Üks roll
Mõni aasta algab kohe eriti suure hooga, kärtsu ja mürtsuga. Iseenesest ju ootuspärane, et ka riigi juubeliaasta, kuigi jah, enamik meist ootas ilmselt teistsuguseid hooandjaid.
Kõige selle taustal tundub, et hädasti on vaja üle korrata mõned semiootika ja lingvistika põhimõisted, millest kaks olgu siin ka välja toodud.
Esiteks „konnotatsioon“ (keskld connotatio < kon– + ld notatio märkimine, märkamine, kirjeldamine): viitamine, meenutamine,…
Kõige selle taustal tundub, et hädasti on vaja üle korrata mõned semiootika ja lingvistika põhimõisted, millest kaks olgu siin ka välja toodud.
Esiteks „konnotatsioon“ (keskld connotatio < kon– + ld notatio märkimine, märkamine, kirjeldamine): viitamine, meenutamine,…
3 minutit
Valga linna saab seada kultuuripealinna kandidaadiks ainult koos Valkaga, sest muidu minetaksime suure osa oma ajaloost ja identiteedist. Kultuuripealinna projekti nimetuses saaks taaselustada Valga-Valka linna jagamise eelse nime Walk.
Piia Ruber
Neliteist pealinna
Euroopa kultuuripealinnaks võiks kandideerida lisaks Tartule ja Narvale veel tosin linna.
19 minutit
„Mereäärsed lood“ pakkus kontseptuaalse raamina kultuuripealinnale Tallinn mitmeid nutikaid sidepunkte ja ka kompromisse, kuigi kohati jäi tegijatele ja külastajatele sellega seostuvaks horisondiks vaid kultuurikilomeeter.
Piia Ruber
Euroopa kultuuripealinna fantoomid
Tallinna puhul oli suur roll aprillirahutustel, mistõttu keskaegsele vanalinnale ja muinasjutumotiivile tuginev visioon hindajaid ei veennud.
6 minutit
Virtuaalreaalsus pole reaalsus
Kuna tehnoloogilised vahendid jõuavad peatselt ka Eesti koolidesse, on kerkinud esile nendega seotud oskuskeele arendamise vajadus.1 Asjatundjad saavad segakeeles omavahel hakkama, kuid koolihariduses ei tohi piirduda toortõlgete või sisutühjade moesõnadega. Tehistõelisus on seejuures üks tehnoloogilisi uuendusi, mille ümber kohati tuliseks vaidluseks läheb. Küsitakse, kas ei halvenda see laste päris elus hakkamasaamist ning kuhu jõuame…
4 minutit
Tänavu neljas kategoorias auhinnale kandideerinud Miljardite album „Kunagi läänes“ oli nimetatud rokiplaadiks, kuigi tegu on üsna maheda popiga.
Andres Putting / Ekspress Meedia / Scanpix
Eesti muusikaauhindade kuulsad ja kummalised
Iga muusikastiili tipud võivad eredalt silma paista, kui nad ennast kivi all ei varja.
5 minutit
1935. aastal rajatud betoonaed Tallinnas Õie 42 on riiklik ehitismälestis. Kummalise gaudíliku aia rajas Estotsemendi nõuandebüroo juhataja ja tulihingeline betoonipropagandist insener Andres Grauen omatehtud vormidega.
Diana Haapsal
Linnaruumi kujundavad piirdeaiad
Piirdeaeda peetakse tihti vaid funktsionaalseks piirimärgiks ning selle seost hoone ehitusstiili või ajastuga ebaoluliseks – või ei osata seda märgata.
4 minutit
„Kirsiaia“ hullumaja ainus normaalne inimene on Lopahhin (Kaspar Velberg).
Siim Vahur
Kirsiaja diagnoos
Kadunud on täiskasvanud inimene, kõik kuuluvad ühte hormoonide küüsis rabelevasse teismeliste punti. Vot selline haiguslugu doktor Tšehhovilt ja lavastaja Nüganenilt.
5 minutit
Aaro Toomela: „Meie inimlikul loomusel on piirid, mis tulenevad sellest, millised me oleme elusa organismina ja millised lihtsalt füüsikalise objektina, ent eriliselt inimeseks saame vaid tänu kõne kasutamisele suhtlemiseks ja mõtlemiseks.“
Piret Räni
Kvaliteet kui suhestumise potentsiaal
Aaro Toomela: „Hinge või inimene olemise mõiste ei puudu mitte ainult psühholoogia ülikoolikursus(t)es, vaid suuremas osas tänapäeva psühholoogias.“
8 minutit
Rütmist väljas elu
Mängufilm „Arütmia“ (Venemaa 2017, 116 min), režissöör Boriss Hlebnikov, stsenaristid Boriss Hlebnikov ja Natalja Meštšaninova, operaator Ališer Hamidhodžajev. Osades Irina Gorbatšova, Aleksandr Jatsenko jt.
