2019-35 (3757)
Tarbija veab valitsust alt
Eratarbimise kasvu peatumine võib olla juhuslik hälve, aga ka trendi muutev hetk.
Sõna on endisel ülembsootskal
Piir setode ja mittesetode vahel on uuemal ajal hägune, seto võib tänapäeval olla ka poole kohaga, enamik eestlasi ei pane setoks olemist enam pahaks.
Soome-ugri sõnaseppade suurkogu Transilvaanias
21.–25. augustini Rumeenias peetud XV soome-ugri kirjanike kongressi peateema oli „Soome-ugri kirjandus diasporaas“.
Pikisilmi kõrgemalt tulevaid reegleid oodates. Mis saab siis, kui Euroopast käsulaudu ei tulegi?
Mittemidagitegemisele puudub õigustus
Kuu peale see Toompea!
Teerajad põhjapooluse all kahe ookeani vahel ja südamekodadest kuni vatsakesteni
Eesti riik kui kunstiteos
Pole kahtlust, et riigi esimesed arhitektid võtsid omaks lihtsa, kuid põhjapaneva mõtte: Eesti riigi mõte on olla põhiõigusi kaitsev õigusriik.
Tuuni mu parklat!
Kakskeelse kooli kaudu kakskeelsesse riiki
Sellise küsimusepüstituse puhul pole imestada, et keelepoliitika aluste ilmumine rahva ette aina venib…
Sakraalne ja salapärane klaas
Kunstnikud kipuvad oma teostest rääkides takerduma tehnilistesse nüanssidesse ja nii oma tundmusi, tõelist mina või isegi salaarmastust varjama.
Praegune kunstimaastik ägab väljakutsuva ja bravuurika enesepaljastamise all, piire kombatakse vulgaarsuseni välja. Tegelikult…
Handi animismi segane kooskõla
Hantide animistlik maailm vahetab oma asukohta ja kuju vastavalt inimeste praktilise tegevuse vajadustele.
Teavet ei ole kunagi liiga palju
Andra Orn: „Võib tunduda üllatavana, et Skandinaavias ollakse oma maa kesksed. Põhjamaades ei teata suurt midagi Baltimaadest, ja vastupidi.“
Kohtuniku õudusunenägu
Film on unenäoloogika alusel toimiv sürreaalne teekonnalugu, mille peategelane loksub ühest jantlikust olukorrast teise.
Art Leete
Tartu ülikooli etnoloogia professor
Keel peaks olema rohkem tunnetega seotud. Mu vanaema kasvas üles Kadrina kandis Metsa külas ja eks siis tema keelgi tuli sealt. Vett jõime kruukidest, saabastel olid apsatid ja kui pahandust tegin, sain põrkida. Kirjakeel ja kadrina keel põhinevad samal murdel, seega ei saa neid päriselt…
Meh
Quentin Tarantino uus film „Ükskord Hollywoodis“ on postmodernse pastišina laitmatu, aga see pole ei cool ega köitev.
Koduperenaise (seksi)fantaasiad, unistused ja hirmud
Kai Kase jutulooming on ilmekas näide, et hästi kirjutamiseks pole vaja kalleid kursusi, vaid kirge ja kutsumust.
Karu ja hundi inimsusevastased mõrvad
Kuidas on võimalik, et Džohhar Dudajevi iseseisvusseeme, püüd järgida ka Eestis õpitud eeskuju, lõppes sellise fiaskoga?
Tagasivaade tulevikutähtede kasvulava kuldajastule
Kui nüüdisaegseid veebisuhtlusvõrke iseloomustab kapseldumine kitsastesse huvigruppidesse, siis Rada7.ee foorumiformaat soodustas eestikeelsete kasutajate ja kildkondade ideedevahetust.
Surm tuleb tantsides
Ärge arvake, et „Surmatants“ teid ei puuduta. Parandage meelt, sest ükskord lüüakse teilegi hingekella!
