Kultuur kaitsekilbina
Pole kahtlustki, et viimase aja vaadatuim ja enim elevust tekitanud performance on Keskerakonna möödunudpühapäevane kongress. Performatiivsest vaatenurgast on tegemist siiski üsna hädise teatri NO99 „Ühtse Eesti suurkogu“ koopiaga. Tegelikult on ju tore, kui lähtematerjal kriitilise sissevaate tulemusel oma originaalsuse kaotab. Eesmärk täidetud.
See on siiski vaid üks väike linnuke saavutamata eesmärkide nimekirjas. Pariisi terrorirünnakute järel, kui Prantsuse…
See on siiski vaid üks väike linnuke saavutamata eesmärkide nimekirjas. Pariisi terrorirünnakute järel, kui Prantsuse…
1 minut
COP21 kõneluste eel ilmus Pariisi reklaampindadele üle 600 kunstiteose, mis parodeerivad suurfirmasid ja nende suhtumist kliimamuutustesse.
Barnbrook
Süümepiinad kliimamuutuse pärast
Ühiskond muutub kiiremini kui kliima.
6 minutit
Kommentaar – Kas naiste ja meeste (eba)võrdsus mõjutab sündimust?
Seni on Eestis üritatud iivet pöörata positiivseks perepoliitika meetmetega ning teoretiseeritakse populaarses võtmes selle üle, miks naised ei sünnita.
Rahvastikuprotsesse mõtestades ei saa mööda sooaspektist, s.t soolistest võimusuhetest ning naiste ja meeste erinevast positsioonist ühiskonnas. Peaaegu kõik olulisemad sugude ebavõrdsust peegeldavad näitajad, olgu see lapsehoolduspuhkusele jäämine, sooline…
Rahvastikuprotsesse mõtestades ei saa mööda sooaspektist, s.t soolistest võimusuhetest ning naiste ja meeste erinevast positsioonist ühiskonnas. Peaaegu kõik olulisemad sugude ebavõrdsust peegeldavad näitajad, olgu see lapsehoolduspuhkusele jäämine, sooline…
4 minutit
Joonis 1. Sünnid, surmad ja loomulik iive Eestis aastatel 2001–2014.
Tõrgetega suhteturul sünnib vähe lapsi
Meeste defitsiit ülikoolides paneb nad abielust hoiduma ja jätab naised üksi.
6 minutit
Tänavuse Finlandia kirjandusauhinna pälvis Laura Lindstedt romaaniga „Oneiron“.
Heini Lehväslaiho / Teos
Enne surma on palju elu
Finlandia kirjandusauhinna kandidaadid pälvivad meedia ja publiku suure tähelepanu ning nende teos kopsaka läbimüügi.
6 minutit
Ülikoole koloniseerib manager’ide kultuur
Gunnar Oki esilekerkimine kõrgharidusvaldkonna arvamusliidrina on finants- ja avalike huvide hägustamise sümptom.
Selle sügise diskussioonid näitavad, et ka pärast kiireid ja radikaalseid ülikoolide struktuurireforme on kõrghariduse seis ja suundumused jätkuvasti põletav teema. Gunnar Oki suhteliselt ühetaolise loogikaga ideevisandeid sisaldav ülevaade on leidnud mitmesugust vastukaja. On kriitiliselt osutatud, et kõrghariduse…
4 minutit
Seppo Zetterberg: „Ehkki Eestis on ka üldajaloo õppetoole, uuritakse teil maailma ajalugu siiski väga napilt.“
Vallo Kruuser / Delfi / Eesti ajalehed
Ükski riik ja rahvas ei ela vaakumis
Äsja eesti keelde tõlgitud „Maailma ajaloo“ peatoimetaja Seppo Zetterberg: „Ajaloo uurimine on agitaatorlik teadus. Oleks sinisilmne väita midagi muud.“
9 minutit
Euroopa luuleprõmmu meister Nuno Miguel García Piteira. Võistlustekstid avaldatakse peagi ürituse kodulehel
.Toomas Liivamägi
Eksi ja ela veel!
