist, vaid nende käsitlemist eksistentsiaalses suhtes.
Kvantiteet annab kvaliteedile maksahaagi
Teatrikriitik Madli Pesti: „Tundub, et need ajad on jäänud selja taha, kui teatriaastast tõusis esile mõni konkreetne suurlavastus.“
Vaenuõhutamisest vaenukunsti ja vaenupoliitikani
Kuigi kunsti toidab emotsioonide lai spekter ja seal ilmutavad end ka positiivsed ajed, on vihkamisel ja frustratsioonil täita kunstis vägagi keskne roll.
Milline oli see aasta ja mida muusikaelult veel oodatakse?
Aasta meeldejäävamad muusikasündmused on EMTA uue saali valmimine ja maailma muusika päevad Eestis, samuti juubelilaulupidu.
Vehm III. Natuke-olu
Rõhumine on arusaadavam nats-inimese vorm, sest subjekt ise saab sellest kasu. Samal ajal toob just vimma-inimene probleemi selgemini välja.
Erakondadeta demokraatia võimalikkusest
Erakondade tähtsamaid ülesandeid on koondada huve ja ideid ning siduda need valijatele arusaadavaks maailmavaateliseks tervikuks.
Ida-Euroopa populismi algupära
Valitseb moraalne paanika ning inimeste arvates on kogu poliitika korrumpeerunud: mitte kedagi ei saa enam usaldada, sest kõik seisavad vaid oma huvide eest.
Kontserdisaalid, kontserdisaalid …
Küllap on hästi teada, et ERSO ja rahvusooper Estonia on rääkinud võimalusest koos linnahall renoveerida. Kas seda tehakse kulka toel või erakapitali…
Arhitektuur kui puisniit
Ruumi loomisega peaksid olema seotud samavõrd mitmekesise taustaga inimesed, nagu neid leidub ruumi kasutajate seas.
Elagu Kraam!
Elu, kunst, ühiskond
Jaak Kangilaski: „Massikultuuri nivelleeriv toime on võimas. Ühiskonnakriitiline kunst on ikka väga institutsionaliseerunud.“
18 aastat koos Louis Kahniga – paarsada lehekülge ehituspõnevikku
August Komendant oskab ehitiste valmimist kirjeldada nii haaravalt, et lugeja hoiab hinge kinni ja elab kaasa lugudele, kuidas mõni ehitis sai valmis vaid üle noatera ja mõnd teist ei ehitatudki.
Vepsa animismi igavene voolavus
Palveloitse, millega metsas, kalavetel või elamises asuvaid vaime lepitada, mõistab iga vepslane veel nüüdki.
Erootika viiskümmend varjundit
Ajaliselt ja temaatiliselt lõdvalt piiritletud väljapanekutel saab näidata töid, mis muidu avalikkuse ette ei jõua, kuid kuraator peab suutma oma ideed vaatajale selgelt esitada.
Villu Jõgeva 29. VI 1940 – 14. XII 2019
Võrumaal Navi külas sündinud Villu Jõgeva sai esmase erialase hariduse Võru kohaliku tööstuse tehnikumis, õppis seejärel Tallinna Polütehnilises Instituudis ja täiendas end Moskva Patendiinstituudis. Ta tegutses aastaid patendijuristina, viimastel aastakümnetel oli aga vabakutseline kunstnik.
Villu Jõgeva tee professionaalsesse kunstimaailma algas koostöös abikaasa Malle Leisiga (1940–2017):…
Kättemaks Oscarile
Euroopa filmiauhindade jagamisel on mind tihti tabanud hämmeldus, sest mul ei ole olnud võimalik aru saada, kas nende auhindadega tahetakse akent Euroopasse suuremaks raiuda või hoopis kinni naelutada. Kuna Euroopa filmitööstus on teistest, näiteks Hiina või Ameerika omast, väiksem, nii et selle maht on vähemalt…
Tööpäeva õhtul mõelda võib kõike
Tallinna Linnateatris lavastatud „Kommuuni“ hõredapoolse algmaterjali päästavad mõned head rollid ja liikumine.
