2015-49 (3569)
Omakohus
Eile tähistati maailmas rahvusvahelist inimõiguste päeva. Just 10. detsembril 1948. aastal võeti ÜRO peaassamblees vastu inimõiguste ülddeklaratsioon, mille esimene artikkel sedastab: „Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt.“
Tähistada võib muidugi erinevalt: ühele meeldib jõulude ajal perega koos olla, teine aga kasutab vaba päeva nina täistõmbamiseks; mõnes riigis…
Tähistada võib muidugi erinevalt: ühele meeldib jõulude ajal perega koos olla, teine aga kasutab vaba päeva nina täistõmbamiseks; mõnes riigis…
1 minut
Eestlaste ja venelaste arv ning osatähtsus kogurahvastikus.1
Paljurahvuseline Eesti
Eestlased on kirju rahvastikuga harjunud: 2011. aasta rahvaloenduse järgi elas Eestis 180 rahvusrühma (sh eestlased), kellest 12-l oli üle 1000 esindaja, 26-l 100–999 esindajat ja 142-l alla 100 esindaja.
6 minutit
Küsib/Vastab: Maie Soll, Müncheni Euroopa Kooli pedagoogiline nõustaja
Aili Künstler: Kaitsesite 25. novembril Tartu ülikoolis ingliskeelse doktoritöö „Vene emakeelega õpilaste etniline identiteet Eestis haridusmuutuste tingimustes“, kus leiate, et 60% ulatuses eestikeelsele õppele üleminek ei ole takistanud Eestis elavate vene ema- või kodukeelega õpilastel säilitada 40% venekeelse õppe juures oma identiteeti. Uuringust ei selgu aga, kui paljudel juhtudel on…
1 minut
Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna laureaat Johanna Ross Tartu Loodusmajas.
Lauri Kulpsoo
Aus tuleb olla!
Johanna Ross: „Eesti kriitikas on akadeemilise arvustuse ja ajalehetutvustuse vahel liiga suur lõhe.“
8 minutit
Küsib/Vastab: Ilmar Tomusk, Keeleinspektsiooni peadirektor
Aili Künstler: Kas Eesti riigis pole piinlik uusimmigrantidelt ja venekeelseteltki infoedastamisel eesti keelt nõuda, kui eestikeelsed ise oma teosed ja üritused (etendus-, kunsti- ja muusikateosed, juba ka eestikeelsed teatrilavastused ja kontserdiprogrammid jms) ingliskeelsena pealkirjastavad ja neid vaid võõrkeelsena kasutavad, olgu pealinnas või külakohas, ning avalikus ruumis neid nii ka reklaamivad?…
2 minutit
Ants Oras ja temavääriline kriitik
Ettekanne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna üleandmisel
Tänavu tähistame Ants Orase 115. sünniaastapäeva ja teeme seda iseäranis Orase-väärilisel viisil – SA Kultuurileht asutatud ja Eesti Kultuurkapitali rahastatud kirjanduskriitika preemia esmakordse väljaandmisega. Ei saa olla midagi põhjendatumat kui Ants Orase nime kandev tunnustus kirjanduskriitika traditsiooni hoidjale ja edasiarendajale teiste nimeliste žanripreemiate ja…
