2019-12 (3734)
Brüssel on kaugel, Strasbourg kaugemal veel
Eesti valijaid ja valitavaid ühendab Euroopa Parlamendi valimistel huvipuudus võimu vastu, aga raha tahame saada küll.
Näitleja lõppmäng
Vana näitleja lõppjaamas ootab teda kohustuslik lemmikroll Tšehhovi loomingust ning selles on küllaga traagilise lõpu eelaimduse magusat rammestust.
Teatri aastaauhindade laureaadid 2018. aasta loomingu eest
Žürii: Jaak Allik, Tambet Kaugema, Piret Kruuspere, Toomas Lõhmuste, Annemari Parmakson, Külliki Saldre ja Liina Tepand.
Lavastaja auhind
Karl Laumets – „Kalevipoeg“ (Vanemuine).
Kunstniku auhind
Arthur Arula – kujundused lavastustele „Väikekodanlased“ (Eesti Draamateater), „Tsaar Saltaan. Üleküpsenud muinasjutt“ (Emajõe Suveteater) ja „Elokäük“.
Meespeaosatäitja auhind
Andrus Vaarik – Gilbert Horn lavastuses „Noad kanade sees“ (EMTA lavakunstikool) ja…
Eesti lastekirjanduse vohavad ja kiduvad võrsed
Ilmub hästi illustreeritud väikelasteraamatuid, palju head lugemist leiavad 8–12aastased, kuid noortekirjandusega on lood kesised.
Kui endal pole, tuleb laenata
Suurem osa 2018. aastal eesti keelde tõlgitud laste- ja noorteraamatuist ei ole augutäide, vaid rikastab noort lugejat ning avardab tema silmaringi.
Vinüül pole kohustuslik
Kaasamine kliimakava näitel
Emakeelepäeva järel
Eesti keele õigekirja õpetamine ja reeglistamine on teema, mis puudutab iga inimest, kes tahab osata eesti keeles kirjutada.
Jaak Jõerüüt*
Õigus eksida ja kohustus eksimusi tunnistada
Eestis räägitakse juba aastaid seisakust (enamasti majanduslikus mõttes). Nii seisaku kui ka arengu esimeseks faasiks…
Kurjuse kandadel
Michel Ocelot: „Tahan „Dililiga“ naistele öelda, et te võite olla täiesti erakordsed, hakake vastu!“
Liina Siib
kunstnik ja õppejõud
Keeleharrastus võiks muutuda sama oluliseks, kui praegu on köögikultuur. Keel oleks (meeldiv) kohustus, mida keha nõuab. Keel oleks kui Vahemere dieet, ida maitsed, kiirtoit – lubame ju emakeeleski piiriületusi. Keel on nii vahend kui ka väljendusviis, keelde puutub ka maitsmismeel ehk keelt, mida räägitakse, on võimalik sellesama…
Krati haardes
Rootsi Puhkpillisümfoonikute Tallinna kontserdi teoste valikus joonistus selgelt välja rootsi ja eesti muusikute seoste mõtteahel.
Milliseid keeli on tööturul vaja?
Analüüs näitas, et palk sõltub osatavate keelte arvust – ka siis, kui arvesse on võetud kõik taustatunnused. Kõige olulisem on seejuures inglise keele oskus, millega tuleb hästi toime iga kolmas 16–65 aastane.
Üleskutse
Kunstnike…
Igor Savtšenko taas Eestis ja endiselt päevakajaline
Igor Savtšenko tõstatatud foto ilmutamise ja ilmutamata jätmise, üle- ja alavalgustamise küsimused on kultuuriloolised universaalid, mis ei sõltu fototehnoloogiast ja kunstiteooria arengust.
Valgevene fotograafi Igor Savtšenko ja Minski koolkonna rahvusvaheline tähelend sai alguse kahest näitusest:…
See kirev XIX sajand
Kas XIX sajandi inimese vaimulaadi kannab tööstusrevolutsiooni progressiusk või kurikuulus romantiline spliin, mis taandub lõpuks skeptitsismiks ja künismiks?
Eesti ajaloo mälu- ja valukohad
Elutervet ja loodetavasti ka diskussiooni algatavat skepsist Eesti ajaloo müütide ja käibetõdede vastu leiab Andres Adamsoni raamatust omajagu.
Auhind
Teispool vaikust
Martti Helde: „Kui eesti publik hakkab eesti filmi armastama, mõistavad ka eesti filmitegijad, et nad ei pea olema keegi teine, vaid saavad teha just selliseid filme, nagu nad tahavad.“
Pealelend – Elo Liiv, TMW väliruumi valgus-installatsioonide kuraator
Tegemist on EKA valgusinstallatsiooni kursuse kuueteistkümne tudengi näitusega, mis oma loomult on väga eksperimentaalne. Seadsime eesmärgiks käsitleda valgust ja ruumi, kasutades meediumina valgusinstallatsiooni kui tehnilise…
Graafika on kihiliselt mõtlemine
Lilli-Krõõt Repnau: „Keskkonnateadlikkus ja vähene tarbimine on iga inimese loomulik osa. Ka kunstnikuna tuleb rohkem mõelda, miks midagi teeme.“
Üha enam ofsetlitot ja digitrükki
Eduard Wiiralti preemia näituse hea kunstitaseme kindlustavad eelkõige vanemad graafikud, kuid leidub ka pühendunud noori, nagu peapreemia pälvinud Gudrun Koppel.
Inga Heamäe isikunäitus „PS. Psalmid ja prohvet…
Dekameron – viimne pelgupaik
Kiirest ja veidi ootamatust lõpust hoolimata õnnestus autoril publiku tunnikeseks surmahaigusest rusutud maailma transportimine hästi.
Lavastaja on püha graali saanud tõenäoliselt kätte…
Müür monumendi juures – Esiletükkivad monumendid
Kultuuripoliitika viljad – Kultuursed hulkumised Mazzanos
Itaalia loomemajas võib isegi oliivikiviga hamba murdmisest areneda inspireeriv kopsupõletik. Hulkumiste käigus siginenud kogemusi on siis hea arvutisse toksida.
Sajaga seotud arhitektuuriväljaanded
Juubeliraamatuid ühendab tihe tagantjärele tarkus: autorid vaatlevad ja kirjeldavad, kuid ei ole läinud mõtestamisega liiale.
Türgi muusika kui peegel
Kes tuli kontserdile lootuses näha ansambli U: kuut liiget rahvusringhäälingu stuudios derviši kombel keerutamas, pidi pettuma.
Eurooplaseks olemise alfabeediklotsikesed
Ursula Vent: Ajaloolaste huvi n-ö väikese inimese vastu tingib meie ajastu vaim, individualiseeruv ja fragmenteeruv ühiskond, kus ei usuta enam suurtesse eesmärkidesse, mille poole ühiselt liikuda.
Tiit Palu, „Näitleja lõppmäng“
Teatri aastaauhindade laureaadid 2018. aasta loomingu eest
Kaarel Tarand, „Brüssel on kaugel, Strasbourg kaugemal veel“
Mati Hint, „Emakeelepäeva järel“
Aune Valk, Liis Simmul, „Milliseid keeli on tööturul vaja?“
Ute Freverti ja Heinz-Gerhard Haupti „19. sajandi inimene“
Eduard Wiiralti preemia näitus rahvusraamatukogus
Igor Savtšenko näitus „Uuest suhtumisest fotograafiasse“
Martin Kirsiste multimeedialavastus „dekameron“
Esikülg: Liina Siib
