Kui naisvalijad seda organiseeritult soovivad, on nii riigikogu järgmine koosseis kui ka valitsus naisenamuse ja -juhiga.
Loosungite tasandil osatakse kultuuri ning ennekõike hariduse ja majanduse kokkupuutepunkte välja tuua, kuigi veenvat tegevusplaani, laia haardega kultuurikäsitlust ei ole veel ühelgi erakonnal.
Eesti on vaba maa ja võib luua mis tahes nimetusega asutusi. Aga avalikkus peab õppima teaduspesu läbi nägema. Ja igal juhul ei peaks tavameedia teaduspesu tiražeerima.
Heauskne lugeja, kes ei ole soovitaja eraeluliste ja töiste finessidega kursis, võtab auväärt soovitajat sõnast. Tema usaldust ei tohi kuritarvitada.
Meie senine geopoliitiline minevik ja selles peituvad võimalused on uurimise all mõlemal pool rindejoont.
Ulmehuvilistele on kogumik „Vinguv jalaluu“ väärt lugemine. Ka „Eesti rahva ennemuistsete juttude“ austajatele pakub see kindlasti äratundmisrõõmu.
Tallinnas puudub rulatajatel ja teistel tänavaspordi harrastajatel XXI sajandile vastav taristu, sportimiskoht ka miinuskraadide ja lume ajaks.
Pääsukese-filmi lavastajal Volmeril on õnnestunud ehitada misanstseenid üles lavastaja Pääsukese kohmakas võtmes, filmis ei joonistu aga välja üldisemat perspektiivi.
Naljaga pooleks ennustan kõigusoojaste liikide edukäiku, seega ka valitsemas neid inimesi, kes reageerivad oludele kõige paindlikumalt.
Francisco Martíneze kuraatoriprojektis käsitletakse klassikalist suhet objektidesse, aga ka meie aja sõlmküsimusi – tehisintellekti, intiimsuse kao ja keskkonna probleeme.
Oleme silmitsi globaalprobleemiga, mille sisuks on teaduse pakutava olemuslik muutumine. Määramatuse kasv ja normaalteaduse asendumine normaalsusjärgse teadusega on pisiasjad.
Rein Veidemanni romaan „Piimaring“ tõmbab triloogia lõpetusena kokku Andreas Wiigi elukäigu. Nagu Wiigi triloogia kaks esimest raamatut, on ka „Piimaring“ romaan-entsüklopeedia.
Kinoteatris võideldakse instrumentaalse lähenemisega kunstile: fookusesse tõstetakse kunst ise ja selle kogemine, mitte selle mõõdetav mõju ühiskonnale.
Eva Mustonen: „Kunstitegemine on eneseületus. Ma pelgan teiste hukkamõistu või leigust, aga kõige suurem võitlus käib siiski mus eneses.“
Kontsert „Jäljed sinu sees“ oli ainulaadne, kuna see oli Sven Grünbergi esimene täismahus akustiline kontsert, mis sisaldas ka väga suurel määral uudisloomingut.
Meil on oma väiksuse tõttu lihtne kurssi muuta, hakata loodusleigest maast ökoinnovaatoriks. Võidaks nii Eesti kuvand kui ka majandus, lubatakse näitusel „Liginull“.
Varvara ja Mari „Kameeleon“ oleks tõeline kriitiline väljaastumine, kui ületaks heaoluühiskonna mugavustsooni ja seda näidataks Venemaal või Hiinas.
Evolutsiooni kulminatsiooniks on Mayri arvates kahtlemata liigid, elusolendite põhitüübid, millest koosneb looduse mitmekesisus.
Näitus „Liginull“ võiks oma ilmekuse, graafika ja selgusega olla maailma mõistmise juhendmaterjal ametnikele ja poliitloomadele.
Tondi tänav kesklinna ja Mustamäe vahel on omapärane: see võiks olla üks linnaliikluse tuiksooni, kuid on jäänud võluvaks inimmõõdus nurgataguseks.
A. H. Tammsaare romaani mahlakamad leheküljed on Rudolfi eluõpetuse kanda, seevastu Andrus Kivirähk dramatiseerijana ja Aare Toikka lavastajana tema tuules jutustavad meile Irma lugu.
Lavastuse „Transiit. Peatage muusika“ sisu on lihtne kokku võtta: eestlaste ja ENSV eriline seisund NSV Liidu popmuusikas 30–40 aastat tagasi.
Ehk oleks parem kosmos seniks rahule jätta, kuni me Maa peal käituma õpime. Muidu jõuame igal uuel territooriumil lõpuks taas punkti, kus oleme ressursid ära raisanud ja omaenda elutingimused ise rikkunud.
Rahu kinohoone lammutamine ja asendamine plekist kastiga on sama mis musti riideid mitte pesta, vaid osta uued, odavamad ja veel kiiremini määrduvad rõivad.
Kerttu Palginõmme kuraatoriprojekt pole pelgalt keskaja kunsti näitus: väljapanekus tuleb selgelt esile, et esemetes väljendub keelest kaugemale ulatuv immateriaalsus.
Pidudel kõlava muusika valikut võivad mõjutada pealtnäha kõrvalised seigad. Asi ei ole ainult selles, kust, vaid ka mismoodi DJ oma muusika on ostnud.
Tarmo Soomere, „Demokraatia kui alternatiivmõtlemise suplus peavoolus“
Aimar Ventsel, „Plaadipood vs. meilitellimus: muutused reggae DJ-kultuuris“
Ernst Mayri „Bioloogilise mõtte areng“
Kinoteatri „Gesamtkunstwerk“
Joonisanimatsioon „Lotte ja kadunud lohed“
Sven Grünbergi autoriõhtu „Jäljed sinu sees“
Valgusmo(nu)ment esimesele eestlasest filmimehele
Merle Karro Kalberg, „Rahu, ainult rahu!“