Vene filmikunstis on üks täitsa omaette melanhoolse komöödia žanr, täpselt kaasaega tabav ja kergelt ühiskonnakriitiline armastuslugu. See omamoodi, heasüdamlik filmikunst on suurele vaatajaskonnale vaatamata siiski hingepalsam eelkõige intelligentsile. Väljapaistvad vene melanhoolse komöödia žanri verstapostid…
Vene filmikunstis on üks täitsa omaette melanhoolse komöödia žanr, täpselt kaasaega tabav ja kergelt ühiskonnakriitiline armastuslugu. See omamoodi, heasüdamlik filmikunst on suurele vaatajaskonnale vaatamata siiski hingepalsam eelkõige intelligentsile. Väljapaistvad vene melanhoolse komöödia žanri verstapostid…
5 minutit
Pealelend – Heili Einasto, raamatu „Rahel Olbrei, Eesti tantsuteatri rajaja“ autor
Eesti Teatriliit on andnud välja tantsukriitiku ja -teadlase Heili Einasto teose „Rahel Olbrei, Eesti tantsuteatri rajaja“. Rahel Olbrei (1898–1984) oli Estonia püsiva balletitrupi asutaja (1926) ja koreograaf, kellele ballett oli mõtestatud kunst, mitte üksnes kaunite liigutuste efektne sooritamine. Just tänu tema õhtut…
2 minutit
Ängistuse ületamine
MIM näib olevat kokkulepitud mängureeglitest loobunud – ja mitte vormi-, vaid ideetasandil n-ö normaalsuse teadlikult hüljanud.
Ooperi „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“ esietendus 19. I Rahvusooperis Estonia koostöös Kanuti Gildi saaliga. Libreto ja muusika Manfred MIM, dirigent Kaspar Mänd, koormeister Elmo Tiisvald. Lavastus, libreto töötlus ja täiendused, partituuri dešifreerimine, orkestratsioon ja koreograafia Manfred MIMi…
5 minutit
Subliimne banaalsus
Andres Toltsi näitus Kumus tõestab taas, et meie kunstiklassika peaks jõudma esinduslikku näituseruumi sagedamini.
Andres Toltsi näitus „Maastik vaikeluga“ Kumus kuni 1. IV. Kuraator Anu Allas, kujundaja Tõnis Saadoja ja graafiline kujundaja Tuuli Aule.
Juubelinäitus kipub Eesti kunstimaailmas tabu olema, sest see viitab vanadusele ja traditsioonile. Paljudel juba nõukogude ajal tuntust kogunud eesti kunsti elavatel…
Juubelinäitus kipub Eesti kunstimaailmas tabu olema, sest see viitab vanadusele ja traditsioonile. Paljudel juba nõukogude ajal tuntust kogunud eesti kunsti elavatel…
4 minutit
Ilma hormoonideta tragöödia
Tiit Palu on loonud „Medeias“ tragöödiale helistiku, mille peale, usun, aplodeerivad Elysioni väljadel nii Euripides kui ka Platon.
Vanemuise „Medeia“, teksti autor (Euripidese ainetel), lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu, kunstnik Eugen Tamberg, valguskunstnik Karmen Tellisaar. Mängivad Maria Annus, Külliki Saldre, Merle Jääger ja Kärt Tammjärv. Esietendus 20. I Sadamateatris.
Kolmest kuulsamast Vana-Kreeka tragöödiakirjanikust…
Kolmest kuulsamast Vana-Kreeka tragöödiakirjanikust…
6 minutit
Müüdi kristalliseerumine
Sellist elevust nagu viimastel nädalatel Erkki-Sven Tüüri üheksanda sümfoonia „Mythos“ esiettekande eel ei ole ammu kogeda saanud.
Viktoria Mullova (viiul), Eesti Festivaliorkester, dirigent Paavo Järvi 16. I Estonia kontserdisaalis. Kavas Tüüri sümfoonia nr 9 „Mythos“ esiettekanne, Šostakovitši ja Brahmsi teosed.
Kontsert „Tallinn –> Ann Arbor“ sarjas „Suurlinna tuled“ 19. I Estonia kontserdisaalis. Triin…
Kontsert „Tallinn –> Ann Arbor“ sarjas „Suurlinna tuled“ 19. I Estonia kontserdisaalis. Triin…
5 minutit
Saadoja kohtab Dückerit
Tõnis Saadoja näitus „Stuudio“ Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 11. II.