5 minutit
8. XII Postimehe paarisküljel on vaid Eesti kultuuriuudised.
Repro
Ruum ja ruumitaju Eesti kultuuriajakirjanduses
Sotsiaalmeedias on karmide sõnadega märgitud, et meie siin Eestis leiname Pariisi terrorirünnakus hukkunud prantslasi ebasündsa innukusega. Ka Pavel Ivanovi 20. novembri raadiopäevik „Kirillitsas Eesti“ osutas, et Siinai kohal õhitud Vene reisilennuk ei pälvinud pooltki tähelepanust, mille osaliseks said rünnakus hukkunud pariislased või Ida-Ukrainas allatulistatud Malaisia reisilennukis hukkunud. Samasugustel asjaoludel Beirutis,…
7 minutit
Küsib/Vastab: Mart Rannut, keeleteadlane
Aili Künstler: Ikka kostab hääli (ka tagamõttega vähendada riigikeele oskuse nõudeid), et keeleoskus ei olegi nii oluline, sest võib vallata suurepäraselt keelt, kuid solidaarsusest riigi põhielanikkonnaga ei saa rääkida. Kui oluline on siiski integreerumisel riigikeele oskus ja mida ikkagi teha, et siin juba kaua aega elanud venekeelne elanikkond lõpuks ometi…
2 minutit
Küsib/Vastab: Eduard Odinets, Kultuuriministeeriumi ekspert, TLÜ lingvistikadoktorant
Aili Künstler: Kuulan alati huviga Kuku raadio saadet „Kirillitsas Eesti“. Näiteks 6. XI saates tegi aga nõutuks, kui saatejuhi Pavel Ivanovi arvates ei huvita suurt osa Tallinna venekeelseid lasnamäelasi üldse mitte miski ja sealsamas väljendati rõõmu selle üle, et järgmise aasta esimesest päevast saab u 8000 halli passi omanikku (ilmselt ka hulgaliselt lasnamäelasi)…
2 minutit
Esimesest hetkest laval viibiv Hendrik Toompere jr oma kummalise kaitsetuse ning kõikejälgiva pilguga kogu aeg meie tähelepanu keskpunktis.
Mats Õun
Ulfsak on huvitavam kui Houellebecq?
Ajal, kui meie teatrilavadele on valgunud laviin lavastajate enda loodud tekste, väärib tunnustust Ulfsaki kindlameelne valik viitamaks, et maailmas on mõeldud, kirjutatud ja trükitud siiski ka midagi sügavamat.
5 minutit
Pudrust kujude valmistamise õpetus
Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kättesaamisel
Isegi kui võtta arvesse, et kriitikast kõnelemine käib puhangutena ja iga kord tuleb mõningad tõed uuesti üle korrata, on käesoleva puhangu jooksul kõik seegi juba ära tehtud. Aare Pilv on „kaasaloova kriitika“ hüpoteesiga proovinud laiendada kriitika teoreetilist mõistmist; Märt Väljataga…
4 minutit
Eesti keele varamu
Alustatud on esimese suurte monograafiate sarjaga
27. novembril esitleti Tartu ülikoolis Reet Kasiku monograafiat „Sõnamoodustus“, esimest raamatut sarjas „Eesti keele varamu“. Sellega on alguse saanud kõigi aegade esimene suurte monograafiate sari, mis võtab kokku eesti keele läbiuurituse praeguse seisu. Esmakordselt tehakse ühtse väljaandena kättesaadavaks kogu peamine info eesti keele ehituse…
2 minutit
Eesti teadus Euroopa teadusruumis
6–9. oktoobrini toimus Eesti Teaduste Akadeemias Euroopa teadusuuringute nõukogu (European Research Council, ERC) plenaaristung koos konverentsiga, et arutada seni alaesindatud riikide osalemist nõukogu programmides.
Euroopa Komisjon lõi teadusuuringute nõukogu 2007. aastal täitmaks tühimikku tipptasemel teaduse rahastamisel. Varem rahastas Euroopa Komisjon oma teadus- ja arendustegevuse raamprogrammide kaudu eelkõige mitme riigi teadlastest koosnevate…
Euroopa Komisjon lõi teadusuuringute nõukogu 2007. aastal täitmaks tühimikku tipptasemel teaduse rahastamisel. Varem rahastas Euroopa Komisjon oma teadus- ja arendustegevuse raamprogrammide kaudu eelkõige mitme riigi teadlastest koosnevate…
5 minutit
Rahvuskaaslaste programmil on mõju
17. ja 18. septembril peeti Tartu ülikooli Narva kolledžis kolmas rahvuskaaslaste programmi konverents, kus käsitleti mitmeid väliseestlastega seotud küsimusi. Konverentsil anti ülevaade väliseestlaskonna muutustest ja otsiti võimalusi, kuidas arendada riigi rahvuskaaslaste poliitikat, lähendada kodu- ja välismaal elavaid eestlasi ning säilitada eesti keelt, meelt ja rahvuskultuuri väljaspool Eestit.
