2018-02 (3673)

Üks roll

Eesti hümn on kõigi huulil. ERRi läbimõtlemata aastavahetusetavade innovatsioonikatse riivas paljude rahvustunnet, aga tõi ka uuesti päevakorda meie hümni sobivuse küsimuse. Teema algatas ajakirjanik Alo Raun, kes küsis: „Kas tõesti on see poolteist sajandit vana laul – ühe Soomes elanud sakslase viis, millele Johann Voldemar Jannsen tegi eestikeelsed sõnad –…
Verised voodimängud
François Ozon aastal 2013 filmi „Noor ja ilus“ (Jeune & jolie“) võttel. Filmi peaosas astus üles noor Marine Vacth, kellele oli see esimene koostöö Ozoniga.
Pressifoto

Verised voodimängud

François Ozon: „Igaühes meist on varjatud osa. Mul on huvitav lavastajana proovida näha seda, mis on suletud ukse taga.“

Poliitikute kritiseerimine ei tähenda  demokraatiast loobumist

Poliitikute kritiseerimine ei tähenda demokraatiast loobumist

Käesolev kirjutis tõukub juba 2016. aastal Saksamaal ilmunud kogumikust pealkirjaga „Demokraatia kriisis: analüüsid, protsessid ja perspektiivid“ väljendatud mõtetest. Kuna nimetatud teksti lugemine sattus samale ajale Eesti munitsipaalvalimistega, tekkis juba sellest tulenevalt põnevaid seoseid. Mida üldse mõeldakse, kui räägitakse demokraatia kriisist? See on eetilise hinnangu andmine esindusdemokraatia toimimisele – asi, millest…

Soome-ugri äng

Looduse ja kultuuri koondrünnaku sasipuntras on lihtne pea kaotada.

Valgustusaja filosoof Montesquieu mõtles, et põhjamaine kliima mõjub sealsete rahvaste „südame kirgedele“ muserdavalt, pannes inimesed tarduma. Montesquieu avastas selle füsioloogilise seaduspära, kui võrdles sakslaste käitumist prantslaste omaga. Rousseau arvas, et külm kliima tekitab barbaarsust ja metslust. Põhjaalade meelesegadust soosivat mõju…
Lennuka lapitekiga paratamatu kollapsi poole
Kaupo Vipp väidab, et kogu elusloodus liigub paratamatult kollapsi suunas, sest elule justkui universaalselt iseloomuliku energiatarbimise maksimeerimise vastu saada ei ole võimalik.
YouTube

Lennuka lapitekiga paratamatu kollapsi poole

„Lokaalravitsuses“ pannakse paika, kuidas elu Maal on üldse tekkinud ja sama kindlameelselt lükatakse ümber darvinistlik evolutsioonikäsitlus.

Külm arve, natuke natsikulda ja Ida-Euroopa kauboid

Mängufilm „Rohelised kassid“ (Leo Production, Eesti 2017, 105 min). Režissöör-stsenarist Andres Puustusmaa, operaator Pavel Emilin, produtsent Katerina Monastõrskaja. Osades Tõnu Kark, Sergei Makovetski, Ülle Kaljuste, Mait Malmsten, Kirill Kägo, Tambet Tuisk jt.
Andres Puustusmaa värske mängufilm „Rohelised kassid“ jutustab tempoka ja…

Helju Sarnet Zauram 19. III 1922 – 27. XII 2017

Johannesepäeval meie seast lahkunud Helju Sarnet Zauram (kodanikunimega Helju Laine Zauram) sündis Jõgeval ja suri Haapsalus. Ta oli viimaseid Tartus Kõrgemas Kunstikoolis Pallas õpinguid alustanud kunstnikke ja viimase ajani loomejõus.
Helju Sarnet Zauram jõudis Pallasesse 1943. aastal ja jätkas kunstiõpinguid aastail…
Kaali. Meteoriidid, süsi ja vanus
Kaali suurim meteoriit
Mare Isakar / TÜ loodusmuuseum

Kaali. Meteoriidid, süsi ja vanus

2017. aasta suvel leiti Kaalist killustumata meteoriidid – suurim leitud puhastamata meteoriidi kaal oli 396 grammi. Seniste teadmiste valguses olid need leiud mõnevõrra ootamatud.

