Üks roll

Riigivõlapõlguse moraalsusest
Kas väike Eesti peaks just riigivõlga panustama, aga ehk tuleks rikkaid riike selle ennastohverdava tegevuse eest hoopis tunnustada.

Alternatiivne privileeg ja võõritus
Muutuv maailm on toonud kaasa muutuse ka selles, kuidas kujutatakse filmides ja telesarjades tehisintellekti.

Katkine aedik
Targa mehe hääbumisest 2016. aasta meediapildis

Tulekul on sünteetilise bioloogia ajastu
Uut eluteadustes: mis on inimeste elu ja maailmamajanduse kõiki harusid mõjutama hakkav sünteetiline bioloogia?

„Vene inimesi solvatakse!“
Kellele on vaja loodavat Eestimaa Rahvaste Parteid, mis ei võta arvesse asjaolu, et Eestis ei ole vene kultuuri ega ole ka vene kogukonda?

Õnn ei asu ilusas majas
Ülar Mark: „Linna edukust ei määra muster, faktuur ega esteetika, vaid inimeste omavaheline läbikäimine.“
Uku Masingu esimene väike luuleraamat
Kui kellelgi on soov anda läbilõiget, peamist, olulisemat jne – need inimesed tuleks Uku Masingu valimiku tegemisest eemale hoida.
Näitleja XXI sajandil
Esa Kirkkopelto: „Kunstilise sära puudumine kompenseeritakse tänapäeval avaliku elu säraga – sealt saadakse au ja kuulsus, mida lavaelu enam ei too.“
Tsoon – pühamu või vanakraamiladu?
Strugatskite „Väljasõit rohelisse“ on süžee põhijoonte poolest tundmatu maa koloniseerimise lugu. Kuigi Tsoonis viibitakse raamatu vältel napilt, keerleb kogu tegevus selle ümber.
Seitse vaprat
Vahel tundub, et lavastuskunstnikud, kelle luua on lavastuste lava- ning kostüümikujundus, kannaksid justkui Marek Strandbergi nähtamatuks tegevast kangast võlukeepi. Teatakse küll selliste ametimeeste (ja -naiste) olemasolu, kuid ikka libiseb kogenematu pilk nende tööst teenimatult üle. Tavalisele teatrivaatajale võib andeks anda, kui ta ei…
Kahe elava klassiku lühivormid
Jiří Žáčeki „Valme“ on tema kodumaal müüdud müstiline kogus,…
Lätlased saavad nüüdiskunstimuuseumi
Elīna Vikmane: „Üleni eraraha eest ehitatav Läti nüüdiskunstimuuseumi uus hoone on täiesti pretsedenditu juhtum.“
Esimese maailmasõja mitmetahuline mõju eesti kultuurile
Ester Mägi folkloristlik modernism
Kui võrrelda folkloristlikke tendentse Eesti muusikas 1930ndatel ja 1970ndatel, siis joonistuvad välja vägagi kõnekad suunamuutused.

Humoorikas kõrvalpilk rahvatantsule ja -muusikale
„Sissy pojad“ mõjub väga veidra ja absurdihõngulisena, teisalt sisaldab stseene, mis nõuavad etendajailt-tantsijailt äärmist keskendumist ja häid füüsilisi võimeid.

Spontaansust teeselda on võimatu
Kristjan Randalu: „Kõigil, kes arvavad, et improvisatsioon tähendab totaalset vabadust, soovitan seda ise proovida.“

Millega peaks ruumilise planeerimise ekspertnõukogu tegelema?
Kõige olulisem on näha Eesti tervikpilti, valdkondade seoseid ja ruumiloome mõju teistele valdkondadele.
Sissejuhatus rutiinipoeesiasse
„Ma ei tea, kas see on idealism, aga ma tahan uskuda, et kunst ja elu on tegelikult üsna ühtemoodi asjad ehk kunst on täpselt samamoodi elu kui bussi juhtimine Kostivere vahel,“…
Žest ja selle roll muusikas
Žesti mõiste tähenduse muutumisest kuigi palju ei kõneldud.
Tavapäraselt on PNP raames toimunud pea nädalane kompositsioonitöötuba – praktiliste ja reflekteerivate ürituste osakaal on enam-vähem võrdne –, tänavu omandas töötoa puudumise tõttu suurema tähtsuse reflekteeriv osa ehk sümpoosion. Ühiselt…

Vanameister ja novellivabrik
Roald Dahl tõestab, et arvamus, nagu jaguneks kirjandus lastekirjanduseks ja õigeks kirjanduseks, ei pea paika.
Erksad värvid hallis ajas

Miks mulle meeldib mõelda Jüri Ojaverist?
Kui vanemad kunstnikud on teinud kunsti hästi, julgenud otsida ja kõhelda ning ajanud ausalt oma imelikke asju, siis pean seda legendaarseks. Ojaver on legend.
Värske Rõhu värske veri
Uue kriitikatoimetaja Hanna Linda Korbi käe all saavad senisest rohkem tähelepanu tõlkekirjandus ja teatriga seotud tekstid.
Arhiivitöös võidab see, kel on raudseim tagumik
Punase „admirali“ saatus
Operaator Kõps deliiriumis
Kinoteatri lavastuses „Once Upon a Time in Estonia“ antakse rabavalt aus ja mitmetahuline pilt Eesti filmitootmise ideevaesusest ja stampidest.