Tõnis Saadoja maalinäitus „Stuudio“ keskendub väliste tunnuste järgi historitsistlikule klaaspärlimängule, rakendab maalitehnilist virtuoossust koos mõõduka dekonstruktsiooniga või kui Saadoja saatetekstist laenata, täidab ta sel näitusel „lõputuid valgeid laike juba mitu korda lõpetatuks peetud mängus“. Võimalik, et ma olen need valged laigud juba täitnud, muidugi omal kombel, sest…
Tõnis Saadoja maalinäitus „Stuudio“ keskendub väliste tunnuste järgi historitsistlikule klaaspärlimängule, rakendab maalitehnilist virtuoossust koos mõõduka dekonstruktsiooniga või kui Saadoja saatetekstist laenata, täidab ta sel näitusel „lõputuid valgeid laike juba mitu korda lõpetatuks peetud mängus“. Võimalik, et ma olen need valged laigud juba täitnud, muidugi omal kombel, sest…
5 minutit
„Antropoloogia loengutes“ rõhutab Kant, et filosoof ei tohiks lõunastada üksi. Üksi söömine mõjuvat lõpuks kurnavalt, kuna ei saada oma mõtetest puhata. Ka seltskondlikel koosviibimistel, filosoofide osavõtul iseäranis, peaks keskustelu olema kergemat laadi, nii vaimu kui ka seedimist elavdav. Emil Doerstling. Kant ja tema lõunasöögiseltskond. Õli, lõuend, 1892.
Wikimedia Commons
Kange kraam
Filosoofide õhtusöök: Kõigepealt võeti Lamuse Lenin, siis Ida-Saksa leksikoni autorite kollektiivi Lenin – ning nende kohta kirjutatut ette lugedes lasti neil teineteisega rammu katsuda.
9 minutit
„Kutsu mind oma nimega“ räägib ennekõike noorusele omasest segadusest, esimese armastuse ilust ja valust. Pildil Oliver (Armie Hammer) ja Elio (rolli eest ka parima meesnäitleja Oscarile kandideeriv Timothée Chalamet).
Kaader filmist
Keerulistest asjadest lihtsalt rääkimise keeruline kunst
Mängufilm „Kutsu mind oma nimega“ („Call Me by Your Name“, USA 2017, 132 min), režissöör Luca Guadagnino, stsenarist James Ivory, operaator Sayombhu Mukdeeprom, põhineb…
6 minutit
Satiiri surm
Mängufilm „Stalini surm“ (Suurbritannia 2017, 106 min), režissöör Armando Iannucci, stsenaristid Armando Iannucci, David Schneider ja Ian Martin, operaator Zac Nicholson, helilooja Christopher Willis, põhineb Fabien Nury ja Thierry Robini samanimelisel koomiksil. Osades Steve Buscemi, Simon Russell Beale, Jeffrey Tambor, Jason Isaacs, Olga Kurõlenko, Paddy Considine, Rupert Friend, Andrea Riseborough, Richard Brake, Michael Palin, Paul Whitehouse jt.
Kui Peter Cook…
Kui Peter Cook…
4 minutit
Medley grafiti Tartus. Grafiti on oma pseudonüümi levitamine avalikus ruumis eesmärgiga olla nähtav. Sealjuures kõnetavad seintele jäetud tähed enamjaolt ainult grafiti keele ja sõnumitega kursis olijaid.
Sirla
Tänavakunst tahab olla vaba
Ametlikel üritustel püütakse matkida tänavakunsti ideed kooskõlastatud raamistikus, mõistmata, et selle jõud peitub vabaduses ja sõltumatuses.
6 minutit
Tuttav, aga siiski omamoodi
Renaldo Veeberi loomepärand on meheliku rohmakuse juures meisterlik, ehe ja terviklik. Tema kunstnikukuvandisse sobivad ka sepised.
Renaldo Veeberi (1937–2010) näitus Kiek in de Kökis kuni 11. II.