Siil udus
Et kunsti- ja teatrimaailma organiseerimine on suuresti kriitikute ja kuraatorite käes, võiks vahealade hallide toonide asemel rääkida hoopis ühendavatest täiendvärvidest.
Detsembri alul…
Peeter ja Manfred teevad keppi
„Kirjanikuga voodis“ koosneb lavastuslikest episoodidest, kus enamasti ilma riieteta või napis kostüümis Peeter lamab või istub kaadris üksi või koos teistega, kes on riides.
Kirjuta filmist, mitte filmi…
Mis maa see on?
Eesti etenduskunsti esitlusfestivalile „draamamaa.weekend“ olid kokku kogutud viimase aja eredamad ja huvipakkuvamad lavastused.
Esitlusfestivali „draamamaa.weekend“ kava pani teatrite ettepanekute alusel kokku Eesti Teatri Agentuur. Žanrilisi piiranguid ei esitatud. Ainus tingimus oli uudsus ja omapära. Lavastused pidid kogenud välismaist vaatajat kui…
Ellen Arnover
Rootsi keeles tähistab akademiker ülikoolis õppijat, seal hariduse saanut ja ka teadlast, inglise keeles esineb academic nii omadussõna kui nimisõnana (õppejõud või teadlane kõrgkoolis) ja just selle nimisõna tähendust tahetakse nüüd laiendada, kuigi eesti keeles on akadeemikul juurdunud tähendus ’teadusakadeemia tegevliige’ (ka silmapaistva teadlase või kunstniku aunimetus).
Äsja ilmus Sirbis…
Heino Sõna 5. II 1937 – 10. XII 2019
Kalender kui Karl Hintzeri monument
Harry Liivrand on maha saanud näituse „75 aastat suurest põgenemisest“ järelloona väärika mälestusmärgiga elukutselisele fotograafile ja kooliõpetajale Karl Hintzerile. TLÜ akadeemilise raamatukogu kalendris on ära toodud 14 fotot Karl Hintzeri tohutust fotokogust, millest umbes 24 000 pilti asub Marburgis…
Lampe on palju, aga valgus on üks
Sari „Heli ja keel“ eristub kammermuusika žanris oma eksperimentaalse vormiga: muusikas järeleandmisi tegemata lisatakse kunste ühendav ja ülendav lähenemisnurk.
Papa, anna mulle andeks ehk Kuidas Pärnu poisid räpist luule tegid
Eesti räpptekstide vinüülplaat ei ole esteetilise kogemuse allikas ega imeline retk metsikute tekstide maailma, kuid väärt kogumikuga on tegu sellegipoolest.
Doris Kareva ja Tarmo Soomere, „Valguspurje all“
Ragne Kõuts-Klemm, „Ajakirjanduse valikud digiajastul“
KAAREL TARAND, „Vana mees ei taha koju“
Tõnis Saarts, „Erakondadeta demokraatia võimalikkusest“
ÜLO MATTHEUS, „Vaenuõhutamisest vaenukunsti ja vaenupoliitikani“
PIOTR SZTOMPKA, „Ida-Euroopa populismi algupära“
Madis Arukask ja Eva Saar, „Vepsa animismi igavene voolavus“
VII Eesti etenduskunsti esitlusfestival „draamamaa.weekend“
Kontsert „Põhjatuul, lõunatuul. Mõtisklusi sufismist“ sarjas „Heli ja keel“
Näitus „Müstika ja Eros“ Tartu Kunstimuuseumis
Dokumentaalfilm „Kirjanikuga voodis“
JÜRGEN ROOSTE, „Papa, anna mulle andeks ehk Kuidas Pärnu poisid räpist luule tegid“