Seekordse konverentsi teemade ring…
Seekordse konverentsi teemade ring…
1 minut
Võitluskunst ilma võitluseta
Mängufilm „Salamõrvar“ („Cìkè Niè Yǐnniáng“, Taivan-Hiina-Hongkong-Prantsusmaa, 2015, 105 min), režissöör Hou Hsiao-Hsien, stsenaristid Ah Cheng, Chu T’ien-wen, Hou Hsiao-Hsien ja Hsieh Hai-Meng, operaator Pin Bing Lee, helilooja Giong Lim. Põhineb Xing Pei lühijutul „Nie Yinniang“. Osades Qi Shu, Chen Chang, Satoshi Tsumabuki jt.
Hou Hsiao-Hsieni peavad paljud viimase nelja aastakümne…
Hou Hsiao-Hsieni peavad paljud viimase nelja aastakümne…
4 minutit
Astrid Lepa 7. IV 1924 – 30. XI 2015
91. aasta vanusena on lahkunud telerežissöör ja näitleja Astrid Lepa.
Ta sündis Keilas, lõpetas 1942. aastal Tallinna IX keskkool. Samal aastal õnnestus Leo Kalmetil rasket sõjaaega trotsides jätkata näitlejahariduse andmise traditsiooni Tallinna Teatrikoolis. Eesti Omavalitsuse Haridusdirektooriumi alluvuses tegutsenud kõrgema astme kutsekool tegutses Draamateatri vastas Pärnu mnt 10. Seal alustas ka Astrid…
Ta sündis Keilas, lõpetas 1942. aastal Tallinna IX keskkool. Samal aastal õnnestus Leo Kalmetil rasket sõjaaega trotsides jätkata näitlejahariduse andmise traditsiooni Tallinna Teatrikoolis. Eesti Omavalitsuse Haridusdirektooriumi alluvuses tegutsenud kõrgema astme kutsekool tegutses Draamateatri vastas Pärnu mnt 10. Seal alustas ka Astrid…
2 minutit
Linnavalitsuse õnnelik aps
Katariina gildi kakskümmend aastat
Tallinna vanalinna Katariina käik kaheksa avatud ateljeega – ehte-, klaasi-, kübara-, lapi-, naha-, savikoda, tekstiilistuudio ja Liivia stuudio – kokku Katariina gild on sulandunud orgaaniliselt vanalinna õhustikku. Vene ja Müürivahe tänavat ühendavasse käiku satuvad turistid, aga ka tallinlased. Kui kiiresti on vaja kaunist ja mitte…
6 minutit
Tähelepanu – Emakeele Seltsi keeleviktoriin!
1. Naaberhõimud kasutavad üksteise kohta sageli oma väljendeid, näiteks liivlased on eestlasi kutsunud nimetusega sǭrli (saarlaste järgi), kihnlaste jaoks on mandrirahvas massakad. Kuidas nimetavad eestlasi setod? Miks?
2. Perekonnanimede panemise aegu sai osa setodest omale ilusa kaheosalise looduslähedase (nt Järvelill, Raudoja, Vislapuu, Hõbejärv), paljud aga isanimest tuleneva perekonnanime. Millised õigeusu kirikukalendrist pärit…
2. Perekonnanimede panemise aegu sai osa setodest omale ilusa kaheosalise looduslähedase (nt Järvelill, Raudoja, Vislapuu, Hõbejärv), paljud aga isanimest tuleneva perekonnanime. Millised õigeusu kirikukalendrist pärit…
1 minut
Veel üks muistne Eesti film
„Tšekaa komissar Miroštšenko. Draama 6 vaatuses Eesti optantide elust Nõukogude Venes 1920. a“. (Eesti National Film, Eesti, 1925, 80 min), režissöör Paul Sehnert, stsenarist Nikolai Root, operaator Rudolf Unt. Osades Mihkel Lepper, Valentine Vassiljeva, Niina Ormus, Leoniide Jürisson, Kaljo Raag, Ella Silber, Alfred Hindrea jt. DVD, väljaandja Tallinna rahvusarhiiv, 2015.
2.…
2.…
4 minutit
Pealelend – Teele Nigola, Maastikuarhitektide liidu juhatuse liige
Maastikuarhitektide liit tunnustas sel aastal arhitektide liidu tegevust. Kuidas sellesse suhtuda?
