François Ozon: „Igaühes meist on varjatud osa. Mul on huvitav lavastajana proovida näha seda, mis on suletud ukse taga.“
Maastik on demokraatia tööriist, usaldusliku partnerlussuhte alus.
Looduse ja kultuuri koondrünnaku sasipuntras on lihtne pea kaotada.
„Lokaalravitsuses“ pannakse paika, kuidas elu Maal on üldse tekkinud ja sama kindlameelselt lükatakse ümber darvinistlik evolutsioonikäsitlus.
Iseseisvuspäeva tavapärase kahepäevase tsükli asemel vältab esindusisikute road-show sel aastal vähemalt neli, sest kõned tahavad pidamist „kõigis Eestimaa nurkades“.
Paljuliigilises linnas loovad erilaadsed liikidevahelised kohtumised pinnase ka kultuuri mitmekesistumiseks.
Juko-Mart Kõlar Fanvestoryst: „Me ei garanteeri, et muusikateos teenib kindla summa, aga kui soetad ühe protsendi tulevastest tuludest, siis täpselt nii palju ka saad.“
2017. aasta suvel leiti Kaalist killustumata meteoriidid – suurim leitud puhastamata meteoriidi kaal oli 396 grammi. Seniste teadmiste valguses olid need leiud mõnevõrra ootamatud.
Tatjana Manevskaja esituse põhjal usud, et ta on olnud see unelmate naine, kes on käivitanud laval nähtud traagika.
Kivirähk poleks Kivirähk, kui ta oleks vaataja ees rullinud lahti üksnes realistliku pildi karmidest aastatest. Sestap peab olema kohal ka vanapagan ja imeline Kaarnakivi.
Hulk vaimukaid ideid, mis võisid proovides inspireerida ja kannustada, hägustavad valmis lavastuses pealiini, segavad fookust ja kallutavad sõidusuunalt kõrvale.
Ervin Õunapuu kirjeldab tihti Eesti olusid: vahel on see alternatiivreaalsus või -ajalugu, teinekord tulevikuilm, kuid alati düstoopiline ja väändunud.
Äsja ilmunud väärikat raamatut ei saa nimetada monograafiaks, tegemist on artiklite kogumikuga, kus käsitletakse Adamson-Ericut mitme nurga alt tugeva uudse tervikuni jõudmata.
Ivo Lille: „Otsa kooli teeb tugevaks paindlikkus, individuaalne lähenemine igale õpilasele.“
Romaanis „Serafima ja Bogdan“ panevad kommunistlik ideoloogia ja tarbimisühiskonna mentaliteet seljad kokku, et hävitada kolm sajandit vastu pidanud pärimuskultuur.
Ei saa ühekorraga nõuda sotsiaalselt võrdsemat ühiskonda ning lähtuda õhukese riigi mudelist, kuna viimasest ei piisa esimese ülalpidamiseks.
Varssavi rahvusmuuseumi valikuga on loodud Kadrioru lossi püsiekspositsioonile täiendav kontekst.
Kaarel Tarand, „Kriitik juubeliaastal“
Ero Liivik, „Poliitikute kritiseerimine ei tähenda demokraatiast loobumist“
Riin Magnus, Nelly Mäekivi, „Paljuliigiline linn“
Intervjuu Otsa kooli uue direktori Ivo Lillega
Kaupo Vipi „Lokaalravitsus. Eeldused ja võimalused progressi üleelamiseks“
Ervin Õunapuu novellikogu „Eesti gootika XX“
„Uudistava pilguga. Maneristlik maal Varssavi Rahvusmuuseumist“ Kadriorus
Endla teatri ja Kuressaare Linnateatri „Kaarnakivi perenaine“