Muljeid Euroopa luuleprõmmu meistrivõistlustelt
5 minutit
Elegantne luulemikroskoop
Tšiili luule valimiku „Lõunatuuled“ ilmumine on vaieldamatult oluline sündmus Eesti tõlkeluulemaastikul: tšiili luulest on jõudnud meieni väga vähe, peamiselt Pablo Neruda loomingut Johannes Semperi ning Carolina Pihelgase vahendusel. Valimiku abil on täiendatud eestindatud tekstide hulk 40 luuletuse võrra. Need pärinevad küll vaid viielt autorilt ning sealjuures ka nende loomingu eri etappidest. Nicanor Parral täitus 5.…
3 minutit
November
Tallinna muusikaelus paistis november otsekui mullune rahvusvaheline festival „Klaver“: pianiste esines mitmeid ja need neli, keda kuulama sattusin, esindasid üsna erinevaid suundi, mille üle tasub mõtiskleda. Mis toob publiku tänapäeval saali? Millised on väärtused, mida artistid avastavad ning mis tekitab kuulajas rahulolu ja kõrgendatud meeleolu? Et jutt ei läheks minu eriala tõttu pelgalt klaverdajate keskseks, toon sisse ka dirigendi,…
3 minutit
Vastulause – Filmi(teadus)loolistest (uus)avastustest
Läinud nädala Sirp pakkus lehekülgedel 12-13 huvitava intervjuu seoses „Laenatud naese“ (1913, autor teadmata) taaslinastamisega, sõna said Venemaa Riikliku Filmiarhiivi kuraator Pjotr Bagrov ja Eesti filmiloolane Lauri Kärk. Küsitlejaks on Tallinna pedagoogikaülikooli (oli kord selline ülikool!) telerežii eriala 2004. aastal lõpetanud, nüüd juba rahvusvaheliselt tunnustatud dokumentalist Aljona Suržikova.
Ega olekski…
Ega olekski…
3 minutit
Kahepäevane muusikanädal Tartus
Tartu muusikanädal 27. ja 28. XI Genialistide klubis.
„But I won’t wait until that day comes, If I don’t make my move, I’ll loose you for forever.“ Arvan, et ma pole ainuke eestlane (ja võib-olla isegi mitte ainult eestlane, vaid ükskõik kes maailmas), keda need NOËPi kõige tuntuma laulu „Move“ refrääniread viimastel nädalatel kummitavad…
„But I won’t wait until that day comes, If I don’t make my move, I’ll loose you for forever.“ Arvan, et ma pole ainuke eestlane (ja võib-olla isegi mitte ainult eestlane, vaid ükskõik kes maailmas), keda need NOËPi kõige tuntuma laulu „Move“ refrääniread viimastel nädalatel kummitavad…
3 minutit
Kõre kevadisel sigimisajal rannaniidul.
Riinu Rannap
Kahepaiksed kui muutuvate maastike indikaatorid
Kui sageli me märkame kahepaikseid – konni, kärnkonni ja vesilikke – või nende käekäigu üle aru peame? Ilmselt mitte tihti. Võib-olla ehk siis, kui peenramaal konna…
3 minutit
Nora Säraku lühidokumentaalfilm „Valguseks / valguseni / valgusena“ (2015) on võitnud Baltimaadel juba mitu auhinda.
Roman-Sten Tõnisoo
Valguse ja varju piiril
Nora Särak: „Tahan teha iga filmi parema kui eelmise.“
5 minutit
Kiviõli seikluskeskuse hoone, Koit Ojaliiv (Kuu arhitektid).
Kaido Haagen
Eesti arhitektuuripreemiad 2015
4. detsembri õhtul kuulutatakse välja arhitektuuri valdkonna aastapreemiate laureaadid. Esmakordselt on Kultuurikatla saali galaüritusel ühendanud jõud kolm erialaliitu ehk arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liit ning kultuurkapital.
Eesti Kultuurkapitali ja arhitektuuri…
Eesti Kultuurkapitali ja arhitektuuri…
4 minutit
Nüüdiskunsti residentuur villas
Marika Alver: „Publiku huvi Laurentsiuse näituse vastu on seotud ka majaga, mis on paljude narvalaste lapsepõlvemälestustes erilisel kohal.“
Laurentsiuse või täpsemalt Laurentsiuse & Co näitus „4+1“ on Narva kunstiresidentuuri esimene oma projekt. Möödunud sügisel oli endises Kreenholmi manufaktuuri direktori John Carri historitsistlikus villas, mis pärast Teist maailmasõda oli narvalastele avatud kultuurimaja ja…
3 minutit
Kõrtsielu apoloogia mitme autorimina vahel
Prosaist Kivastik on Gunni maailma sugestiivselt dramaturgiasse tõlkinud, kuid dramaturgist lavastajaks kehastudes on ta mingi osa teose algjõust ometi kaotsi lasknud.