Aasta teo selleaastane tegija näitab selgelt, kui oluline on liidu liikmeskonnale avaliku ruumi kvaliteet. Ka liidu põhikirjaline kohustus on kvaliteetse välisruumi eest seismine. Programmi „Hea avalik ruum“ tunnustamisega tõstsime esile ja ka selle regionaalpoliitilist tähtsust, sest väikelinnadel pole tihti vahendeid…
Aasta teo selleaastane tegija näitab selgelt, kui oluline on liidu liikmeskonnale avaliku ruumi kvaliteet. Ka liidu põhikirjaline kohustus on kvaliteetse välisruumi eest seismine. Programmi „Hea avalik ruum“ tunnustamisega tõstsime esile ja ka selle regionaalpoliitilist tähtsust, sest väikelinnadel pole tihti vahendeid…
1 minut
… neil karjastel väljal …
Festivali „Kirikupühad Maarjamaal“ jõulumuusika avakava 29. XI Rootsi-Mihkli kirikus: eesti orelimuusika Ene Salumäe esituses.
Corelli Music alustas oma jõulumuusika festivali „Kirikupühad Maarjamaal“ koos esimese advendiga: Tartu Pauluse ja Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus esitas Ene Salumäe eesti heliloojate oreliloomingut, kavas Peeter Süda, Edgar Arro, Peeter Laja, Arvo Pärdi, Hugo Lepnurme,…
2 minutit
„Väikese printsi“ üheks meeldejäävamaks episoodiks on vana lenduri ja väikese tüdruku tutvumine.
Kaader filmist
Kaks sõpra tähtede all
Animafilm „Väike Prints“ („The Little Prince“ / „Le Petit Prince“, Prantsusmaa 2015, 108 min), režissöör Mark Osborne, stsenaristid Irena Brignull, Bob Persichetti, heliloojad Richard Harvey, Hans Zimmer. Eesti keeles loevad peale Lembit Ulfsak, Andero Ermel, Madli Krõõt Maaste, Indrek Sammul jt.
Maailm on tõeliselt lahti vaid neile, kes usuvad unistuste täitumisse,…
Maailm on tõeliselt lahti vaid neile, kes usuvad unistuste täitumisse,…
4 minutit
Külla tuleb ungarlane
Ungarlased on eestlastele alati olnud nii kaugel ja samas nii lähedal. Kultuurilised kokkupuuted on küll järjepidevad – tunnustus selle eest Ungari instituudile ja ungari kultuuriseltsile –, kuid mitte just eriliselt silmapaistvad, mis pole sugugi mõeldud etteheitena. Pakutud on üpris kirevat valikut oma kultuurist, korraldatud näitusi ja kontserte ning vahendatud ungari…
4 minutit
Mari keel ja teised soome-ugri keeled
Umbes 40% Venemaa soome-ugri rahvastest peab oma emakeeleks vene keelt.
Tihtipeale küsitakse minu kui soome-ugri rahvastega koostööd arendava inimese käest Venemaa soomeugrilaste ja nende keele olukorra kohta. Sellele küsimusele ei ole lihtne vastata. Veelgi keerulisem on asi siis, kui võrrelda Venemaa soome-ugri rahvaste keeli, neile antud õigusi ja olukorda Euroopa Liidu…
4 minutit
Euroopa pagulaskriisi ei saa lahendada müüriga Euroopa ümber, sest igast müürist pääseb läbi. Targem on edendada „üllast kulutust“, võistelda andmises, teha kinke teistele riikidele ning edendada sedasama hoiakut ka ülejäänud riikide seas.
Gémes Sándor / Wikipedia.
Pilla!
Vastukink ei tohi olla täpselt sama suur kui kingitus, vaid peab enamasti olema suurem.
6 minutit
Karri Tiigisoon jääb Pärnusse ikka edasi ning saab vajadusel uut linnaarhitekti nõustada ja toetada.
Ants Liigus / Scanpix / Pärnu Postsimees
Kooselu Pärnuga
Karri Tiigisoon: „Linnaarhitektiks olemine tähendab abielu, suhet, partnerlust.“
7 minutit
Kriitikakunst – Probleem: millega täita artikkel?
