Ühiskond muutub kiiremini kui kliima.
Meeste defitsiit ülikoolides paneb nad abielust hoiduma ja jätab naised üksi.
Finlandia kirjandusauhinna kandidaadid pälvivad meedia ja publiku suure tähelepanu ning nende teos kopsaka läbimüügi.
Gunnar Oki esilekerkimine kõrgharidusvaldkonna arvamusliidrina on finants- ja avalike huvide hägustamise sümptom.
Äsja eesti keelde tõlgitud „Maailma ajaloo“ peatoimetaja Seppo Zetterberg: „Ajaloo uurimine on agitaatorlik teadus. Oleks sinisilmne väita midagi muud.“
Muljeid Euroopa luuleprõmmu meistrivõistlustelt
Nora Särak: „Tahan teha iga filmi parema kui eelmise.“
Marika Alver: „Publiku huvi Laurentsiuse näituse vastu on seotud ka majaga, mis on paljude narvalaste lapsepõlvemälestustes erilisel kohal.“
Prosaist Kivastik on Gunni maailma sugestiivselt dramaturgiasse tõlkinud, kuid dramaturgist lavastajaks kehastudes on ta mingi osa teose algjõust ometi kaotsi lasknud.
Laurentsiuse maalide suurejooneline ilu kombinatsioonis halva eelaimdusega toob esile inimelu hukatuslikkuse ja seeläbi imetluse ja aukartuse.
Kaunase biennaal on ulatuslik ja visuaalselt efektne, Vilniuse triennaal kontseptuaalne, kuid visuaalselt tagasihoidlik.
Maike ja Iggy Lond-Malmborgi uuslavastuses võlub, kuidas balansseeritakse tõe ja illusiooni piirimail.
Islamiriik on poliitilis-ideoloogiline, mitte religioosne moodustis.
„Lemuel Pitkini demonteerimine“ on kõhe lugu põhjakihist, inimlikust alatusest, ahnusest, petmisest, nihverdamisest ja julmusest.
Mina-otsingute kirjeldamiseks on sõjavägi oivaline keskkond: seal kehtivad oma reeglid ning osa tsiviilelu reegleid ja norme jäetakse ajutiselt lihtsalt kõrvale.
Teise maailmasõja tekitatud tühimike hoonestamise kava on jaotanud linnarahva kahte leeri.
Tartu Kunstimaja ja Tallinna Kunstihoone asukad on huvitavad isikud, ent mida veel peale andmebaasi oleme selle projektiga võitnud?