Kas väike Eesti peaks just riigivõlga panustama, aga ehk tuleks rikkaid riike selle ennastohverdava tegevuse eest hoopis tunnustada.
Muutuv maailm on toonud kaasa muutuse ka selles, kuidas kujutatakse filmides ja telesarjades tehisintellekti.
Targa mehe hääbumisest 2016. aasta meediapildis
Uut eluteadustes: mis on inimeste elu ja maailmamajanduse kõiki harusid mõjutama hakkav sünteetiline bioloogia?
Kellele on vaja loodavat Eestimaa Rahvaste Parteid, mis ei võta arvesse asjaolu, et Eestis ei ole vene kultuuri ega ole ka vene kogukonda?
Ülar Mark: „Linna edukust ei määra muster, faktuur ega esteetika, vaid inimeste omavaheline läbikäimine.“
Kui kellelgi on soov anda läbilõiget, peamist, olulisemat jne – need inimesed tuleks Uku Masingu valimiku tegemisest eemale hoida.
Esa Kirkkopelto: „Kunstilise sära puudumine kompenseeritakse tänapäeval avaliku elu säraga – sealt saadakse au ja kuulsus, mida lavaelu enam ei too.“
Strugatskite „Väljasõit rohelisse“ on süžee põhijoonte poolest tundmatu maa koloniseerimise lugu. Kuigi Tsoonis viibitakse raamatu vältel napilt, keerleb kogu tegevus selle ümber.
Elīna Vikmane: „Üleni eraraha eest ehitatav Läti nüüdiskunstimuuseumi uus hoone on täiesti pretsedenditu juhtum.“
Kui võrrelda folkloristlikke tendentse Eesti muusikas 1930ndatel ja 1970ndatel, siis joonistuvad välja vägagi kõnekad suunamuutused.
„Sissy pojad“ mõjub väga veidra ja absurdihõngulisena, teisalt sisaldab stseene, mis nõuavad etendajailt-tantsijailt äärmist keskendumist ja häid füüsilisi võimeid.
Kristjan Randalu: „Kõigil, kes arvavad, et improvisatsioon tähendab totaalset vabadust, soovitan seda ise proovida.“
Kõige olulisem on näha Eesti tervikpilti, valdkondade seoseid ja ruumiloome mõju teistele valdkondadele.
Žesti mõiste tähenduse muutumisest kuigi palju ei kõneldud.
Roald Dahl tõestab, et arvamus, nagu jaguneks kirjandus lastekirjanduseks ja õigeks kirjanduseks, ei pea paika.
Kui vanemad kunstnikud on teinud kunsti hästi, julgenud otsida ja kõhelda ning ajanud ausalt oma imelikke asju, siis pean seda legendaarseks. Ojaver on legend.
Uue kriitikatoimetaja Hanna Linda Korbi käe all saavad senisest rohkem tähelepanu tõlkekirjandus ja teatriga seotud tekstid.
Kinoteatri lavastuses „Once Upon a Time in Estonia“ antakse rabavalt aus ja mitmetahuline pilt Eesti filmitootmise ideevaesusest ja stampidest.
„Õnn ei asu ilusas majas“, intervjuu Ülar Margiga
Mihhail Trunini „„Vene inimesi solvatakse!“ ehk Kellele on Eestis vaja uut vene parteid?“
Kuidas kujutatakse filmides ja telesarjades tehisintellekti
Lätlased saavad nüüdiskunstimuuseumi
Tulekul on sünteetilise bioloogia ajastu
Strugatskite „Väljasõit rohelisse“
Kinoteatri „Once Upon a Time in Estonia“
Ott Rauna „Tuba number kaheksa. Meenutusi järgmisest kahekümnest aastast (1965–1985)“