$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

2018-10 (3681)

Üks roll

Mõnikord on Trooja hobuse sees tõepoolest kingitus. Võib öelda küll, et Elina Netšajeva mäekõrgune võit – olgu see mägi pealegi kleidiriidest – konkursil „Eesti laul“ on kaua tehtud kaunikene.
Oma roll on Netšajeva edus ka kindlasti esmakordselt 2013. aastal ETV ekraanile jõudnud noorte klassikalise muusika interpreetide võistlusel „Klassikatähed“, mida võib vaieldamatult pidada…
Ott Karulin
3 minutit
Usk nõidusesse ja sotsiaalne aju
Nõidussüüdistuse ohvriks langevad pahatihti lapsed, kes on kuidagi teistest erinevad – kellel on surnud üks või mõlemad vanemad, kellel on mingi füüsiline puue, kes on põdenud mõnd rasket haigust või kelle käitumine on ebatavaline. Sotsiaalkampaania plakat.
Zanna98 / Wikimedia Commons

Usk nõidusesse ja sotsiaalne aju

Ohjeldamatult teleoloogiline mõtlemine pole looduse ja asjade suhtes adekvaatne, sest neil ei ole eesmärki.

Amar Annus
11 minutit
Võimaluse aken poliitikamuudatusteks
Alates 2018/2019. õppeaastast Eesti ühte tugevamasse kooli, Gustav Adolfi gümnaasiumi esimestesse klassidesse enam katseid ei toimu.
Wikimedia Commons

Võimaluse aken poliitikamuudatusteks

Võistluslik trügimine selekteerivate koolide uste taga ja koolide vabadus riisuda koor on sotsiaalselt kahjulike tagajärgedega.

Triin Lauri
7 minutit
Lääne tsivilisatsiooni esiletõus kui igavene mõistatus
Francis Fukuyama näitab, et moodsal poliitilisel elukorraldusel on kolm alust: õigusriikluse põhimõte, võimekas riik ja oma kodanike ees vastutav valitsus. Tugev riiklus arenes ajalooliselt välja Hiinas, kuid liialt võimekas riik võib pikemas perspektiivis hoopis ühiskonna arengule pidurdavalt mõjuda, sest selle kõrval ei ole enam ruumi ei õigusriikluse põhimõtetele ega demokraatlikele institutsioonidele. Pildil väitleb Fukuyama Stanfordi ülikoolis T. H. Ilvesega.
Stanford Center on Democracy, Development, and the Rule of Law (CDDRL)

Lääne tsivilisatsiooni esiletõus kui igavene mõistatus

Kui saaks ajas tagasi rännata ja külastada 1018. aastal Lääne-Euroopat, tekiks meil samasugune mulje, nagu näeksime mõnda sise-Aafrika arenguriiki praegu: ei toimivat õiguskorda ega efektiivselt talitavat riigiaparaati, tegelik võim on rikkurite ja jõumeeste käes ning mingeid võimalusi majanduslikuks ja intellektuaalseks progressiks lähitulevikus paista ei ole. Tegelikud majanduslikud jõujaamad ning intellektuaalsed…
Tõnis Saarts
9 minutit
Ma olen filmikriitik … Päästke mind siit!
Festivali üks meeldejäävamaid elamusi oli Astrid Lindgreni ühest varasest eluetapist kõnelev „Noor Astrid“, mis linastus põhivõistlusest väljaspool.
Kaader filmist

Ma olen filmikriitik … Päästke mind siit!

Tänavuse Berlinale programm koosnes suuresti filmidest, mis parimal juhul olid keskpärased, halvemal juhul lihtlabaselt halvad.

Marta Balaga
8 minutit
Jalgpallikirjutuse lüngad
Oskar Luts küsis 1929. aastal: „Ja kes siis õieti on meie rekordisööjate imetlejad ja austajad?“ ning leidis, et need on inimesed, „kel on vähe arenenud igasugused waimlised huwid, keda huvitab ainult toores jõud“. Romulus Tiituse joonistus Oskar Lutsust (1935).
Virumaa Muuseumid SA, RM _ 2389 K 251

Jalgpallikirjutuse lüngad

Spordiajalugu on jäänud harrastusajaloolaste pärusmaaks, kelle töödele on iseloomulik liigne nostalgitsemine, vabanduste otsimine ning kuulujuttudel põhinev loomemeetod.