Muusikakriitika ümber valitseb Euroopas juba oma kümmekond aastat mingi kummaline, vaevane olukord, mis on toredasti ära peidetud ilusate kulisside taha. Ma usun, et meie, heliloojad, oleme olnud kõige esimesed seda nägema, sest probleemide tõsidus hakkas peale sellest, et uue muusika kohta puudus inimestel arvamus.
Ühel tõeliselt heal kriitikul on oma tegevuseks…
Ühel tõeliselt heal kriitikul on oma tegevuseks…
3 minutit
Peeter Kuutma vaip „Virumaa valgus“ (1988, vill, põime) Haljala rahvamajas. Rahvamaja sisekujunduse on teinud Toomas Kõrvits. Esiplaanil vaiba autor Peeter Kuutma.
Toomas Huik
Muutumatu mees muutuvas ajas
Tarbekunstimuuseumi näitusel on ära tabatud Peeter Kuutma eriline kavandite loomise oskus.
5 minutit
Pealelend – Rainer Mahlamäki, Arhitektide liidu aastapreemia žürii
Ainuisikuline žürii on pigem erand. Kui kerge või raske oli kogu otsustamise koorem vaid enda kanda võtta?
Ma arvan, et sellise auhinna väljaandmise puhul on see päris hea variant. Tegemist pole ju otseselt võistluse, vaid pigem arhitektuuri laiema avalikkuse ette toomisega. Kui otsustab mitu arhitekti, siis ei jõuta enamasti võitja osas…
Ma arvan, et sellise auhinna väljaandmise puhul on see päris hea variant. Tegemist pole ju otseselt võistluse, vaid pigem arhitektuuri laiema avalikkuse ette toomisega. Kui otsustab mitu arhitekti, siis ei jõuta enamasti võitja osas…
2 minutit
Näitusel „Omnia Vanitas“ eksponeeritud Olivier Remani „Vanité 4“ (2014, digifoto alumiinium-plaadil) on näide efektsest esitusest ja elutervest huumorist.
ESA Saint-Luc de Tournai
Kontseptuaalne tarbekunst
Kunsti ja disaini loomisviisis on palju muutunud, kuid käsitsi tehtud töö karisma on endiselt hinnas.
4 minutit
Prantsuse disaini lühikursus
Prantsuse disainiikoonide puhul ei küsita, kas objekt on kasulik ja hea, vaid otsitakse võimalust peegeldada maailma ja ajastut.
Näitus „20 prantsuse disainiikooni“ Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 4. I 2015, kuraatorid Cédric Morisset ja Hélène Convert.
Prantsuse disain ei ole siinsele publikule kindlasti sedavõrd elementaarselt tuntud nähtus nagu soome,…
Prantsuse disain ei ole siinsele publikule kindlasti sedavõrd elementaarselt tuntud nähtus nagu soome,…
3 minutit
Pealelend – Kalle Komissarov, Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali esimees
Kuidas kujunes selleaastane laureaatide valik?
Tunnustasime üksmeelselt kulka aastapreemiaga Kadarik Tüür Arhitektide viimaste aastate loomingut, avalikke objekte, mis on valminud avalike arhitektuurivõistluse tulemusel. Preemia saamiseks esitatud üksikobjektid panid küll žürii maitsemeele proovile, kuid kolm nii suuremahulist hoonet on suur saavutus. Nende imposantne arhitektuurikeel, jõuline kohalolek ja arhitektuurilise ambitsiooni totaalsus avaldasid kohapeal…
Tunnustasime üksmeelselt kulka aastapreemiaga Kadarik Tüür Arhitektide viimaste aastate loomingut, avalikke objekte, mis on valminud avalike arhitektuurivõistluse tulemusel. Preemia saamiseks esitatud üksikobjektid panid küll žürii maitsemeele proovile, kuid kolm nii suuremahulist hoonet on suur saavutus. Nende imposantne arhitektuurikeel, jõuline kohalolek ja arhitektuurilise ambitsiooni totaalsus avaldasid kohapeal…
2 minutit
Endla teatri DJ usaldab intuitsiooni
Ingomar Vihmar: „Teades ennast, ega ma teatri loomingulise juhina suuda oma olemust eriti muuta. Võib arvata, et Endla läheb hoopis natuke minu nägu.“
Oktoobri viimasel päeval tõi Pärnu Endla uus loominguline juht Ingomar Vihmar teatri suures saalis lavale oma esimese lavastuse selles ametis, Tennessee Williamsi legendaarse draama…
6 minutit
Tõlkes leitud eeposed
Rahvuseepos ei pruugi olla kirjutatud emakeeles.
