$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Ene Pilliroog
-
Mõõtmatu väega muusika Jaani kirikus
Kontserdid Tallinna Jaani kirikus: Händeli „Messias“ 29. XII ja vokaalansambel Intonacio 7. I kontserdisarjas „Kirikupühad Maarjamaal“ ning Bachi „Jõuluoratooriumi“ kolm osa 1., 3. ja 5. I Tallinna V Bachi-nimelisel muusikafestivalil.
Händel ja Bach – nende samas ajastus sama sõnumiga loodud, kuid eri väljendusviisiga muusika mõõtmatust väest on sajandite jooksul tuge saanud üha uued inimpõlved. Hea, et sinna oleme võinud kuuluda ka meie! Sel aastavahetusel vahendas kontserdiagentuur Corelli Music 28. XII Tartu ja 29. XII Tallinna Jaani kirikus meile…4 minutit -
… neil karjastel väljal …
Festivali „Kirikupühad Maarjamaal“ jõulumuusika avakava 29. XI Rootsi-Mihkli kirikus: eesti orelimuusika Ene Salumäe esituses.
Corelli Music alustas oma jõulumuusika festivali „Kirikupühad Maarjamaal“ koos esimese advendiga: Tartu Pauluse ja Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus esitas Ene Salumäe eesti heliloojate oreliloomingut, kavas Peeter Süda, Edgar Arro, Peeter Laja, Arvo Pärdi, Hugo Lepnurme, Andres Lemba, Lembit Avessoni ja Roman Toi teosed. Avakontserdi kava raamisid Johann Sebastian Bachi teosed: enne 1710. aastat loodud karjaseviiside…2 minutit -
Ines Maidre hoolib hooletusse jäetud heliloojatest ja loomingust.ErakoguMees, kes liigutas vaimuliku muusika piire
Ines Maidre on plaadistanud kogu Rudolf Tobiase oreliloomingu 1995. aastal ja teist korda tänavu.
5 minutit -
Tema dirigeerimine oli nagu pitsikudumine
Mälestusteraamat väärtustab Vallo Järvi dirigenditööd.
Millise raamatu vastu tunneme huvi? Eks ikka sellise, mille sisu meid eeldatavalt puudutab. Vallo Järvi on kindlasti üks neist teatriloo suurkujudest, kelle aastatel 1949–1994 Estonias juhatatud etendustelt on õige mitu põlvkonda saanud kaasa teatrimälestuste kaja. Ta on koguni muusikute dünastia alusepanija: Vallo Järvi ja tema noorema venna Neeme lastest-lastelastest saaks kammerorkestri kindlasti kokku.
Seegi on suur kunst, kuidas kellegi äärmiselt mitmetahuline elutöö…4 minutit -
Uus
Järgmisel aastal möödub kaheksa sajandit ajast, mil üleilmsel Lateraani kirikukogul tutvustati siinseid alasid kui Maarjamaad. Selle olulise sündmuse tähistamise avavesprina sai Neitsi Maarja sündimise päeva eelõhtul 7. septembril Maarjaoru (Pirita) kloostri kirikus esiettekande Margo Kõlari „Maarjamaa vesper”. Teose esitasid Eesti Raadio laulustuudio tütarlastekoor, Püha Miikaeli poistekoor, Estonia Seltsi segakoor, Credo-Allika kammerkoor, ansambel Heinavanker ja Eesti Kaitseväe orkester, eeslaulja oli Taniel Kirikal,…2 minutit -
Erilaadse oreli tähtpäevast
Sada aastat on Tallinna toomkirikus helisenud Ladegasti-Saueri orel. Kogudus on seda sündmust tänumeeles tähistanud läbi aasta, kulmineeruvalt aga 20. – 24. VIII orelinädalaga, kus esinesid 9 eesti ja kolm välisorganisti, Tallinna kirikukoorid Veljo Reieri juhatusel, unisoonikoor Chœur de Barytons Soomest ja saksofonikvartett SaxEst. Kuulda saime üht Eesti ja üht maailmaesiettekannet. Orelinädala kunstiline juht oli koguduse pikaajaline organist Kadri Ploompuu.3 minutit -
Pealelend: Toomas Trass
2 minutit -
Lepnurme koraalieelmängud salve
1 minut -
Suur orelikontsert Kaarlis
Kaarli kiriku suurel orelikontserdil 28. jaanuaril tähistatakse kolme tähtpäeva: Kaarli Walckeri orel 90, muusikaõhtud 90 ja Hugo Lepnurm 100.1 minut -
Oleme rändurid tuulte teel
Arved Paul, Tuulte teel. Eesti autorite helitöid Arved Pauli luulele. Koostanud ja toimetanud Aivi Otsnik, noodigraafika Mattias Aabmets, Toomas Pauli saatesõna, kujundanud Maarja Vannas. EELK Kirikumuusika Liit, 2013. 192 lk.