Andres Must
4 minutit
Ole vait!
Esimese eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani Ants Antson (pildil), kes võitis kuldmedali 1964. aastal Innsbrucki IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises. Pärast võitu tegi Gunnar Hololei Antsoniga intervjuu, mida tuuakse seniajani spordireporteritele eeskujuks.
Gunnar Vaidla / Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum SA
,

Ole vait!

Spordireportaaži kui ainulaadsesse kunstilisse vormi suhtutakse kergekäeliselt. Olümpiamängude teleõiguste üleminek erameediale tõi kaasa reportaažižanri professionaalse käsitööoskuse languse.

Joosep Susi
6 minutit

Põhjapoolsed asjad ja õpetuse põhi

Soome-Eesti suhetes on viimastel aastatel õõnsust juurde tulnud ja mõtestamist vähemaks jäänud.

26. veebruari „Aktuaalsest kaamerast“ said vaatajad teada, et Tallinna ülikool on loobunud vastuvõtust soome keele ja kultuuri erialale.1 Uudist kommenteeris kriitiliselt Erkki Bahovski2 ning muret soome keele õppe pärast avaldas ka Soome Instituudi juhataja Anu…
Mart Velsker
4 minutit

Veebruar – Ruumiline ja akadeemiline distants

Aktiivne kuulamine saab võimalikuks tänu distantsile kuulatava ja kuulaja vahel. Ruumiline distants sõltub kontserdipaigast, positsiooniline aga akadeemilise kombetalituse järgimise määrast.

Veebruarikuu möödus vabariigi juubelit tähistades, ka kontserdisaalides. Ometi ei saa väita, et tavapärane kontserdielu – kui palju seda üldse on, sest eks ole ju suur…
Saale Konsap
4 minutit

Kaks väärilist – Eerik Haamer ja Uno Roosvalt

Näitus „Eerik Haameri tuum“ on Kuressaare Raegaleriis avatud kuni 20. IV, kuraator Reeli Kõiv.
16. II kogunesid Kuressaare raekotta Saaremaa valla juhid, muuseumitöötajad, kunstnikud ja kunstisõbrad, et tähistada Eerik Haameri nimelise kunstiauhinna üleandmist maalikunstnik Uno Roosvaldile. Kuressaare raegaleriis avati maalinäitus „Eerik Haameri tuum“ ja esitleti selle näituse kataloogi. Tegemist on suurepärase…
Anne Untera
3 minutit

Ohtlike laskumiste grammatika

Serge Hazanavicius: „Võib-olla meeldibki mulle suusatada just sellepärast, et mägedes ei ole vajadust muutuda.“

„Ma pole just suurem asi suusataja“, ütlen selgituseks filmi „Tipus“ režissöörile Serge Hazanaviciusele. „Olen Eestist ja meie kõrgeim tipp on 318 meetrit“. „Aga teil on vähemalt lund!“ vastab ta.
Serge’i venna Michel Hazanaviciusega on…
Tristan Priimägi
5 minutit

Kaunid köited kodumaale

Raamat, eriti köidetud raamat, peab sobima rohkem omaniku kui maailmaga. Seda on intuitiivselt tunnetanud ka kunstnikud, sest näitusel on palju luulekogusid ja üldpilt on ülimalt estetiseeritud.

Näitus „Eesti kirjandus eesti köites. Professionaalne eesti köitekunst 1918–2018“ rahvusraamatukogu peanäitusesaalis kuni 20. III, kuraatorid Maarja Undusk ja Külli Grünbach-Sein.
Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis toimub esmaspäeval, 19.…
Ivar Sakk
5 minutit
Mitte-eestlasliku käitumise tsoon

Mitte-eestlasliku käitumise tsoon

P. I. Filimonovi romaani lugedes saab eestlane aru, et ei ole veel üle saanud väljaviimata haisvate prügiämbrite, vene vanamuttide ja Altvanamehe igaöisest slaavi rokenrolli diskursusest.

Paavo Matsin
5 minutit

Süümemõnu – Mõtteainet pakkuv väljamõeldis

Oleme abikaasaga ühevanused, meil on sama eriala, ühised huvid, loeme samu raamatuid, armastame samu filme, teatritükke ja telesaateid. On ainult üks saatesari, mille nimetaminegi ühe poole harja punaseks ajab, samal ajal kui teist vastupandamatult tõmbab. See on neljapäevaõhtune Venemaa nõidade heitlus „Selgeltnägijate tuleproov“. „Ma ei saa aru, kuidas sa suudad…
Margit Mutso
4 minutit
Mees, kelle tapsid abstraktsed objektid
Kurt Gödel (28. aprill 1906 Brno – 14. jaanuar 1978 Princeton) oli Austria-Ameerika loogik, matemaatik ja filosoof, kelle põhilised tööd puudutavad loogikavaldkonda. Gödeli-nimelist auhinda antakse välja silmapaistvate teoreetiliste arvutiteaduse alaste uuringute eest. Gödeli masin on aga teoreetiliselt eksisteeriv end ise arendav arvutiprogramm, termin võeti kasutusele XXI sajandil.
Wikimedia Commons

Mees, kelle tapsid abstraktsed objektid

Kurt Gödel oli geniaalne matemaatik ja loogik.