Aastaid tagasi juba olen optimistlikult väitnud, et eesti keel ei saa kaduda kas või ainuüksi seepärast, et sellesse on tõlgitud kõik maailma eeposed. Paraku pole see tõsi: väga paljud eeposed on tänini tõlkimata. Isegi Euroopa suurrahvaste mitmetest eepostest on ilmunud vaid katkendid. Ja hoopis…
5 minutit
Kommentaar – Ideaalid ja reaalpoliitika
Joppenpuhh, aga millega siis kultuuriajakirjandus tegelema peaks, kui ennekõike mitte eesti kultuuriga? Ning loomulikult – või paratamatult? – ei toimu tegelemine vaakumis, vaid siingi avalduvad ühiskonna üldised suundumused. Rääkimata väiksematest mõjutajatest – kaader ja tuuled toimetuses ning vaba ruumi maht reklaamide vahel –, mis tuleb jagada hetketeemade uudisväärtuse järgi kino,…
3 minutit
Meedia ja poliitika Kesk- ja Ida-Euroopa riikides
Millist demokraatiakultuuri on vaja, et meedia toimiks avaliku huvi karjasena?
2004. aastast sai hoo sisse uus riikide meediasüsteemide võrdlemise laine. Selle ajendas Daniel Hallini ja Paolo Mancini nüüdseks enam kui tuhat korda tsiteeritud teos „Võrdleme meediasüsteeme: meedia ja poliitika kolm mudelit“.1 Tuginedes mahukale empiirilisele materjalile on Hallin ja Mancini sidunud meedia…
5 minutit
Üheksateist küünalt
Need üheksateist küünalt, mis tuleva neljapäeva, 17. detsembri õhtupoolikul süüdatakse Eesti muusika- ja teatriakadeemia saali ootaval krundil nukrutseval kuusepuul, märgivad aastaid, mis on möödunud riigikogus 1996. aastal vastu võetud otsusest, mille kohaselt tollal veel kerkiva EMTA õppehoone juurde lubati ehitada ka saalikorpus.
Kui Sirbi toimetuses nimetasin, et lähen EMTA vilistlaskogu asutamisele –…
Kui Sirbi toimetuses nimetasin, et lähen EMTA vilistlaskogu asutamisele –…
3 minutit
Kui valitsetavad tahavad ise võimule
Simon Tormey on Sydney ülikooli professor, kelle uurimistöö fookuses on poliitikateooria, kodanikuühiskonna ja globaliseerumise küsimused. Tema tänavu ilmunud raamat „Esinduspoliitika lõpp“ on demokraatia probleemide uurimise põnev vahekokkuvõte. Tormey on võtnud oma raamatus käsile poliitilise esindamise põhimõtte lagunemise. Täpsustuseks tuleb öelda, et esindamise mõistet tuleb eristada representatsiooni mõistest: riigikogu liikmed tegutsevad…
3 minutit
Kalevipoja reis maailma alguse suunas
Hiljuti ilmus Hispaanias kirjastuses Miraguano Ediciones „Kalevipoja“ esimene tõlge hispaania keelde „Kalevipoeg. Epopeya nacional estonia“. Seda ei saa küll veel nimetada lausa eesti rahvuseepose tõlkeks, sest õigupoolest ei ole hispaania keelde pandud F. R. Kreutzwaldi värsseepost „Kalevipoeg“, vaid William Forsell Kirby 1895. aastal avaldatud „Kalevipoja“ ingliskeelne lühendatud proosamugandus („The hero of Esthonia…
1 minut
Kultuurkapitali aastapreemia pälvis Kadarik Tüür Arhitektid viimaste aastate loomingu eest. Pildil Viljandi laululava.