Kutse dialoogile

Kirjandusteadlase, germanisti, kriitiku ja kultuurivahendaja Aija Sakova (1980) esimese eestikeelse raamatu kaanelt vaatab vastu telefoni kõrvalt korraks eemaldanud noor naine, kes vaatab kutsuvalt vaatajale otsa. Kaanel on kujutatud Valeriy Sakovi 1985. aastast pärinevat maali „Dialoog“. Kogumikku võibki võtta kui kutset…

Ikka lõksus

Šiškin-Hokusai (Aleksandr Šiškin) näitus „Teine elu“ Tallinna Kunstihoone galeriis ja Vladimir Kozini „Slaavi barokk“ Tallinna Linnagaleriis 9. XII 2017 – 7. I 2018; Valeri Vinogradovi näitus „Leonardo magab“ Vabaduse galeriis 13. XII 2017 – 3. I 2018 ja Vladimir Dubossarski maalinäitus „Magusam kui mesi“ Vaalas…

Kommentaar – Pika vinnaga

Teeb rõõmu, et Tallinna Vene teatri veebilehelt leiab praegu mängukava kuni juunikuu lõpuni ja lisaks kevadhooaja etendustele saab pileteid juba osta ka Sagadi mõisapargis mängitavale suvelavastusele „Kuu aega maal“. Kirjandusklassik Turgenevi näidendi lavastab teatri uus kunstiline juht Filipp Loss. Nii…

Lahing, et mitte kaotada kaotust

Tatjana Manevskaja esituse põhjal usud, et ta on olnud see unelmate naine, kes on käivitanud laval nähtud traagika.

Vene teatri „Valentinipäev“, autor Ivan Võrõpajev, lavastaja Peeter Raudsepp, kunstnik Silver Vahtre, videokunstnik Aljona Movko. Mängivad Tatjana Manevskaja, Ljubov Agapova, Alina Karmazina, Anastassia Tšubina, Igor Rogatšov ja Aleksandr Žilenko.…

„Kaarnakivi perenaises“ on kivi vägi sees

Kivirähk poleks Kivirähk, kui ta oleks vaataja ees rullinud lahti üksnes realistliku pildi karmidest aastatest. Sestap peab olema kohal ka vanapagan ja imeline Kaarnakivi.

Endla teatri ja Kuressaare Linnateatri „Kaarnakivi perenaine“, autor Andrus Kivirähk, lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Liina Unt, helilooja Veiko Tubin, muusikalised kujundajad Peeter Tammearu ja…
Suure väiketeatri taak
Leedi Macbeth (Elina Reinold) valitseb seda maailma, ka siis, kui ta on vait.
Siim Vahur

Suure väiketeatri taak

Hulk vaimukaid ideid, mis võisid proovides inspireerida ja kannustada, hägustavad valmis lavastuses pealiini, segavad fookust ja kallutavad sõidusuunalt kõrvale.

Piret Põldver

Piret Põldver

Piret Põldver
õpib Tartu ülikoolis eesti kirjandust ja töötab õppematerjalide kirjastuses Maurus keeletoimetajana. 2006. aastast peale on ta avaldanud kirjanduskriitikat, pisut ka ilukirjanduslikke tekste.
Mida pead…

Sööta kivi

Koputan kivi uksele.
„See olen mina, tee lahti.
Tahan tulla sinu sisse,
vaadata ringi,
hingata sind kui õhku.“
„Mine ära,“ ütleb kivi.
„Ma olen kõvasti kinni.
Isegi tükkideks lõhutult
olen ma kõvasti…
Heinsaar + Kender = Õunapuu
Sõnapaar „Eesti gootika“ Ervin Õunapuu teoste pealkirjades on Grant Woodi maali „Ameerika gootika“ („American Gothic“, 1930) pealkirja parafraas.
Wikimedia Commons

Heinsaar + Kender = Õunapuu

Ervin Õunapuu kirjeldab tihti Eesti olusid: vahel on see alternatiivreaalsus või -ajalugu, teinekord tulevikuilm, kuid alati düstoopiline ja väändunud.

