2018-04 (3675)
Üks roll
Kõige selle taustal tundub, et hädasti on vaja üle korrata mõned semiootika ja lingvistika põhimõisted, millest kaks olgu siin ka välja toodud.
Esiteks „konnotatsioon“ (keskld connotatio <…
Neliteist pealinna
Euroopa kultuuripealinnaks võiks kandideerida lisaks Tartule ja Narvale veel tosin linna.
Euroopa kultuuripealinna fantoomid
Tallinna puhul oli suur roll aprillirahutustel, mistõttu keskaegsele vanalinnale ja muinasjutumotiivile tuginev visioon hindajaid ei veennud.
Virtuaalreaalsus pole reaalsus
Eesti muusikaauhindade kuulsad ja kummalised
Iga muusikastiili tipud võivad eredalt silma paista, kui nad ennast kivi all ei varja.
Linnaruumi kujundavad piirdeaiad
Piirdeaeda peetakse tihti vaid funktsionaalseks piirimärgiks ning selle seost hoone ehitusstiili või ajastuga ebaoluliseks – või ei osata seda märgata.
Kirsiaja diagnoos
Kadunud on täiskasvanud inimene, kõik kuuluvad ühte hormoonide küüsis rabelevasse teismeliste punti. Vot selline haiguslugu doktor Tšehhovilt ja lavastaja Nüganenilt.
Kvaliteet kui suhestumise potentsiaal
Aaro Toomela: „Hinge või inimene olemise mõiste ei puudu mitte ainult psühholoogia ülikoolikursus(t)es, vaid suuremas osas tänapäeva psühholoogias.“
Rütmist väljas elu
Vene filmikunstis on üks täitsa omaette melanhoolse komöödia žanr, täpselt kaasaega tabav ja kergelt ühiskonnakriitiline armastuslugu. See omamoodi, heasüdamlik filmikunst on suurele vaatajaskonnale vaatamata siiski hingepalsam eelkõige intelligentsile.…
Pealelend – Heili Einasto, raamatu „Rahel Olbrei, Eesti tantsuteatri rajaja“ autor
Ängistuse ületamine
MIM näib olevat kokkulepitud mängureeglitest loobunud – ja mitte vormi-, vaid ideetasandil n-ö normaalsuse teadlikult hüljanud.
Subliimne banaalsus
Andres Toltsi näitus Kumus tõestab taas, et meie kunstiklassika peaks jõudma esinduslikku näituseruumi sagedamini.
Juubelinäitus kipub Eesti kunstimaailmas tabu olema, sest see viitab vanadusele ja traditsioonile. Paljudel juba…
Ilma hormoonideta tragöödia
Tiit Palu on loonud „Medeias“ tragöödiale helistiku, mille peale, usun, aplodeerivad Elysioni väljadel nii Euripides kui ka Platon.
Müüdi kristalliseerumine
Sellist elevust nagu viimastel nädalatel Erkki-Sven Tüüri üheksanda sümfoonia „Mythos“ esiettekande eel ei ole ammu kogeda saanud.
Kontsert „Tallinn –> Ann Arbor“ sarjas „Suurlinna tuled“…
Saadoja kohtab Dückerit
Tõnis Saadoja maalinäitus „Stuudio“ keskendub väliste tunnuste järgi historitsistlikule klaaspärlimängule, rakendab maalitehnilist virtuoossust koos mõõduka dekonstruktsiooniga või kui Saadoja saatetekstist laenata, täidab ta sel näitusel „lõputuid valgeid laike juba mitu korda lõpetatuks peetud mängus“. Võimalik, et ma olen need valged laigud…
Kange kraam
Filosoofide õhtusöök: Kõigepealt võeti Lamuse Lenin, siis Ida-Saksa leksikoni autorite kollektiivi Lenin – ning nende kohta kirjutatut ette lugedes lasti neil teineteisega rammu katsuda.
Keerulistest asjadest lihtsalt rääkimise keeruline kunst
Mängufilm „Õnnistatud maa“ („God’s Own Country“, Suurbritannia 2017, 104 min), režissöör-stsenarist Francis Lee, operaator Joshua…
Satiiri surm
Tänavakunst tahab olla vaba
Ametlikel üritustel püütakse matkida tänavakunsti ideed kooskõlastatud raamistikus, mõistmata, et selle jõud peitub vabaduses ja sõltumatuses.
Tuttav, aga siiski omamoodi
Renaldo Veeberi loomepärand on meheliku rohmakuse juures meisterlik, ehe ja terviklik. Tema kunstnikukuvandisse sobivad ka sepised.
Minu lemmiktööd Renaldo Veeberi loomingus on esimesed kuivnõelagravüürid, millega ta näitustel tähelepanu äratas ja mis kohe ka muuseumikogusse osteti: „Mees, kellel on käsi…
Vastukaja – Teaduse helge tulevik
Kultuuriajaloost nokastanud ehk Kurgedega kurbuse kallale
„Musta päikese“ jaburate sündmuste, tegelaste ja kujundite parmas avardab Eesti kultuurilugu, et juhatada lugeja kollektiivse psüühe süvakihtideni.
Pealelend – Jaak-Adam Looveer, Tallina linnaplaneerimise ameti peaarhitekti büroo linnaplaneerija
Selle mobiilirakendusega katsetame kaasamist uuel viisil: võimalikult bürokraatiavaba koosloomevahend teeb selle lihtsamaks nii linnale kui ka lõppkasutajale. See ei asenda muidugi seadusekohast kaasamist, vaid täiendab seda. Kõik avaliku ruumi ja tänava projektid peaksid tulevikus olema projekteeritud…
Kunst kui vallatu reaalsus
Vjatšeslav Gvozdkov 20. IV 1947 – 21. I 2018
Gvozdkovi ja eesti teatri teed ristusid 1982. aasta suvel Thbilisis, kus korraldatud festivalil mängis Tallinna Noorsooteater Karusoo lavastust „Olen 13aastane“ ning tol ajal Gvozdkovi juhitud Doni-äärse Rostovi Noorsooteater Kuternitski näidendit…
Anima ja animus, animism
„Hudnoi“ on lihtne näitus, kuid Karlsoni tööde lihtsus on allegooria ja Kaselaan on betoonvalu igas staadiumis viimistlenud, et saavutada ürgset lihtsust.
Kiti Põld
on vabakutseline dramaturg. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli teatriteaduse eriala ning õppinud Drakadeemias dramaturgiat ja stsenaristikat, töötanud dramaturgina Endla teatris.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Viimase kümnendi olen elanud lastekultuuri kaastarbijana. Riigi toetus on siin kõige sagedamini osaline. Seega on valdkonniti võimalik loodavat suunata erineval määral, kusjuures palju…
Eesti neliteist võimalikku kultuuripealinna
Heli Meisterson, „Euroopa kultuuripealinna fantoomid“
Diana Haapsal, „Linnaruumi kujundavad piirdeaiad“
Estonia ja Kanuti Gildi SAALi ooper „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“
Paavo Matsini romaan „Must päike“
Andres Toltsi „Maastik vaikeluga“
kontserdid: Viktoria Mullova ja Eesti Festivaliorkester ning „Tallinn –> Ann Arbor“
Lev Võgotski „Kunsti psühholoogia: esteetilise reaktsiooni analüüs“
