2017-11 (3631)
Suud puhtaks-küsimuses tuleb esile üks sõnaraamatutes eksitav asjaolu: märksõna on suud puhtaks rääkima, ent juures on kasutusnäide räägime suu puhtaks. Ehk pole populaarse saate pealkirjas sõnake „suud“ üldsegi mitmus, vaid juba siingi osastavas käändes?
err.ee
Osastava pealetung, diagnostilise kaaluga keelemuutus
Sihitise väljendamisel eesti keeles on tõsiasjaks saanud kaks Eestit ning muutuse tendents paistab olevat kõrgkeele triiv partitiivseks.
6 minutit
Küsib/Vastab
Aili Künstler: Eelmise aasta lõpus ilmus põhjalik teos „Eesti keele hääldus“,* kus kirjeldatud läänemeresoome lõunarühma keeltega samasse punti arvatud eesti keele häälduslikku eripära. See on ajalugu. Kas raamatus on aga fikseeritud ka viimase viie aastaga meedias üsna tugevalt ilmnenud intonatsioonimuutused (lause lõpp kihutab heledalt kõrgustesse jm inglise keelele iseloomulik), l-i…
3 minutit
Diskursus ja narratiiv ehk Võimuvõitlus maailmavaate kujundamise pärast
Väga tugeva jälje on sotsiaalteadustesse jätnud kaks mõistet: diskursus1 ja narratiiv,2 eelkõige just viimane. Siinkohal vaatan neid teadus- ja üldkeele tähendusväljas: teaduskeeles on oluline sõnade ühetähenduslikkus, mõistete täpsus, üldkeeles on sõnad aga mitmetähenduslikud. Semantilisi välju mõistan tähenduste kogumina, mis moodustavad keeles terviku.3
Diskursus ja võim
Näide teaduskeelest: „Narratiivseks imperfektiks nimetatakse romaani keeltes…
Diskursus ja võim
Näide teaduskeelest: „Narratiivseks imperfektiks nimetatakse romaani keeltes…
5 minutit
Säilitada ja arendada
Eesti keele eest seisjad on pidanud võitlust eesti keele säilimise nimel, seisnud eesti keele kaitsel ja valvanud, et teiste keelte sõnad ei lipsaks kasutusse. On olnud aegu, kus nende kindlameelsus ja püsivus on taganud hariduse omandamise, teadusetegemise ja loomingu eesti keeles jätkumise. Pidev kaitseseisund on teinud meid aga umbusklikumaks igasuguste…
2 minutit
Nagu sukk ja saabas! Seesugused püsiühendid ehk fraseologismid leiab
hiljuti ilmunud Asta Õimu täiendatud „Fraseoloogiasõnaraamatust“.
Netifoto
Kes kellega käib ehk Kollokatsioonisõnaraamat
Eesti keeles on mitmesuguseid sõnaühendeid, mille kasutamiskorda ja konteksti on tark tunda nii emakeelsel kui ka keeleõppijal. Hiljuti ilmus Asta Õimu täiendatud „Fraseoloogiasõnaraamat“, kuid Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute osakonnas on tegemisel ka esimene eesti keele kollokatsioonisõnaraamat (ilmub 2018), millest räägivad instituudi leksikograafid Jelena Kallas ja
Margit Langemets.
Künstler: Keel muutub, kõnekeel veel eriti kiiresti. Mis…
4 minutit
Üks roll
Igas seltskonnas on omad reeglid. Varivalitsus, nõunikud, niiditõmbajad, asjamehed ja käsutäitjad peavad oma viha alla suruma suurema hüve ja omakasu eesmärgil. Vahel õnnestub muule maailmale pragudeta fassaadi eksponeerimine paremini, vahel halvemini. Aetakse justkui ühist asja, kuni see oma asja ajamisele ette ei jää.