Teadus, tõde ja raha
Jaak Aaviksoo sai vastu vahtimist ja on olnud sunnitud tooma teaduse üle otsustama prokuratuuri, s.t täiesti teadusvälise jõu.
Küpse meistri sünnipäev
Olev Ainomäe kaunilt kujundatud tämber ja muusikaline tunnetus on Eesti publikule väga tuttav.
Kätetants
Olga Žitluhhina lavastuses „Mina olin siin“ räägitakse puudutustest, mida võiks kogeda enne, kui teine inimene on kadunud sinu elust või üldse siitilmast.
Tallinn kui linnafestival ja Tartu „Uit“
„Uit“ ja Tartu teevad Tallinnale silmad ette: nupukalt disainitud festivali võib nautida, ilma et kriitiline meel endast märku annaks.
Klaasikunstnikud Võros
Klaasikunstnike looming on esteetiliselt ja ka sõnumilt harmooniline, aidates tõsta vaataja taset ning arusaama kunstist.
Klaasikunst on Eestis kõrgel tasemel, nagu veenab ka klaasikunstnike ühenduse tänavune aastanäitus. Näituse headuses sai veenduda juba väljapaneku…
Berliinist, äpardusega
Kas naise kirjutatud teos peaks eos olema hea veel millegi muu kui lugemismõnu pakkumise pärast, et olla tõeliselt hea?
Düstoopilised ruumid ja kehad
Seekordne SAALi biennaal pakkus mitmeid muljetavaldavaid lavastusi, mis vaataja põhjalikult läbi raputasid.
ÜKT – Ürgse kogemuse teisend
Mõnes asjas olengi iseendaga kokkuleppele jõudnud, näiteks selles, et „etenduskunstid“ on katusmõiste ja „etenduskunst“ liiginimetus (samal eristusastmel nagu „sõnateater“). Järelikult on igati õigustatud anda edaspidi etenduskunstide…
Kas te armastate Brahmsi?
Kui liita kuulajate ja esitajate entusiasm, võib sedastada: meil on suurvormide jaoks aega ning, jah, me tõesti armastame Brahmsi.
Monograafiline sonaadiõhtu on omajagu riskantne ettevõtmine, mistap saab seda kogeda kaunis…
Eestimaa kivid, liiv ja vesi
Kui tekstiilikunstnik Ehalill Halliste kujutab seda, mis on maa all, siis keraamik Helle Videvik seda, mis on juhtunud kivide ja jääga mulla, liiva ja vee peal.
Kui sisenen mõnda galeriisse, siis esimese mulje…
Pealelend – Jüri Soolep
Pealelend – Jüri Soolep, EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktoriõppekava juht, konverentsi peakorraldaja
Kõige…
Autentsuse mitu nägu
XII sajandil ehitama hakatud ja korduvalt ümber ehitatud Pariisi Jumalaema kiriku taastamine annab hoogu muinsuskaitses igikestvale vaidlusele, kas ja kuidas taasluua n-ö autentne tervik.
Indrek Koff, „Soome-ugri sõnaseppade suurkogu Transilvaanias“
Vahur Aabrams, „Sõna on endisel ülembsootskal“
Hent Kalmo, Marju Luts-Sootak, „Eesti riik kui kunstiteos“
Riin Alatalu, „Autentsuse mitu nägu“
Peeter Olesk, „Teadus, tõde ja raha“
Moshe Gammeri „Üksik hunt ja karu. Kolm sajandit Tšetšeenia vastupanu Vene võimule“
Tantsuteatri Fine 5 „Mina olin siin“
Ehalill Halliste ja Helle Videviku „Veest võetud, tulest tulnud“
Valle-Rasmus Rootsi ja Sten Lassmanni Johannes Brahmsi sonaatide kava
Olev Ainomäe kontsert „Oboe d’amore – armunud oboesse“
Mängufilm „Kohtunik“