VAT-teatri „Gunn, Gunn, vana . . . .“, autor ja lavastaja Mart Kivastik, kunstnik Silver Vahtre, valguskunstnik Sander Põllu. Mängivad Tõnu Oja ja Tiit Sukk. Esietendus 14. IX rahvusraamatukogu teatrisaalis.
Mart Kivastiku debüütlavastus…
Mart Kivastiku debüütlavastus…
4 minutit
Vanemuisest Väinämöiseks ja tagasi
Eesti Kontserdi sari „Sibelius 150“ Estonia kontserdisaalis. 12. novembril mängisid Nils-Erik Sparf (viiul) ja Vanemuise sümfooniaorkester Paul Mäe juhatamisel Brahmsi „Kolm koraaliprelüüdi“ op. 122 (seadnud Paul Angerer), Alban Bergi viiulikontserdi ja Sibeliuse I sümfoonia. 25. novembril esitasid RAM ja dirigent Pasi Hyökki Sibeliuse, Palmgreni ja Rautavaara loomingut.
Tänavusel Sibeliuse aastal on külluseveski Sampo jahvatanud…
Tänavusel Sibeliuse aastal on külluseveski Sampo jahvatanud…
3 minutit
Jalgadega loetud linn
Keset kõledat sügist kõndis poolsada tudengit oma õppejõududega Tallinnast Jägalasse. Kahepäevase jalutuskäiguga tähistati ühtlasi Itaalia arhitektide Stalkeri grupi 20. aastapäeva ja sümboolset kojujõudmist.
Kõik algas, kui 1990. aasta kevadel okupeeriti Rooma Sapienza ülikool. Tollal protestiti üle kogu Itaalia reformide vastu, millega üritati erastada riigi ülikoolisüsteemi. Pantera liikumine võttis endale nime isepäise, nädal enne aktsiooni Rooma loomaaiast põgenenud…
Kõik algas, kui 1990. aasta kevadel okupeeriti Rooma Sapienza ülikool. Tollal protestiti üle kogu Itaalia reformide vastu, millega üritati erastada riigi ülikoolisüsteemi. Pantera liikumine võttis endale nime isepäise, nädal enne aktsiooni Rooma loomaaiast põgenenud…
4 minutit
Häälestatud katel ja mehaaniline klaver
Loodetavasti sai igaüks, kes sattus 23. kuni 25. novembrini õhtul Kultuurikatlasse AudioKinetica rühmituse multimeediumietendusele „Mehaaniline klaver“, ühe siira elamuse osaliseks. Kineetika ning teatri- ja visuaalkunsti valdkonnas tegutsev rühmitus AudioKinetica on leidnud praegusesse aega liigagi hästi sobiva allika, millele oma lavateos ehitada. Kurt Vonneguti 1952. aastal ilmunud romaanis „Mehaaniline klaver“ on juttu tulevikust,…
3 minutit
Laurentsius. Liilia natüürmort roosa koeraga. Akrüül, 2015.
Eva Sepping
Lillelahang perifeerias
Laurentsiuse maalide suurejooneline ilu kombinatsioonis halva eelaimdusega toob esile inimelu hukatuslikkuse ja seeläbi imetluse ja aukartuse.
4 minutit
Roheliste täpikeste helendus tiibklaveril, suures lillepotis kõrguvatel taimelehtedel, põrandal – ja kanneldaja Kristi Mühlingu kätel.
Erakogu
Peatus tühermaal
Sarja „Heli ja keel“ kontsert „Plastiidsed psalmid“ 20. XI Kirjanike Majas. Kristjan Kõrveri ja Markku Klami heliloomingut esitasid flötistid Tarmo Johannes, Leonora Palu, Ann Õun ja Linda Vood ning Kristi Mühling (kannel), Ene…
3 minutit
Ameerika filmiakadeemia on alati armastanud ümberkehastujaid. Ehk on nende mõtetes aastaauhindade jagamisel kohta ka Michael Fassbenderile Steve Jobsi rollis.
Kaader filmist
Uue aja kangelane
Mängufilm „Steve Jobs“ (USA 2015, 122 min), režissöör Danny Boyle, stsenarist Aaron Sorkin, operaator Alwin H. Küchler. Põhineb Walter Isaacsoni samanimelisel Steve Jobsi biograafial. Osades Michael Fassbender, Kate Winslet, Seth Rogen, Jeff…
4 minutit
Milline ilm on Baltimaadel
Kaunase biennaal on ulatuslik ja visuaalselt efektne, Vilniuse triennaal kontseptuaalne, kuid visuaalselt tagasihoidlik.