Kurmo Konsa
11 minutit
„Kõige sõbralikum, mis sa inimesele võid teha, on ehitada talle linn“

„Kõige sõbralikum, mis sa inimesele võid teha, on ehitada talle linn“

Elu arhitekt Engeli ümber võis olla habras, kuid Helsingi linn pidi saama kindel.

Elle-Mari Talivee
5 minutit

Inimeseks õppimise mõõdupuud

Eero Epner, Juhan Ulfsak ja Mart Kangro kutsuvad oma uue lavastusega „Workshop“ publiku elu elamise meistriklassi.

„Workshop“ („Töötuba“), autorid ja esitajad Mart Kangro, Juhan Ulfsak ja Eero Epner, helikujundaja Artjom Astrov, valguskujundaja Oliver Kulpsoo. Esietendus 20.II Kanuti gildi saalis.
Teabest küllastunud infoajastu dikteerib väärtusena elamuste rohkuse ja info külluse. Teave üksi…
Marie Pullerits
5 minutit
Nüüdisteatri rituaalid rabedal jääl
Suur tükk jääd ripub keset lava laest alla nagu lihakeha külmhoones. Fotol esiplaanil Riina Maidre ja Matti Raita.
Herkko Labi

Nüüdisteatri rituaalid rabedal jääl

Tülgastuse ja düstoopiate meistri Vladimir Sorokini romaanil põhinevas lavastuses „Ice“ näidatakse inimeste eskapismi- ja fanatismipõhise koondumise mehhanisme.

Annemari Parmakson
5 minutit

Olev Kitsas 25. X 1929 – 1. III 2018

89. eluaastal lahkus meie hulgast Olev Kitsas. Ta oli üks neist, kes lõpetasid 1953. aastal legendaarse GITISe eesti stuudio. Selle lennuga tuli Eesti teatrisse terve põlvkond väljapaistvaid näitlejaid, lavastajaid ja teatritegelasi, kes on andnud rohkem kui poole sajandi vältel suure panuse meie teatrikunsti ja kogu kultuuriellu.
Olev Kitsas töötas Draamateatris näitlejana…
1 minut

Kammerlikud kõlad suurlinlikus kastmes

Pianistile omane minimalistlik tukse ja korduvmotiividega pinge kasvatamine tõestasid taas, et filmilik loojutustamise joon on Randalu loomingus läbiv.

Popmuusikaga üles kasvanud kuulajana on minust kindlasti klišeelik meelde tuletada kontsertide külastamise tähtsust, aga tugevad elamused väljaspool peoformaate sündivatest muusikaüritustest kinnitavad, kuivõrd oluline on kogeda keskendumist ülevoolava heliküllastuse katkematus foonis.…
Erkki Tero
2 minutit
Protsendikunst kui ühisruumi tööriist
Ugala teatri renoveerimisel kunstikonkursi võitnud teoses „Eesriie“ on kasutatud optilist illusiooni: kuna tihedus ja struktuur erineb vaatenurgast sõltuvalt, muutub tasapinnaline ruumiliseks. Autorid Kaiko Kivi, Argo Männik ja Bruno Lillemets.
Kaiko Kivi

Protsendikunst kui ühisruumi tööriist

Kas kunstiga rikastatud avalik ruum on seetõttu ka parem? Kuidas tagada protsendikunsti konkursside kõrge tase, eriilmeline looming ja tulemuslik kunstitellimine?

Gregor Taul
10 minutit
Glitch – digimaailma ebatäiuslikkuse glamuurne peegel
Aphex Twini ja teiste Warp Recordsi artistide fännina kasvanud Skrillex tegi tumedat EDMi juba siis, kui see ei kostnud kõigist peavoolu raadiojaamadest. Tema 2010. aastate alguse lugudes on esiplaanil videomängude muusika ja kohutavaks krutitud bassiliinid. Skrillex Ottawa Bluesfestil 2011.
Brennan Schnell / Wikimedia Commons

Glitch – digimaailma ebatäiuslikkuse glamuurne peegel

Ehkki häireid ja ebaõnnestumisi püütakse piinliku täpsusega vältida, on psühhedeelselt värvikas glitch nüüdseks kultuuritandri peaaegu vallutanud.