Õukonnas eripositsioonil on aga narr. Narri üldiselt ei…
Õukonnas eripositsioonil on aga narr. Narri üldiselt ei…
3 minutit
Ekraaniühiskond põgeneb üheksakümnendatesse
Üheksakümnendad teevad comeback’i. Seda lubab järeldada esimene Eesti filmi- ja teleauhindade määramine, sest koore riisus „Päevad, mis ajasid segadusse“.1 Suure ülekaalu põhjuseks polnud pelgalt näitlejameisterlikkus või efektne kaameratöö, pigem määras selle sisu. 1990ndate banaanivabariik on jäänud piisavalt kaugele, et seda romantiseerida, õhata toonase ühiskonna järele, mis toimis pigem kirjutamata reeglite…
4 minutit
Vähe küpsenud auhinnagala
Tekkis küsimus, kellele oli ülekanne mõeldud. Tohutu potentsiaaliga promoüritusel ei vaevutud õigupoolest tutvustama ühtki filmi ega saadet.
Kuigi pärast Oscarite galaõhtul parima filmi auhindamisega kaasnenud fopaad ei julge ilmselt ükski välja kuulutatud laureaat esimese tunnikese jooksul oma võitu usaldada, said Eesti esimesed filmi- ja teleauhinnad läinud pühapäeva…
4 minutit
Richard Schechneri 1968. aastal New Yorgis tehtud lavastus „Dionysus in 69“ kujutas endast väga omanäolist ja provokatiivset adaptsiooni Euripidese „Bakhantidest“.Arhiiv
Grotowski kaasteeline
Richard Schechner: „Tekst on nagu kivi, lavastus aga nagu laava, mis purskab välja vulkaanist ja muutub alles seejärel kiviks.“
9 minutit
Tõnis Tootsen palub jõuluvanalt rohkem psühhedeelset polüvalentsust.
Jaan Tootsen
Minge metsa!
Tõnis Tootsen: „Inimkeel on looduse keelepuus vaid tilluke oksaraag, kandku või õit, ja jube kahju, et neis niitpeentes jätketes särtsuvad sisutud sädemed võivad süüdata kogu puu …“
5 minutit
Kaljo Põllu. Mängutuba. Assamblaaž, tempera, puit, plastmass, 1967. Eesti Kunstimuuseum.
Üks laps, kaks keelt
Kas eesti lasteaiad on vene lastele tõesti nii kohutavad?
6 minutit
Väike kõrgkool, suured linnalegendid
Eero Raun: „EMTA rektor võiks olla positiivne isiksus, kes naudib muusikat endas ja enda ümber, mitte iseennast muusika epitsentrina.“
31. märtsini saab esitada Eesti muusika- ja teatriakadeemia rektori kandidaate. Kui Tartu ülikooli rektoriks pürgijate käest pärib ajakirjandus nende visiooni kohta tihedalt aru, siis EMTA rektor on seni püünele pääsenud…
9 minutit
Keha võimu vastu
Mai ja Tiina Söödi fotonäitus „Heli riided“ kunstnike ruumis Kraam pühapäeviti kuni 30. IV ja Annika Haasi fotonäitus „Appi, kiilakas naine!“ Telliskivi loomelinnaku pop-up-galeriis (B-maja) kuni 31. III, Valgevene aktivistide loeng „Lgbtqi +“ ja Ruka Toivoneni loeng „Sugu, seksuaalsus ja riik: lühike võimu ajalugu“ kultuuriklubis Kelm 10. III feministliku kultuurifestivali…
4 minutit
Kas omariikluse ja kultuuri üheaegne hoidmine on liiga suur koorem?
Saanud kutse osaleda Eesti Rahvusraamatukogu seminaril „Kas emakeelele lüüakse hingekella?“ (14. III), panin ma vastava teate oma Facebooki sooviga saada sealsetelt sõpradelt, jutumärkidega või mitte, kommentaare ja mõtteid. Eriti ei saanud. Ehk paar mürgist märkust, et mingi vene nimega tüüp, võõrelement, ennustab taas eesti keelele kadu. Hoolimata sellest, et seminari…
5 minutit
Kuldkaru võitnud „Kehast ja vaimust“ pakub valge heteromehe fantaasiat sebida ära oma kolleeg, kes on 10 aastat noorem kui ta tütar.
