2017-3 (3623)

Üks roll

Lapsepõlves alateadvusse söövitunud õudusunenägusid, mis veel täiskasvanunagi hirmujudinaid tekitavad, on ilmselt igaühel. Paljud on ainuomased, nii mõnedki korduvad samaealistel. Minu põlvkonna luupainajate varamusse kuuluvad nii legend Mustast Käest, kes pimeduses ligi hiilib – eriti siis, kui on liialt uudishimutsetud – ja su kägistab, aga ka „Nõiutud saar“, „Klaasikillumäng“ ja „Nõiakivi“, mis astusid…
„Vene inimesi solvatakse!“
Kaadrid joonisfilmist „Ilja Muromets ja Röövel Ööbik“ (Sojuzmultfilm, 1975)

„Vene inimesi solvatakse!“

Kellele on vaja loodavat Eestimaa Rahvaste Parteid, mis ei võta arvesse asjaolu, et Eestis ei ole vene kultuuri ega ole ka vene kogukonda?

Õnn ei asu ilusas majas
Energiatõhus maja on ellujäämise küsimus. Väikemaja Koda on plussenergiamaja: ta toodab ise rohkem energiat, kui ära kulutab.
Tõnu Tunnel

Õnn ei asu ilusas majas

Ülar Mark: „Linna edukust ei määra muster, faktuur ega esteetika, vaid inimeste omavaheline läbikäimine.“

Uku Masingu esimene väike luuleraamat

Kui kellelgi on soov anda läbilõiget, peamist, olulisemat jne – need inimesed tuleks Uku Masingu valimiku tegemisest eemale hoida.

Uku Masingu luuletajasaatusel on ainulaadne käekäik – kodu-Eesti avalikkuse ette tuli ta „Luule“ kuue köitega. Kui mitte arvestada raamatuna haruldast debüütkogu 1935. aastast, samizdat’i paljundusi ja paguluses ilmunud ning nõukogude ajal Eestis…

Näitleja XXI sajandil

Esa Kirkkopelto: „Kunstilise sära puudumine kompenseeritakse tänapäeval avaliku elu säraga  – sealt saadakse au ja kuulsus, mida lavaelu enam ei too.“

Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus ning Tartu ülikooli teatriteaduse õppetool pühendasid detsembris Tallinnas korraldatud aastakonverentsi „Näitleja XXI sajandi teatris“ näitlejale ja näitlemisele. Ehkki näitleja on teatrikunsti…

Tsoon – pühamu või vanakraamiladu?

Strugatskite „Väljasõit rohelisse“ on süžee põhijoonte poolest tundmatu maa koloniseerimise lugu. Kuigi Tsoonis viibitakse raamatu vältel napilt, keerleb kogu tegevus selle ümber.

Arkadi ja Boriss Strugatski kultusliku jutustuse kordustrüki ilmumine on sündmus, mis ei tohiks jääda ulmehuviliste siseasjaks. Kuigi raamat on iseenesest väga tugev ja…

Seitse vaprat

Näitus „Seitse Linnateatri/Noorsooteatri peakunstnikku“ Tallinna Linnateatri Panso saalis märtsikuu lõpuni. Kuraator Kustav-Agu Püüman, kujundaja Katre Rohumaa.
Vahel tundub, et lavastuskunstnikud, kelle luua on lavastuste…

Kahe elava klassiku lühivormid

Võrrelda Jiří Žáčeki ja Helle Laasi valmide või killukeste raamatut on igati mõistlik, sest mõlemad autorid on paljuski sarnased. Ning eestlase mõtteterad või…

Lätlased saavad nüüdiskunstimuuseumi

Elīna Vikmane: „Üleni eraraha eest ehitatav Läti nüüdiskunstimuuseumi uus hoone on täiesti pretsedenditu juhtum.“

Eesti sai oma kunstimuuseumiks ehitatud Kumu hoone alles üksteist aastat tagasi, lätlastel on oma rahvuskunstimuuseum koos spetsiaalse hoonega juba 1905. aastast peale. Läti riigi aastapäeval 2021. aastal avatakse ka nüüdiskunstimuuseum. Rahvusvahelise arhitektuurivõistluse…

Esimese maailmasõja mitmetahuline mõju eesti kultuurile

Ehkki Esimest maailmasõda tajutakse Ida-Euroopas jätkuvalt kui unustatud sõda, on akadeemilisel tasemel huvi ilmasõja sündmuste ning nende vahetu ja pikaajalise mõju vastu märgatavalt kasvanud. Saja aasta möödumine sõja algusest tõi ka Eestis…

Ester Mägi folkloristlik modernism

Kui võrrelda folkloristlikke tendentse Eesti muusikas 1930ndatel ja 1970ndatel, siis joonistuvad välja vägagi kõnekad suunamuutused.

