2019-16 (3738)
Tuha(t)kunstnik – Kui juhusest saab seaduspära
Ega Jaan Kross saanudki ju kuskil mujal mähkmetes vigiseda kui just Käthe Weltmani seina taga.
Lõimumise lõputu õud
Arutu „integratsioonita“ võiks Eesti ühiskonna kultuuriline areng olla sujuvam.
Inimeste profileerimise uus tase: ülehomme teame sinust kõike
Hiinas on küllaltki tavalised juhtumid, kus madalama kodanikupunktiskooriga inimene ei saa osta piletit rongisõidule ja paremaks peetud koolid või ülikoolid ei võta vastu tema lapsi.
Eesti on saja tuhande valvekaamera maa
Andmehulgad ja tehnilised võimalused kasvavad nii kiiresti, et seadusandlus ja regulatsioon ei suuda enam sammu pidada.
Harju tänav on kahepäevase küsitluse, mitte pommitajate nägu
Kuni maa omanikul ehk Tallinna linnavalitsusel ei ole head plaani, mida ja kellele ehitada, ei ole mõtet hakata arutama Harju tänava võimalike ehitiste väljanägemise üle.
Kohaliku ajakirjanduse tervis kui ääremaastumise mõõdik
Kui kohalikul ajakirjandusel on ajalooliselt olnud kolm rolli – informeerida, kogukonda koos hoida ja võimu teostamise üle valvata –, siis nüüd suudavad nõrgemad lehed heal juhul ainult esimesega tegeleda.
Kellel imeda?
Kahe kodu ballaad
Tõest on raske kõnelda
Jouni-Matti Kuukkanen: „Minu arvates on ajalookirjutus mitteformaalse argumentatsiooni vorm, argumentide kujundamine mineviku loomiseks ühel või teisel viisil.“
Alustame tõe mõistest ajalooteaduses. Räägi meile rahvalikes terminites performatiivsest…
Kohus enda üle
Taavi Tõnissoni lavastus ei peegelda otseselt praeguses Eestis toimuvat, kuigi kohtusüsteemi ebaõigluses süüdistamine on meilgi ühe poliitjõu retoorikas kesksel kohal.
Öötund EMROs, erakorralise meditsiini romantilises osakonnas
Bonaventura kuutõbise öövahi raamatus sädelevad tähekestena ajatud tähelepanekud, satiir ja paroodia.
Saksa-poola kevad
Jüri Reinvere on jäänud uues teoses truuks oma varem välja öeldud mõttele, et kui laval on ikkagi orkester, siis on ka orkester kuulda.
In memoriam Ergo Nõmmiste
27. VI 1956 – 11. IV 2019
Koolipäevil sattus Ergo Nõmmiste kätte Robert Jungki raamat „Heledam kui tuhat päikest“, mis kirjeldab tuumafüüsikute…
Vello Salo 5. XI 1925 – 21. IV 2019
Emotsionaalselt, aga vaoshoitult
Kuigi Eesti Festivaliorkestri iga pillirühm on äärmiselt kõrgel tasemel, laskis see kava särada puhkpillirühmal.
Elu võimalikkusest kosmoses
Claire Denis: „Tõeline femme fatale saab olla ainult kosmoses mehega üksi jäänud naine.“
Terminiloome kui strateegia ja poliitika
Mõisted „etenduskunst“ ja „etenduskunstid“ on eesti keeles omavahel segunenud ning moodustanud omapäraseid hübriide. Olukord pingestub, kui sõnadega kaasneb kultuuripoliitika ja -kommunikatsioon.
Ingliskeelses teoreetilises kirjanduses kohtab kahte…
Suur kangelane väikesele vaatajale
„Shazam!“ on viimase aja koomiksifilmidest ainuke, mis on suunatud nooremale vaatajaskonnale.
Kui aastal 2008 sai „Raudmehega“1 alguse nn Marveli Filmiuniversum (Marvel…
Poeem vanamutiehmatajast
Harmony Korine’i uue filmi radikaalsus peitub selles, et ei jagata õpetussõnu ega taotleta midagi esteetiliselt enneolematut.