Minu lemmiktööd Renaldo Veeberi loomingus on esimesed kuivnõelagravüürid, millega ta näitustel tähelepanu äratas ja mis kohe ka muuseumikogusse osteti: „Mees, kellel on käsi taskus“ (1965) ja „Setu naised“…
Minu lemmiktööd Renaldo Veeberi loomingus on esimesed kuivnõelagravüürid, millega ta näitustel tähelepanu äratas ja mis kohe ka muuseumikogusse osteti: „Mees, kellel on käsi taskus“ (1965) ja „Setu naised“…
3 minutit
Vastukaja – Teaduse helge tulevik
Eelmise aasta suvel ilmus Sirbis Kurmo Konsa artikkel „Teaduse tume tulevik“,1 milles ta järeldab, et kuna teadustulemused on tavainimesele liiga keerulised, andmeid on kogutud hoomamatul hulgal ja nende hulgast vajaliku info väljasõelumine on raske, siis tänapäeva ja tuleviku ühiskonna toimimisel saab hoopis olulisemaks sobivate faktiliste teadmiste väljanoppimine ja omavahel seostamine. Kuna ühiskond kaotab…
4 minutit
Kultuuriajaloost nokastanud ehk Kurgedega kurbuse kallale
„Musta päikese“ jaburate sündmuste, tegelaste ja kujundite parmas avardab Eesti kultuurilugu, et juhatada lugeja kollektiivse psüühe süvakihtideni.
10 minutit
Pealelend – Jaak-Adam Looveer, Tallina linnaplaneerimise ameti peaarhitekti büroo linnaplaneerija
Tallinna linnavalitsus tegi reedel avalikuks kaasava linnaplaneerimise mobiilirakenduse AvaLinn. Kuidas idee sündis ja millised on tulevikuplaanid?
Selle mobiilirakendusega katsetame kaasamist uuel viisil: võimalikult bürokraatiavaba koosloomevahend teeb selle lihtsamaks nii linnale kui ka lõppkasutajale. See ei asenda muidugi seadusekohast kaasamist, vaid täiendab seda.…
Selle mobiilirakendusega katsetame kaasamist uuel viisil: võimalikult bürokraatiavaba koosloomevahend teeb selle lihtsamaks nii linnale kui ka lõppkasutajale. See ei asenda muidugi seadusekohast kaasamist, vaid täiendab seda.…
2 minutit
Kunst kui vallatu reaalsus
Kui kunst lubab naerda iseenda üle, siis ühtpidi on ta jõudnud tõelise täiuseni, teistpidi aga vajab uut vahetust. Ikoonilise kunsti, näiteks kirja tüpograafiline vormistamine või raamatukujundus, paradoksi traagika seisnebki selles, et kui ta on haruldaselt ilus – nagu ta näiteks varasemal Richard Kaljol Shakespeare’i juurde oligi – , siis on üsna lootusetu saada veelgi paremat…
5 minutit
Vjatšeslav Gvozdkov 20. IV 1947 – 21. I 2018
21. jaanuaril suri oma kodus Samaras ootamatult Vjatšeslav Gvozdkov, mees, keda mäletatakse hea sõnaga neljas Eesti teatris ning meenutavad tuhanded teatrisõbrad.
Gvozdkovi ja eesti teatri teed ristusid 1982. aasta suvel Thbilisis, kus korraldatud festivalil mängis Tallinna Noorsooteater Karusoo lavastust „Olen 13aastane“ ning tol ajal Gvozdkovi juhitud Doni-äärse Rostovi Noorsooteater Kuternitski näidendit „Niina“.…
Gvozdkovi ja eesti teatri teed ristusid 1982. aasta suvel Thbilisis, kus korraldatud festivalil mängis Tallinna Noorsooteater Karusoo lavastust „Olen 13aastane“ ning tol ajal Gvozdkovi juhitud Doni-äärse Rostovi Noorsooteater Kuternitski näidendit „Niina“.…
2 minutit
Jass Kaselaane „Lelud“ seisavad nagu puuslikud tribüünil, Edith Karlsoni lühter toimib skulptuurse animatsioonina.
Stanislav Stepaško
Anima ja animus, animism
„Hudnoi“ on lihtne näitus, kuid Karlsoni tööde lihtsus on allegooria ja Kaselaan on betoonvalu igas staadiumis viimistlenud, et saavutada ürgset lihtsust.
4 minutit
Kiti Põld
Kiti Põld
Kiti Põld
on vabakutseline dramaturg. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli teatriteaduse eriala ning õppinud Drakadeemias dramaturgiat ja stsenaristikat, töötanud dramaturgina Endla teatris.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Viimase kümnendi olen elanud lastekultuuri kaastarbijana.…
on vabakutseline dramaturg. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli teatriteaduse eriala ning õppinud Drakadeemias dramaturgiat ja stsenaristikat, töötanud dramaturgina Endla teatris.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Viimase kümnendi olen elanud lastekultuuri kaastarbijana.…
2 minutit