Kaader filmist
Poliitiline vs. korporatiivne, kultuur vs. meelelahutus
„Berlinale“ tänavune filmivalik oli oodatult päevakajaline.
4 minutit
Tõejärgse ajastu tõejärgne kunst
Siim Preimani kuraatoriprojekt on provokatiivne teemaalgatus ja toob välja paljud praegust Ida-Euroopat iseloomustavad probleemid. Kui neid läbi ei töötata, siis jäädaksegi korrutama.
Näitus „Uue ida lapsed“ Tallinna Kunstihoone galeriis ja Tallinna Linnagaleriis kuni 26. III. Kuraator Siim Preiman, kunstnikud Aleksei Gordin, Liina Kalvik, Kristi Kongi, Kennet Lekko,…
6 minutit
Liisa Kruusmägi. Pärastlõuna. Akrüül, lõuend, 2017.
Ave Taavet
Naivistlik antropoloog
Taaslavastamine maalide, objektide või heliinstallatsioonidena põlistab endelised olukorrad.
3 minutit
Kommentaar – Äraandjate kaitseks
Lugenud eelmisest, 10. märtsi Sirbist Jaanus Kanni arvustust kontsertetenduse „Kord annan end päriselt ära“ kohta, olin eelkirjutajaga mitmes asjas päri, kuid tundsin vajadust pisut oponeerida.
Kontsertetendus oli muusikaline mõtisklus tänapäeva noortest. Tegelasi oligi kaks: neidis (naiskoor) ja noorsand (meeskoor). Mäss elu ja üldkehtiva vastu, isiksuse kasvamise valu, esimesed armumised – eksistentsiaalsed ja igavesed…
Kontsertetendus oli muusikaline mõtisklus tänapäeva noortest. Tegelasi oligi kaks: neidis (naiskoor) ja noorsand (meeskoor). Mäss elu ja üldkehtiva vastu, isiksuse kasvamise valu, esimesed armumised – eksistentsiaalsed ja igavesed…
2 minutit
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2016
Ilukirjanduslik proosa
Mait Vaik, „Meeleparanduseta“
Luule
Vladislav Koržets, „Laulud või nii“
Näitekirjandus
Paul-Eerik Rummo, „Taevast sajab kõikseaeg kive“
Esseistika
Hasso Krull, „Mõistatuse sild“
Vabaauhind
Tõnis Tootsen, „Esimene päev“
Laste- ja noorsookirjandus
Aino Pervik, „Hädaoru kuningas“
Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde
Riina Jesmin – Norman Manea romaani „Huligaani tagasitulek“ ja Mateiu I. Caragiale romaani „Curtea-Veche kuningad“ tõlked rumeenia keelest
Ilukirjanduslik tõlge…
Mait Vaik, „Meeleparanduseta“
Luule
Vladislav Koržets, „Laulud või nii“
Näitekirjandus
Paul-Eerik Rummo, „Taevast sajab kõikseaeg kive“
Esseistika
Hasso Krull, „Mõistatuse sild“
Vabaauhind
Tõnis Tootsen, „Esimene päev“
Laste- ja noorsookirjandus
Aino Pervik, „Hädaoru kuningas“
Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde
Riina Jesmin – Norman Manea romaani „Huligaani tagasitulek“ ja Mateiu I. Caragiale romaani „Curtea-Veche kuningad“ tõlked rumeenia keelest
Ilukirjanduslik tõlge…
1 minut
Ajalooliste võrdluste eetika
Michael Rothberg: „Kui meie maksude abil rahastatakse kaugel peetavaid sõdu või meie riided on tehtud orjavabrikutes, siis ei ole me süüdi imperialismis või rõhumises, kuid me oleme seotud subjektid.“
17.–19. märtsil 2017 külastab Tallinna ülikooli üks maailma juhtivaid kultuurimälu uurijaid, California ülikooli professor Michael Rothberg.…
8 minutit
Kõige rohkem n-ö valmis ansambel oli vist Karl Petti Band, mis teeb üsna klassifitseerimatut muusikat synthwave’ist arendatud rokini.