Me kõik oleme rändurid tuulte teel. Koguni rännusiht võib olla ühine – ikka silmapiiri poole. Kuid igaühele meist on seejuures antud kanda oma koorem, mida ei saa tõsta teiste õlule. Lugedes paljude…4 minutit -
Eesti trompetistid taas võidukad
XXIV rahvusvahelised trompetipäevad ja konkurss „Trompetitalendid”
Avatus uutele õpisuundadele ja vastastikku inspireeriv kontakt kolleegidega on hoidnud Eesti trompetikoolkonda jätkuvalt kõrgel rahvusvahelisel tasemel. Selleks, et noortel oleks eeskujusid, tuleb kuulata tippe. Äärmiselt tänuväärne on seejuures alles hoida juba väljakujunenud traditsioone. EMTA ja MTÜ Aavo Otsa Muusikastuudio koostöös toimusid 10. märtsist kuni 9. aprillini XXIV rahvusvahelised trompetipäevad ja konkurss „Trompetitalendid”, mis tõi esile tänavused…2 minutit -
Kui on idee, tuleb see ära teha
Niiviisi ütles mulle organist Ene Salumäe, kelle toimetamisel ilmus aastalõpul kirjastuse Talmar & Põhi väljaandel helilooja Roman Toi orelimuusika kogumik. Mänginud paljude aastate jooksul Toi orelimuusikat nii Eestis kui ka välismaal, jõudis ta kindlale veendumusele, et see muusika kõnetab kuulajaid ja väärib seetõttu palju laiemat levikut. Liiatigi küsisid organistid sageli kontserdi järel noote ja kahetsusega tuli vastata, et neid polegi veel…1 minut -
Ma lillesideme võtaks …
EELK Rapla Maarja-Magdaleena kirik on viimastel aastakümnetel kujunenud sealse kirikuõpetaja Mihkel Kuke eestvõttel justkui Eesti vaimuliku muusika keskuseks, sest juba 1993. aastast järjepidevalt toimunud kirikumuusika festivalid on ühendanud muusikuid nii Eestist, Põhjamaadest kui ka Inglismaalt ning hoole ja armastusega peetakse seal koguduses meeles ka meie (unustatud) muusikategelasi.
4. novembril pühendatigi kontsert-jumalateenistus helilooja, organisti ja koorijuhi Enn Võrgu (1905–1962) 50. surma-aastapäevale. Teenistusel osalesid…3 minutit -
Meiega vestleb muusikaline hingehooldaja
Roman Toi. Orelimuusika. Piret Aidulo, Ene Salumäe. Talmar & Põhi, 2011.