Kontsert „Ester Mägi 95“ 10. I Niguliste muuseum-kontserdisaalis. Peep Lassmann (klaver), Urmas Vulp (viiul), Aare Tammesalu (tšello), Andres Uibo (orel), Mati Turi (tenor), Helen Lokuta (metsosopran), Martti Raide (klaver), keelpillikvartett, Estonia…
Humoorikas kõrvalpilk rahvatantsule ja -muusikale
„Sissy pojad“ on eelkõige rahvatantsu ja -muusika tõlgendus, kus tegijad on lähtunud omaenda kultuuritaustast.
Arne Hauge

Humoorikas kõrvalpilk rahvatantsule ja -muusikale

„Sissy pojad“ mõjub väga veidra ja absurdihõngulisena, teisalt sisaldab stseene, mis nõuavad etendajailt-tantsijailt äärmist keskendumist ja häid füüsilisi võimeid.

Spontaansust teeselda on võimatu
Kristjan Randalu: „Muusiku kuvandisse lihtsalt ei sobi selline pilt, et keegi harjutab kusagil mitteglamuurses ülikonnas heliredeleid.“
Kaupo Kikkas

Spontaansust teeselda on võimatu

Kristjan Randalu: „Kõigil, kes arvavad, et improvisatsioon tähendab totaalset vabadust, soovitan seda ise proovida.“

Sissejuhatus rutiinipoeesiasse

Mängufilm „Paterson“ (2016 USA, 118 min), režissöör-stsenarist Jim Jarmusch, operaator Frederick Elmes, helilooja Sqürl (Jim Jarmusch ja Carter Logan). Osades Adam Driver, Golshifteh Farahani jt.
„Ma ei tea, kas see on idealism, aga…

Žest ja selle roll muusikas

Žesti mõiste tähenduse muutumisest kuigi palju ei kõneldud.

XXV Pärnu nüüdismuusika päevad (PNP). Sümpoosion „Performatiivsus IV: žest ja muusika“ 14. I Pärnu keskraamatu­kogus.
Tavapäraselt on PNP raames toimunud pea nädalane kompositsioonitöötuba – praktiliste ja reflekteerivate ürituste osakaal on enam-vähem võrdne –, tänavu omandas töötoa puudumise tõttu suurema tähtsuse…
Vanameister ja novellivabrik

Vanameister ja novellivabrik

Roald Dahl tõestab, et arvamus, nagu jaguneks kirjandus lastekirjanduseks ja õigeks kirjanduseks, ei pea paika.

Erksad värvid hallis ajas

Küllap on see kõigi praktiseerivate ajaloolaste saatus, et ajapikku hakatakse ilukirjandusest üha rohkem mälestusi hindama. Mälestuste lugemine on töö ja puhkus korraga. Kaks ühes, ajalugu ja kirjandus. Aga töö vaid juhul, kui on võimalik oma vaadet mõnes küsimuses avardada,…

Värske Rõhu värske veri

Uue kriitikatoimetaja Hanna Linda Korbi käe all saavad senisest rohkem tähelepanu tõlkekirjandus ja teatriga seotud tekstid.

Sellest aastast on noorte kirjandusajakirja Värske Rõhk kriitikatoimetajana ametis Tartu ülikooli eesti kirjanduse magistrant Hanna Linda Korp. Tõnis Parksepa mantlipärija uurib oma magistritöö tarvis Erakkonna rühmituse nelja autori (Lauri Sommer, Aare Pilv,…

Arhiivitöös võidab see, kel on raudseim tagumik

Vello Paatsi (1948–2015) alustas teadusteed geograafina, aga tegeles viimase veerandsajandi peamiselt Eesti kultuurilooga. Kuigi töötanud varem nii giidina kui ka ajakirja Eesti Loodus toimetajana, ei olnud Paatsi viimastel aastatel suur populariseerija,…

Punase „admirali“ saatus

Nõukogude merendustegelase ja diplomaadi Paul Orase biograafia on ajakirjaniku ja ajaloolase Tiina Tammani kolmas elulooraamat. Enne seda valmisid diplomaat August Torma ning Eestiga tööalaselt ja perekondlikult seotud olnud Briti luuraja Brian Giffey…

Operaator Kõps deliiriumis

Kinoteatri lavastuses „Once Upon a Time in Estonia“ antakse rabavalt aus ja mitmetahuline pilt Eesti filmitootmise ideevaesusest ja stampidest.

Kinoteatri „Once Upon a Time in Estonia“ („Ükskord Eestis“), autorid Henrik Kalmet, Diana Leesalu ja Paul Piik, helikujundaja Arbo Maran, valguskujundaja Priidu Adlas, videokujundaja Sander Allikmäe. Mängivad Indrek Ojari ja Argo…
Sirp