X Kaunase biennaal „Võrgustunud“ („Networked“) kuni 31. XII: Nicolas Bourriaud’ kureeritud põhinäitus „Lõngad: fantasmagooria vahemaadest“ („Threads: A Fantasmagoria about Distances“) endises peapostkontoris; kõrvalnäitused Žilinskase kunstigaleriis, Kaunase pildigaleriis, endistes tekstiilivabrikutes, haiglas ja mujal linnaruumis kuni 31. XII. Vt http://www.bienale.lt/2015/en/ 10th-kaunas-biennial.
XII Balti biennaal Vilniuses…
XII Balti biennaal Vilniuses…
6 minutit
Kaks vaprat raudrüüsse riietatud rüütlit (Iggy ja Maike Lond-Malmborg) võtavad kaitsta loomingu ja etendussituatsiooni võlu ning seejuures esitavad küsimusi humanistlikke väärtusi kaitsvate rüütlite väärtuste kohta.
Tarvo Varres
Kaks vaprat humaansuse rüütlit
Maike ja Iggy Lond-Malmborgi uuslavastuses võlub, kuidas balansseeritakse tõe ja illusiooni piirimail.
4 minutit
Lähis-Ida hämar tulevik
Islamiriik on poliitilis-ideoloogiline, mitte religioosne moodustis.
Pärast Pariisi sündmusi elab Euroopa taas terrorirünnakute hirmus. Lähis-Ida piirkond Euroopa naabruses on viimasel sajandil olnud mitmete ulatuslike usuliste, etniliste jm konfliktide allikas, mille krooniks on agressiivse riigitaolise moodustise Islamiriik teke Iraagi ja Süüria aladel. Eesti ühiskonnas on levimas hirm sõja eest põgenevate pagulaste ees, kellest paljud on pärit…
6 minutit
Kehakeel
Mängufilm „Armastus“ („Love“, Prantsusmaa 2015, 135 min), režissöör-stsenarist Gaspar Noé, operaator Benoît Debie. Osades Aomi Muyock, Karl Glusman, Klara Kristin, Gaspar Noé, Vincent Maraval jt.
Minu arvates on 3D porno jaoks välja mõeldudki. Mida nad ootavad?
John Waters
Nee
tud Lars von Trier. Kui poleks tema suurt suud ja kalduvust visata veidi natsinalja (mis pole kunagi hea mõte), ei peaks Cannes’i rahuldamatu arthouse-publik…
Minu arvates on 3D porno jaoks välja mõeldudki. Mida nad ootavad?
John Waters
Nee
tud Lars von Trier. Kui poleks tema suurt suud ja kalduvust visata veidi natsinalja (mis pole kunagi hea mõte), ei peaks Cannes’i rahuldamatu arthouse-publik…
5 minutit
Tulevikupärimuste tähed
Kuna Eestis on proge-rock praeguseks peaaegu välja surnud nähtus, siis on iga selle stiili muusika värske kodumaine plaadistus juba iseenesest sündmus. Ka siis, kui tegu pole just „100% puhtusastme” proge-rock’iga.
Sel sügisel on selletaolisi juhtumeid juba kaks: oktoobris nägi ilmavalgust Jaanus Nõgisto ja Tõnu Timmi plaat „Tulevikupärimused“ ning novembris esitles ansambel Princes Von Krahlis oma debüütalbumit „Stars“…
Sel sügisel on selletaolisi juhtumeid juba kaks: oktoobris nägi ilmavalgust Jaanus Nõgisto ja Tõnu Timmi plaat „Tulevikupärimused“ ning novembris esitles ansambel Princes Von Krahlis oma debüütalbumit „Stars“…
3 minutit
Valu on eluspüsimise tingimus
„Lemuel Pitkini demonteerimine“ on kõhe lugu põhjakihist, inimlikust alatusest, ahnusest, petmisest, nihverdamisest ja julmusest.