Mats Õun
Džässi tulevik kogunes Vabale Lavale
On tore, et sõna „džäss“ ei tähenda noortele mingit kujuteldavat klaaslage.
3 minutit
Diagnoosi trotsiv loovus
Gustav Suitsu luuleauhinna pälvis Tõnis Vilu luulekoguga „Kink psühholoogile“.
Üks eesti kirjanduse mõjusamaid haigusnarratiive, Valev Uibopuu „Janu“ (1957), on mõningatele autobiograafilistele elementidele vaatamata ennekõike fiktsionaalne teos. Omaeluloolisuse, uussiiruse ja pihtimuskirjanduse laines võib aga üha märgata ka niisuguseid mõnele diagnoosile üles ehitatud lugusid, mida kannab varjamatult dokumentaalne, autobiograafiline…
7 minutit
Francisco Hinojosa sõnum 20. märtsi rahvusvaheliseks lasteteatripäevaks
Ilma kogemuseta, kui välja arvata lapsepõlve sagedased teatriskäigud, lavastasin seitsmeteistaastasena koos sõprade ja klassikaaslastega ühe näidendi. Mängisime seda mitteametlikult keskkoolis ja avalikult väljaspool kooli sobivates kohades. Näidendi pealkiri on „Kostüümiproov“ ning sisuks sõltuvusteema. Peamiselt on seal juttu, nagu pealkirjastki näha, lavaproovidest. Teksti tegi minu isa, kelle loomupärast näitlejakutsumust olid vorminud…
2 minutit
Sfinks ilma Oidipuseta
Jüri Lippingu tekstidest õhkub säärast massiivset ja suveräänset veenvust, mida tuntakse tavaliselt jäämäega silmitsi sattudes.
Jüri Lippingu vastse raamatu kaante vahele on koondatud 20 aasta mõttetöö vili. Kuigi alapealkiri viitab valikule, leiab raamatust enamiku Lippingu esseedest: teos sisaldab 25 teksti, kusjuures vaid üks on varem…
10 minutit
Unistajate ja piirajate maailm
Sven Kirsimäe: „Insenerid esitlevad oma maailma piirangutele osutades selleks, et disainerid kutsuksid meid kastist välja astuma.“
Veebruaris toimus neljandat korda häkkimise ja tarkvaraarenduse maraton „Garaaž48 riistvara ja kunstid“ (Garage48 Hardware & Arts*), mis tõi 48 tunniks kokku tehnoloogia-, disaini- ning turundusinimesed. Sel aastal palusid korraldajad mõned arendusnädalavahetuse mentorid…
5 minutit
Jüri Palm. Loova mõtte kiituseks. Õli, lõuend, 1986. Eesti Kunstimuuseum.
Insener kui loovisik
Kuigi selleks et saada volitatud inseneri kutsetunnistus läheb kaheksa kuni kaksteist aastat ning inseneritööta ei ole ükski ehitus võimalik, on insenerikutse ühiskondlik nähtavus vähesevõitu.