Paco Ulman
Arhitektuuri aastaauhinnad
4. detsembril kuulutati Kultuurikatas välja arhitektuuri valdkonna aastapreemiate laureaadid. Suurel galaüritusel olid jõud ühendanud kolm erialaliitu ehk arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liit ning kultuurkapital.
Eesti Kultuurkapitali ja arhitektuuri sihtkapitali preemiad
Aastapreemia
Kadarik Tüür Arhitektid, Viljandi laululava, Tondiraba jäähall ning Tartu ülikooli füüsika instituut.
Arhitektuuripreemia
Noa restoran, Kamp Arhitektid.
Renoveerimispreemia
Maarjamäe lossi tallihoone, Jaak Huimerind, Tarmo Piirmets.
Restaureerimispreemia
Villa Lõuna 2a Pärnus,…
Eesti Kultuurkapitali ja arhitektuuri sihtkapitali preemiad
Aastapreemia
Kadarik Tüür Arhitektid, Viljandi laululava, Tondiraba jäähall ning Tartu ülikooli füüsika instituut.
Arhitektuuripreemia
Noa restoran, Kamp Arhitektid.
Renoveerimispreemia
Maarjamäe lossi tallihoone, Jaak Huimerind, Tarmo Piirmets.
Restaureerimispreemia
Villa Lõuna 2a Pärnus,…
2 minutit
„Välimuselt oli Savisaar juba siis kõike muud kui Apollo. Töntsakas kere, paksud sarvraamidega prillid, tedretähnid ja punased juuksed. Seda isegi pisut eemaletõukavat välimust, kompenseeris sõnaosav jutt ja lai silmaring“ (lk 62).
Repro raamatust
Kõrvaltegelane oma elulooraamatus
„Mis on küll selle meistri mõttes, kes selliseid riistu taob?“ küsisin endalt, kui kuulsin jahmatusega, et Kalle Muuli ja Tiit Pruuli kirjutavad Vilja Savisaarest järjekordset (eluloo)raamatut. Tunnen neid piisavalt hästi väitmaks, et vanameistrid ei raiskaks oma väärtuslikku aega ühe kuulsa naise kannatuste kirjeldamisele. Pidi olema mingi tõsisem põhjus, mida nad…
5 minutit
Resonabilise sügisvideviku rubato
Sarja „rePRESSIOON“ III kontsert „Surveavaldus. Uued teosed ansambli repertuaaris“: ansambel Resonabilis koosseisus Iris Oja (vokaal), Kristi Mühling (kannel), Tarmo Johannes (flööt) ja Aare Tammesalu (tšello) 5. XII Kirjanike Maja musta laega saalis.
Ansambel Resonabilis jätkab söakalt oma teed, võtnud eesmärgiks inspireerida heliloojaid kirjutama uut muusikat ebatavalisele koosseisule, mille keskmes on eesti…
Ansambel Resonabilis jätkab söakalt oma teed, võtnud eesmärgiks inspireerida heliloojaid kirjutama uut muusikat ebatavalisele koosseisule, mille keskmes on eesti…
3 minutit
Kriitikakunst – Kriitik on kunsti hoidja
Ajalugu on pidevas muutumises. Peale globaalsete nihete ühiskonnaelus muutub ka inimeste suhestumine kunsti. Ikka ja jälle nendime tänapäeval, kuivõrd kiiresti teiseneb religiooni, teaduse ja kunstide kontseptuaalne külg. Filosoofiadoktor Esa Saarise sõnul oli teaduse algne mõte ühendada inimene maailmaga. Tänapäeval on toimunud eri valdkondade ja distsipliinide totaalne institutsionaliseerumine, tulemuseks üsnagi ühekülgne…
4 minutit
Kingitus
7. detsembril asutati Kultuuriministeeriumi eestvedamisel Swedbanki, Eesti Rahvuskultuuri Fondi ning maestro Paavo Järviga koostöös SA Eesti Pillifond, mille nõukokku kuuluvad vastavalt Juko-Mart Kõlar, Gunnar Toomemets, Toomas Velmet ja Paavo Järvi ning juhatuse liige on Marje Lohuaru. Fondi eesmärk on Eesti helikunsti toetamine ja eesti muusikute rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine. Koostöös erasektori…
2 minutit
Lõputu pokkerimäng ja kaks ööliblikat
„Tramm nimega Iha“ ei kuulu Vihmari nende lavastuste kilda, kus lavastaja ise püünel vinüülplaate mängitab, ent heliilm määrab õhustikus paljugi.