Ines Reingold-Tali
8 minutit
Paavo Matsin
Paavo Matsin

Paavo Matsin

PAAVO MATSIN on kirjanik ja õpetaja.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Suurim õnnestumine on ilmselt ikkagi jõudmine esimeste sammudeni, et loomeinimesest on hakanud saama looja, kes võib end lõpuks loomisele pühendada. Seda võimaldavad riiklikud stipendiumid, toetused, loometööpalgad. Tean omast käest, kui raske on tavalise töölkäimise kõrvalt näiteks romaani kirjutada.…
2 minutit

Miks on mõned riigid tehnoloogia arendamisel edukamad?

Prantsusmaa kaugusega Nõukogude Liidust annab Zachary arvates seletada sealset keskpärast innovatsioonimäära paremini kui arvamusliidrite mainitud ülemäärase sotsialismiga.

Inimeste läbisaamine ja kontaktid on innovatsiooni edendamisel tähtsamad kui institutsioonid ning teadus- ja arenduspoliitika, sh vabaturule lootmine. Ka välisoht on oluline tegur, mis motiveerib ületama siseriiklikke vastuolusid ja toetama…
Allan Aksiim
4 minutit

Kunst kui mõistatuslik uurimus

Dieter Roelstraete: „Absoluutne armastus võib olla värav olemasoleva korra totaalseks eituseks. Sellest kui võimalusest tuleb kinni hoida ajal, kui kõigel on oht muutuda ühesuguseks hiiglaslikuks supermarketiks.“

Dieter Roelstraete on rahvusvaheliselt tunnustatud kaasaegse kunsti kuraator, kes kuulus „documenta 14“ kuraatorite tiimi ning töötab 2017. aastast Chicago Neubaueri…
Sten Ojavee, Maria Arusoo
8 minutit

Lelulood

Nuku- ja animadokumentaalfilmide seanss „Elu(l)elu“ on austusavaldus animatsioonile.

Lühi-nukudokumentaalfilm „Tühi ruum“ (Nukufilm, Eesti 2016, 10 min), režissöör-stsenarist Ülo Pikkov, operaator Raivo Möllits, produtsendid Andrus Raudsalu ja Kerdi Oengo, helilooja Pärt Uusberg. Lühi-nukudokumentaalfilm „Nukud ja tootemid“ (Nukufilm, Eesti 2017, 30 min), režissöörid-stsenaristid Kadriann Kibus, Sergei Kibus, produtsent-operaator Sergei Kibus, helilooja Ekke…
Laurence Boyce
4 minutit

Lavastus, mis paneb igatsema kuritegu

„Öö lõpu“ peategelane Thérèse on oma kiremängu ohver ja põeb posttraumaatilist stressi, kõikevõitva kire järgset melanhooliat.

Vaba Lava „Öö lõpp“, autor François Mauriac, dramatiseerija ja lavastaja Rainer Sarnet, helilooja Ann Reimann, kunstnik ja valguskunstnik Kristjan Suits, liikumisjuht Tiina Mölder. Mängivad Maria Peterson, Maria…
Meelis Oidsalu
3 minutit
Pealelend
Kadi Polli, Kumu direktor
Karel Zova

Pealelend

Kadi Polli, Kumu direktor

Elo Kiivet
3 minutit
Pealelend
Siret Campbell
Johan Elm

Pealelend

Siret Campbell, – konverentsi „Dramaturgia – maastike kaardistamine“ üks korraldajaid

Tambet Kaugema
3 minutit

Amar Annus, „Usk nõidusesse ja sotsiaalne aju“

Triin Lauri, „Võimaluse aken poliitikamuudatusteks“

Mart Velsker, „Põhjapoolsed asjad ja õpetuse põhi“

Tõnis Saarts, „Lääne tsivilisatsiooni esiletõus kui igavene mõistatus“

Gregor Taul, „Protsendikunst kui ühisruumi tööriist“

Ines Reingold-Tali, „Glitch – digimaailma ebatäiuslikkuse glamuurne peegel“

P. I. Filimonovi „Hariton Naganovi surm ja ajatus“

Vaba Lava „Öö lõpp“

näitus „Eesti kirjandus eesti köites. Professionaalne eesti köitekunst 1918–2018“

nuku- ja animadokumentaalfilmide seanss „Elu(l)elu“

Sirp