Nukuteatri „Lemuel Pitkini demonteerimine“, autor Nathanael West, dramatiseerija ja tõlkija Kristiina Jalasto, dramatiseerija ja lavastaja Mirko Rajas, kunstnik Rosita Raud, helilooja Markus Robam, koreograaf Maria-Netti Nüganen, valguskujundaja Madis Kirkmann. Mängivad Taavi Tõnisson, Katri Pekri, Tiina Tõnis, Katariina Tamm,…
4 minutit
Allah on kaugel ega näe
Mina-otsingute kirjeldamiseks on sõjavägi oivaline keskkond: seal kehtivad oma reeglid ning osa tsiviilelu reegleid ja norme jäetakse ajutiselt lihtsalt kõrvale.
VAT-teatri „Kuidas ma koera sõin“, autor Jevgeni Griškovets, tõlkija Jaan Ross, lavastaja Margo Teder, kunstnik Pille Kose ja valguskunstnik Triin Hook. Mängib Lauri Saatpalu. Esietendus 14. X rahvusraamatukogu tornisaalis.
Kaks-kolm aastat siia-sinna, kuid…
Kaks-kolm aastat siia-sinna, kuid…
4 minutit
Kuhu kulged, Tartu kesklinn?
Teise maailmasõja tekitatud tühimike hoonestamise kava on jaotanud linnarahva kahte leeri.
„Oh! Ma vaene Tarto liin“ on sõnad, mis Tartu ajalugu uurides ikka ja jälle kõlama jäävad. Tartut esmamainitakse seoses selle põlemapanekuga ja seda traditsiooni on aastasadu truult jätkatud. Viimatise suurema laastamistöö, II maailmasõja tagajärgedega, on päevast päeva tegemist ka XXI sajandi linnaruumis.…
4 minutit
Steroididega toidetud stereotüübid ja loomismüüt
Tartu Kunstimaja ja Tallinna Kunstihoone asukad on huvitavad isikud, ent mida veel peale andmebaasi oleme selle projektiga võitnud?
Raivo Kelomehe videoinstallatsioon „Eesti kunstnike triloogia“ Tartu Kunstimajas kuni 13. XII.
Interaktiivne video on formaat, millega Raivo Kelomehe nimi seostub enesestmõistetavalt. Nii on viimase kahe aasta jooksul filmitud ning tükati ka varem…
Interaktiivne video on formaat, millega Raivo Kelomehe nimi seostub enesestmõistetavalt. Nii on viimase kahe aasta jooksul filmitud ning tükati ka varem…
4 minutit
Heljo Sepp 15. X 1922 – 27. XI 2015
Oleme kaotanud inimese, kes kogu oma pika elu teenis ilu, kes oli väga hea interpreet ja sõjajärgseil aastail paljude eesti helitööde esmaesitaja, kes oli parim Elleri mängija pianistide seas, sest tõi kuulajani Elleri muusika olemuse, ja kes andis pealkirja Elleri kõige tuntumale teosele – „Kodumaine viis“ on pühendatud Heljo Sepale.
Kunstniku annet toetab tema iseloom.…
Kunstniku annet toetab tema iseloom.…
2 minutit
Janus Geminus Kivirähk
Andrus Kivirähal on ilmunud uus raamat „Inimväärne elu“, mis sisaldab kaht följetoni. Selline singel. Küllap keegi sundis teda tagant, ütles, et ole nüüd meheks, otsi oma sahtlitest midagi välja, rahvas nõuab uut Kivirähka, enne jõulu olgu olla.
Kuna sellise minimalistliku väljaande puhul on raske kontseptuaalset kriitikat teha, siis anti mulle „Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust“ kauba…
Kuna sellise minimalistliku väljaande puhul on raske kontseptuaalset kriitikat teha, siis anti mulle „Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust“ kauba…
5 minutit
Ängipoeesia musternäide ärkas ellu
Franz Schuberti Lied’i-tsükkel „Talvine teekond“: Atlan Karp (bariton) ja Ralf Taal (klaver) 26. XI Kadrioru kunstimuuseumis.
Schuberti surmahaiguse pitseri all ägava superteose valusegune poeesia nii magusas enesehaletsuses kui ka elulõpu joobumuses kätkeb endas romantilise ajastu ideaale luules ja muusikas. Ükskõik kui infantiilsena võib tänapäeval tunduda ühe noore inimese soov surra armastatust ärapõlatuna, on selle…
Schuberti surmahaiguse pitseri all ägava superteose valusegune poeesia nii magusas enesehaletsuses kui ka elulõpu joobumuses kätkeb endas romantilise ajastu ideaale luules ja muusikas. Ükskõik kui infantiilsena võib tänapäeval tunduda ühe noore inimese soov surra armastatust ärapõlatuna, on selle…
4 minutit