Laine Leichter 8. VI 1919 – 23. IV 2019
Kommentaar – Raadi park ja kunstimuuseum
Kunagise mõisa saksakeelne nimi…
Geda Paulsen
Kui räägitakse eesti keele arengustrateegiast, on sageli kuulda sõna „keeletaristu“, mis hõlmab keelevaldkonna arengukava järgi keele arenguks ja heaoluks vajalikku süsteemi. See iseenesest mitte nii kergelt määratletav mõiste…
Kunst peegeldab elu
Ede Raadik: „On vaja teadlikkust tõsta, et saaksime rääkida aborditeemadel. Kui su arvamus põhineb müütidel, siis ei saa dialoogi tekkida.“
Ede Raadik, kes praegu resideerub Arsi kunstilinnakus, avas aprilli algul Tartus Kogo galeriis näituse, mis on…
Tragöödia lõputus vaatuses
Kui eestlased on harjunud väljendama valu ja ängi murtud pooltoonides, siis Erinn M. Cox laseb ahastusel kõlada täisnootides.
Mitte kuigi brechtilik Brecht Vanemuises
Tiit Palu „Kaukaasia kriidiringis“ ei tegelda kuigivõrd ühiskonnaga, pigem üleüldse inimese suuruse või väiklusega. Esile saab tõusta Brechtiga vähem seostatav pool, tema emotsionaalsus ja melodramaatilisus.
Tõnu Kõrvitsal võiks olla igal aastal juubel
Kontserte, kust sellise emotsiooniga lahkutakse, ei tule liiga tihti ette, ent seda suurem on õnnetunne, kui mõni selline aset leiab.
Martin Alguse õnnelik algus
Kui märkate toidupoes piimapakiga rääkivat meest, siis on tõenäoliselt tegu kirjanikuga, keda kõnetas parasjagu pooleli teose tegelane. Mitte segada!
Esimene Eesti-Soome tunnel käigus
Andresen ja meie kaasaeg
Nigol Andresen oli varakult vasakpoolne radikaal, mitte hilisem eurokommunist või inimnäolise kommunismi veendunud aktivist.
Kunstiharidus – Kui kunst koosneb kampsunist, seebitükist ja aurust
Sõltuvusihalus ja ihalussõltuvus
Martin Algus maalib trööstitu ja rõske pildi Eestist, kus inimesed kannatavad rahvarohkes linnas täieliku üksinduse käes.
Uus muusika(!) suure reede kontserdil
Viimaste aastate suure reede kavades figureerivad kirikumuusika loojate kõrval autorid, keda tuntakse peaasjalikult mittekristliku vaimsuse kaudu.
Vastulause – Kurvastav demoniseerimine
Hakka vastu, aga kuidas, on sinu otsustada
Kuigi Eestis valitseb ahistamise suhtes samalaadne olukord, nagu oli USAs 1970ndatel, on EKA magistrandid veendunud, et ise tuleb midagi ette võtta ja nähtusesse teistmoodi suhtuda.
Võõras on valus olla
Tartu kunstimuuseumi Rootsi kunsti näitus ei kõnele mitte niivõrd Rootsist, kuivõrd igaühe omaruumist, olgu kaotatust või saavutamatust, kaduvast või mitte kunagi leitavast.
Esimene Eesti-Soome tunnel käigus
„Kunst peegeldab elu“, intervjuu Ede Raadikuga
Intervjuu filmilavastaja Claire Denisʼga
Triin Talk, „Harju tänav on kahepäevase küsitluse, mitte pommitajate nägu“
Martin Alguse „Midagi tõelist“
Näitus: Erinn M. Coxi „Üksildus on aeglaseim surm: reekviem igatsusele“
Vanemuise „Kaukaasia kriidiring“
Tõnu Kõrvitsa autorikontsert „Hümn sinisele taevale“
Mängufilm: „Rannaparm“
ESIKÜLG: Ott Kagovere