Vestlusringist insenerikutse olemuse ja rolli üle võtsid osa küsijana Margus Maidla ja vestlejatena akadeemik Jakob Kübarsepp – teaduste akadeemia informaatika- ja tehnikateaduste osakonna juhataja, Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor,…
Vestlusringist insenerikutse olemuse ja rolli üle võtsid osa küsijana Margus Maidla ja vestlejatena akadeemik Jakob Kübarsepp – teaduste akadeemia informaatika- ja tehnikateaduste osakonna juhataja, Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor,…
14 minutit
Kristiina Kupper: „Tallinnas võtavad muutused lihtsalt rohkem aega. Vahepealset aega ei saa kahjuks olematuks teha.“
Urmas Luik / Pärnu Postimees / Scanpix
Linnahaljastus ei ole vaid garneering
Kristiina Kupper: „Me oleme tunde mõelnud, kuidas tuua haljastus tähelepanu alla. Ma loodan, et see ei muutu oluliseks alles siis, kui parke ja haljastuid enam ei ole.“
6 minutit
Teatris käima tuleb õppida
Jaanika Juhanson: „Noored jäävad teatrist eemale, sest neile tundub see punnitatult korraliku kohana.“
„Teatris oli algamas päevane lasteetendus. Lastegrupid saabusid. Istusin teatrikohvikus, kui sinna ilmus üks vihane õpetaja, õhtukleit seljas ja tohutu kõrged sätendavad kontsad all. Ta vedas enda järel eelteismelist poissi, kes oli ilmselgelt pannud oma kriteeriumide järgi…
5 minutit
Peeter Tulviste 28. X 1945 – 11. III 2017
Peeter Tulviste sündis 28. oktoobril 1945. aastal Tallinnas sõjaväelase perekonnas. Tema lapsepõlv möödus Järvel. Õppima asus ta Nõmme gümnaasiumi. Kooli lõpetas Peeter Tulviste 1964. aastal sooviga minna edasi õppima Tartu Ülikooli ajaloo erialal. Kuid siis avanes ootamatu võimalus Moskva Riiklikus Ülikoolis nn vabariiklikul kohal psühholoogiat õppida. Ta sattus kultuuripsühholoogia alal…
2 minutit
Olemise teisest poolest
De mortuis nil nisi bene.
Chilon Spartast →Diogenes Laërtius
See Peeter Tulviste, kellega mina aastail 1987–1995 lähemalt kokku puutusin, oli järelemõtlik ja vähese jutuga. Mõnel on see väline suletus juba loomuses, mõnel tekib kasvatusest, mõnel tööst. Oli siiski näha, et teisi inimesi kuulas Peeter Tulviste väga tähelepanelikult või koguni keskendunult, kuid…
Chilon Spartast →Diogenes Laërtius
See Peeter Tulviste, kellega mina aastail 1987–1995 lähemalt kokku puutusin, oli järelemõtlik ja vähese jutuga. Mõnel on see väline suletus juba loomuses, mõnel tekib kasvatusest, mõnel tööst. Oli siiski näha, et teisi inimesi kuulas Peeter Tulviste väga tähelepanelikult või koguni keskendunult, kuid…
5 minutit
Kaljo Johannson 1. IV 1937 – 9. III 2017
Vaid mõni nädal enne oma 80. sünnipäeva lahkus meie seast ooperi- ja operetisolist Kaljo Johannson, aastaid muusikateatrit rikastanud laulja, kelle elutöö sai tehtud Vanemuise teatris.
1937. aastal Tartus sündinud Kaljo Johannsoni lapsepõlves tärganud teatrihuvi viis ta esmalt Ida Urbeli juhendatud laste balletiringi, kust pärinevad ka esimesed lavakogemused. Peagi selgus, et looduselt kaasa…
1937. aastal Tartus sündinud Kaljo Johannsoni lapsepõlves tärganud teatrihuvi viis ta esmalt Ida Urbeli juhendatud laste balletiringi, kust pärinevad ka esimesed lavakogemused. Peagi selgus, et looduselt kaasa…
2 minutit
Intervjuu Eesti lavastajate liidu juhi Jaanika Juhansoniga
Intervjuu maastikuarhitektide liidu juhi Kristiina Kupperiga
III feministlik kultuurifestival „LadyFest“
„Tudengijazz 35“
Tõnis Vilu luulekogu „Kink psühholoogile“
Liisa Kruusmäe näitus „Neetud!“
Jüri Lippingu „Raamat nimega Iha“
Insener kui loovisik
Keele Infoleht
Diskursus ja narratiiv ehk Võimuvõitlus maailmavaate kujundamise pärast
Kes kellega käib ehk Kollokatsioonisõnaraamat
Osastava pealetung, diagnostilise kaaluga keelemuutus
