
Osastava pealetung, diagnostilise kaaluga keelemuutus
Sihitise väljendamisel eesti keeles on tõsiasjaks saanud kaks Eestit ning muutuse tendents paistab olevat kõrgkeele triiv partitiivseks.
Küsib/Vastab
Diskursus ja narratiiv ehk Võimuvõitlus maailmavaate kujundamise pärast
Diskursus ja võim
Näide teaduskeelest: „Narratiivseks…
Säilitada ja arendada

Kes kellega käib ehk Kollokatsioonisõnaraamat
Eesti keeles on mitmesuguseid sõnaühendeid, mille kasutamiskorda ja konteksti on tark tunda nii emakeelsel kui ka keeleõppijal. Hiljuti ilmus Asta Õimu täiendatud „Fraseoloogiasõnaraamat“, kuid Eesti Keele Instituudi…
Üks roll
Õukonnas eripositsioonil on aga narr. Narri üldiselt ei sallita, sest tema positsioon on teiste omast autonoomsem – vaid…
Ekraaniühiskond põgeneb üheksakümnendatesse
Vähe küpsenud auhinnagala
Tekkis küsimus, kellele oli ülekanne mõeldud. Tohutu potentsiaaliga promoüritusel ei vaevutud õigupoolest tutvustama ühtki filmi ega saadet.

Grotowski kaasteeline
Richard Schechner: „Tekst on nagu kivi, lavastus aga nagu laava, mis purskab välja vulkaanist ja muutub alles seejärel kiviks.“

Minge metsa!
Tõnis Tootsen: „Inimkeel on looduse keelepuus vaid tilluke oksaraag, kandku või õit, ja jube kahju, et neis niitpeentes jätketes särtsuvad sisutud sädemed võivad süüdata kogu puu …“

Üks laps, kaks keelt
Kas eesti lasteaiad on vene lastele tõesti nii kohutavad?
Väike kõrgkool, suured linnalegendid
Eero Raun: „EMTA rektor võiks olla positiivne isiksus, kes naudib muusikat endas ja enda ümber, mitte iseennast muusika epitsentrina.“
Keha võimu vastu
Kas omariikluse ja kultuuri üheaegne hoidmine on liiga suur koorem?

Poliitiline vs. korporatiivne, kultuur vs. meelelahutus
„Berlinale“ tänavune filmivalik oli oodatult päevakajaline.
Tõejärgse ajastu tõejärgne kunst
Siim Preimani kuraatoriprojekt on provokatiivne teemaalgatus ja toob välja paljud praegust Ida-Euroopat iseloomustavad probleemid. Kui neid läbi ei töötata, siis jäädaksegi korrutama.

Naivistlik antropoloog
Taaslavastamine maalide, objektide või heliinstallatsioonidena põlistab endelised olukorrad.
Kommentaar – Äraandjate kaitseks
Kontsertetendus oli muusikaline mõtisklus tänapäeva noortest. Tegelasi oligi kaks: neidis (naiskoor) ja noorsand (meeskoor). Mäss elu ja üldkehtiva vastu, isiksuse kasvamise valu, esimesed armumised – eksistentsiaalsed ja igavesed teemad.
Rahvusooperi noormeestekoor on…
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2016
Mait Vaik, „Meeleparanduseta“
Luule
Vladislav Koržets, „Laulud või nii“
Näitekirjandus
Paul-Eerik Rummo, „Taevast sajab kõikseaeg kive“
Esseistika
Hasso Krull, „Mõistatuse sild“
Vabaauhind
Tõnis Tootsen, „Esimene päev“
Laste- ja noorsookirjandus
Aino Pervik, „Hädaoru kuningas“
Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde
Riina Jesmin – Norman Manea romaani „Huligaani tagasitulek“ ja Mateiu I. Caragiale romaani „Curtea-Veche kuningad“ tõlked rumeenia…
Ajalooliste võrdluste eetika
Michael Rothberg: „Kui meie maksude abil rahastatakse kaugel peetavaid sõdu või meie riided on tehtud orjavabrikutes, siis ei ole me süüdi imperialismis või rõhumises, kuid me oleme seotud subjektid.“

Džässi tulevik kogunes Vabale Lavale
On tore, et sõna „džäss“ ei tähenda noortele mingit kujuteldavat klaaslage.
Diagnoosi trotsiv loovus
Gustav Suitsu luuleauhinna pälvis Tõnis Vilu luulekoguga „Kink psühholoogile“.
Francisco Hinojosa sõnum 20. märtsi rahvusvaheliseks lasteteatripäevaks
Sfinks ilma Oidipuseta
Jüri Lippingu tekstidest õhkub säärast massiivset ja suveräänset veenvust, mida tuntakse tavaliselt jäämäega silmitsi sattudes.
Unistajate ja piirajate maailm
Sven Kirsimäe: „Insenerid esitlevad oma maailma piirangutele osutades selleks, et disainerid kutsuksid meid kastist välja astuma.“

Insener kui loovisik
Vestlusringist insenerikutse olemuse ja rolli üle võtsid osa…

Linnahaljastus ei ole vaid garneering
Kristiina Kupper: „Me oleme tunde mõelnud, kuidas tuua haljastus tähelepanu alla. Ma loodan, et see ei muutu oluliseks alles siis, kui parke ja haljastuid enam ei ole.“
Teatris käima tuleb õppida
Jaanika Juhanson: „Noored jäävad teatrist eemale, sest neile tundub see punnitatult korraliku kohana.“
Peeter Tulviste 28. X 1945 – 11. III 2017
Olemise teisest poolest
Chilon Spartast →Diogenes Laërtius
See Peeter Tulviste, kellega mina aastail 1987–1995 lähemalt kokku puutusin, oli järelemõtlik ja vähese jutuga. Mõnel on see väline suletus juba loomuses, mõnel tekib kasvatusest, mõnel tööst. Oli siiski näha, et teisi inimesi kuulas Peeter Tulviste väga tähelepanelikult või koguni keskendunult, kuid kohe vastas ta küllalt harva. Või…
Kaljo Johannson 1. IV 1937 – 9. III 2017
1937. aastal Tartus sündinud Kaljo Johannsoni lapsepõlves tärganud teatrihuvi viis ta esmalt Ida Urbeli juhendatud laste balletiringi, kust pärinevad ka esimesed lavakogemused. Peagi selgus, et looduselt kaasa saadud vokaalsed…