Isepäine Adamson-Eric
Adamson-Eric. Dekoratiivplaat päikesega. Glasuurmaal, keraamika, 1962–1968. EKM.
Pressifoto

Isepäine Adamson-Eric

Äsja ilmunud väärikat raamatut ei saa nimetada monograafiaks, tegemist on artiklite kogumikuga, kus käsitletakse Adamson-Ericut mitme nurga alt tugeva uudse tervikuni jõudmata.

Otsa koolis on kõigi mõtted oodatud

Ivo Lille: „Otsa kooli teeb tugevaks paindlikkus, individuaalne lähenemine igale õpilasele.“

Detsembri algul alustas tööd Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli uus direktor Ivo Lille, kes on silma paistnud ärksa meelega saksofonistina. Õpetajaametit on Lille pidanud juba peaaegu 20 aastat ning Otsa koolil on tema südames ikka olnud tähtis koht.
Mis…
Õnnistatud ja neetud Peipsiveer
Folkloori ja kombestikku võib leida ka arhiividest, sellist väljapanekut saab näha aga ainult Varnjas ehk Voronjas.
Piia Ruber

Õnnistatud ja neetud Peipsiveer

Romaanis „Serafima ja Bogdan“ panevad kommunistlik ideoloogia ja tarbimisühiskonna mentaliteet seljad kokku, et hävitada kolm sajandit vastu pidanud pärimuskultuur.

Sotside imagoloogiline lõks

Ei saa ühekorraga nõuda sotsiaalselt võrdsemat ühiskonda ning lähtuda õhukese riigi mudelist, kuna viimasest ei piisa esimese ülalpidamiseks.

Eesti paradoks on, et riik on uskumatult vaene, ent ka üllatavalt rikas. Kui võtta lahti andmebaasid, pingeread või vaadata, millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse Eesti kuulub, siis pole kahtlust: me oleme…

Eel- ja järellooga eneseküllane manerism

Varssavi rahvusmuuseumi valikuga on loodud Kadrioru lossi püsiekspositsioonile täiendav kontekst.

Maneristliku maali näitus „Uudistava pilguga. Maneristlik maal Varssavi Rahvusmuuseumist“ Kadrioru kunstimuuseumis kuni 25. II, kuraatorid Greta Koppel ja Aleksandra Janiszewska; maneristliku graafika näitus „Rooma stiilis“ Mikkeli muuseumis kuni 11. III, kuraatorid Anu Allikvee ja Greta Koppel.
Maneristliku stiili – heitlevad, kuhjuvad,…

Helve Võsamäe 16. I 1938 – 27. XII 2017

Märkimisväärsed inimesed surevad ebatavaliselt: on kummaline, et nii läbi ja lõhki eestlust oma hinges hoidnud Helve Võsamäe lahkus meie hulgast Eestist kaugel, reisil Kagu-Aasias. Meil, järelehüüdjail, on kergem mõelda nii, et ta lahkus täpselt nii, nagu ise oli…

Kodukootud vägiteod

Lühifilmide kassett „Paha lugu“ (Kuukulgur, Eesti 2018, 85 min). Režissöörid Andres ja Katrin Maimik, Rain Tolk, Maria Avdjuško, Gustaf Boman Bränngård. Osades Lauli Otsar, Ott Raidmets, Joseph Mattias Metsala, Katariina Kilk, Märten Männiste, Annabrith Heinmaa, Rain Tolk, Ester…
Sirp