Pärnu Endla „Tramm nimega Iha“, autor Tennessee Williams, tõlkija Jaak Rähesoo, lavastaja ja muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar, kunstnik Liina Unt, valguskunstnik Margus Vaigur, videokunstnik Argo Valdmaa.…
5 minutit
Vastulause – Filmiteadlase asjus
Jaak Lõhmus avaldas 4. detsembri Sirbis vastulause1 nädal varem ilmunud Aljona Suržikova usutlusele vene filmiloolase Pjotr Bagroviga.2 Nimelt leiab Lõhmus sellest usutlusest kummalise ajakirjandusliku kaasuse, siinkirjutaja vaherepliigis kõlanud Lõhmuse nime, mis rasvases kirjas ajalehe veergudel esitatult justkui vahepealkirjaks on tõstetud.
Jaak Lõhmus küll kinnitab repliigis öeldut (et Lõhmus pole filmiteadlane), samas…
Jaak Lõhmus küll kinnitab repliigis öeldut (et Lõhmus pole filmiteadlane), samas…
2 minutit
Prisked printsessid ja loppis lohed
2013. aasta kevadel korraldas Eesti lastekirjanduse keskus koostöös Eesti kujundusgraafikute liidu, Eesti instituudiga Ungaris ja Ungari instituudiga Eestis kahe riigi illustraatorite ühisnäituse „Ristipidi lood“, kus esitleti kunstnike sugulasrahvaste muinasjuttudest inspireeritud töid. Eesti illustraatorid kandsid pildikeelde üle ungari ja ungari kunstnikud eesti autorite lugusid. Projekti üks eesmärk oli julgustada hõimlasi edasisele…
3 minutit
Pealelend – Eerik Olle, Sisearhitektide liidu aastapreemia žürii esimees
Sisearhitektide liit andis galaüritusel välja üheksa preemiat. Keda tahate laureaatide hulgast välja tuua, kes kõige enam üllatas?
Eerik Olle: Võistlusele esitati 79 tööd, välja valiti 32 kandidaati. See arv ehmatas žürii liikmed esialgu päris ära, kuid loomulikult rõõmustasime laia valiku üle. Tihe konkurents võis ühtlasi tähendada ka seda, et mõni objekt,…
Eerik Olle: Võistlusele esitati 79 tööd, välja valiti 32 kandidaati. See arv ehmatas žürii liikmed esialgu päris ära, kuid loomulikult rõõmustasime laia valiku üle. Tihe konkurents võis ühtlasi tähendada ka seda, et mõni objekt,…
2 minutit
Repliik*
Ausalt öeldes olin ma viimati sedavõrd hämmingus mõned head aastad tagasi, kui sain ühelt proualt kirja tungiva palvega lõpetada „Müstilise Venemaa“ raadiosaatesarjas Stalini kiitmine. Ma ei osanud selle etteheite peale talle midagi mõistlikku vastata. Igati lugupeetud ja sümpaatsetele Aarne Mäele, Olavi Pestile ja Jaak Valgele tahan aga kindlasti kirjutada ning avalikult…
1 minut
Lisandus Eesti sõjaajaloole
Asjaolu, et eesti rahvusväeosad mängisid olulist osa omariikluse saavutamisel, on hästi teada. Sel teemal kirjutas Vitali Lokk mõne aasta eest monograafia* ning avaldatud on ka terve rida muid teemakohaseid kirjutisi ja dokumendipublikatsioone. Kõnealune kogumik täiendab meie seniseid teadmisi. Pärast lühikest saatesõna esitab Ago Pajur põhjaliku ülevaate rahvusväeosadest Vene armees Esimese maailmasõja…
2 minutit