Juba mõnda aega on meil olnud võimalik kuulata kaheosalist CDd Roman Toi orelimuusikaga – 29 ajavahemikus 1975–2005 salvestatud pala. Esimesel plaadil musitseerib EELK Tallinna piiskopliku toomkiriku orelil Ene Salumäe (50’), teisel EELK Tallinna Toompea Kaarli kiriku orelil Piret Aidulo (60’). Palade valik annab hea ülevaate helilooja kammerlikust oreliloomingust, mis on enamasti…1 minut -
Meister ja aeg
Kuigi meie teatmeteosed märgivad bassilaulja Teo-Endel Maiste sünnipäevaks 28. veebruari ja näiteks USA s ei laskvat arvutid 29. veebruari sünnikuupäevana üldse sisestadagi, sai meie armastatud ooperilaulja tänavusel liigaastal oma 80. sünnipäeva tähistada õigel päeval. Estonia Selts ulatas talle esimesed sünnipäevalilled juba 27. veebruaril Estonia talveaias, sest just sel päeval esitleti seal ärimehe ja filantroobi Jüri Krafti eestvõttel teoks saanud DVDd „Teo…3 minutit -
ERSO olulisemaid arengujooni
ERSO. Raadioansamblist riigi esindusorkestriks. Koostanud Maarja Kasema, toimetanud Jüri Hargel ja M. Kasema. Kujundanud DF Ltd. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, 2011. 142 lk.
Mis tahes kontserdile minnes on juba ette huvitav mõelda, kuidas üks või teine interpreet kavva võetud muusikat esitleb. Sama põnev on kätte võtta ka uut raamatut – näiteks, kuidas on suudetud panna sisuliselt kulgema ja vormida ERSO 85. aastapäevale pühendatud…2 minutit -
Tiit Kuusiku mälestuseks
Mälestuskontsert 6. IX Kaarli kirikus.
Ühest kevadel Tallinna Kaarli kirikus spontaanselt 0-eelarvega sündinud ideest korraldada armastatud laulja ja pedagoogi professor Tiit Kuusiku mälestuseks kontsert, sai 6. septembri õhtul meeldejääv sündmus paljudele kirikusse kuulajaina tulnud lauljatele ja teatrisõpradele. Kontserdi korraldas Kaarli koguduse muusikajuht, organist ja dirigent Piret Aidulo, keda kava koostamisel nõustas EMTA professor Mati Palm: „Aeg teeb oma töö, paljukest neid…1 minut -
Kahe maailma vahel
Kontsert „Marje Sink 100” 24. X Oleviste kirikus.
Iseenesest mõista ei toimunud helilooja, koorijuhi, laulja, pianisti, organisti, pedagoogi ja kooride asutaja Marje Singi (1910– 1979) heliloomingu niivõrd mahukat ja žanriliselt mitmekülgset esitlust helilooja eluajal ega ole varem korraldatud ka taas iseseisvas Eestis. Miks iseenesest mõista? Aga sellepärast, et esimese naisheliloojana 1938. aastal Tallinna konservatooriumi professor Artur Kapi klassis väga heade hinnetega…2 minutit -
Head traditsioonid ja uued tegijad
Raplamaa on vaimuinimestele tuntud Uku- ja Evaldimaana, kus teoloogid Uku Masing (1909– 1985) ja Evald Saag (1912–2004) õpetasid oma paljudes mõistukõnedes vahet tegema mulla ja maa vahel. Tänu sellele, et 1993. aastal oskas Raimo Kivistik koos soome kirikumuusikutega külvata muusikaseemne mulda, mitte visata lihtsalt maha, võis eile majandusolude kiuste Rapla Maarja-Magdaleena kirikus alata juba XVIII kirikumuusika festival. Vanad head traditsioonid on…3 minutit -
Sööt muusikasse
17. IX lauldi Ants Söödiga ja Ants Söödile3 minutit -
Rahvusraamatukogus loomisel Neeme Järvi fond
Hooaeg 2003/2004 oli Neeme Järvile 22. ja ühtlasi viimane hooaeg Göteborgi sümfooniaorkestri, mis kannab just tema töö tulemusena alates 1997. aasta maikuust tiitlit Rootsi Rahvuslik Sümfooniaorkester, peadirigendina. Alustanud selles positsioonis 1982. aastal, sai temast pikima staa?iga peadirigent orkestri ajaloos. Sidemed aga ei katke, sest nüüdsest on ta seal peadirigent emeritus, ta loometöö on kirja pandud 224-leheküljelises raamatus ?A passionate affair. The…3 minutit -
Coach?i vajavad ka muusikud
Frieda Bernstein õpilaste ja kolleegide pilgu läbi
Frieda Bernstein ja Hendrik Krumm.2 minutit
