Kadunud usaldus
„Sallivus (eriomaste nähtuste vastastikune austamine) pole lahendus: äärmusislamistil on võimatu taluda meie jumalat teotavaid pilte ja hoolimatut huumorit, mida meie peame osaks oma vabadusest, ning lääne liberaal ei suuda jällegi taluda paljusid islamikultuuri avaldusi,“ kirjutas sel nädalal Slavoj Žižek („In These Times“).
Tahaks ju väga loota, et ta eksib . . . .
Hirmunud inimene on aldis ründama ja see on mõistetav, aga…
Tahaks ju väga loota, et ta eksib . . . .
Hirmunud inimene on aldis ründama ja see on mõistetav, aga…
1 minut
Suur osa lastekirjanduse tabuteemadest on kantud täiskasvanute parimatest kavatsustest säästa lapsi probleemidest ja hädadest.
Heiki Ernitsa illustratsioon Andrus Kiviräha jutule „Väike puuks”.
„Lastel pole tarvis seda jälkust lugeda!“
Kui eeldada, et lastele tuleks kirjutada ka keerulistest ja valusatest teemadest, siis on eesti lastekirjanduses veel piisavalt avamata valdkondi.
5 minutit
Meile võib tunduda, et oleme anonüümsed, kuid see on suuresti näivus. Mask võib selle kandja kohta enamgi rääkida kui katmata nägu. Maske ei saa valida suvaliselt ja neid tuleb ka suuta ära kanda. 3D-printeriga valmistatud miniatuursed inimnäod.
Wikipedia
Postdigitaalne pärapõrgu
Kuna info tootmine ja levitamine koondub kindlate riikide ja korporatsioonide kätte, teeb see võimalikuks infoga manipuleerimise, selle kontrollimise ja infokolonialismi.
8 minutit
Gaspar Noé
telestar.fr
Armastusest, füüsiliselt
Gaspar Noé: „Tahtsin kujutada armastust sellisena, nagu mina seda tunnen.“
9 minutit
Eesti nüüdistants otsib ikka veel autonoomiat
Veel kümme aastat tagasi pädenud tõdemus, et nüüdistantsust ei kirjutata Eestis piisavalt, praegu enam ilmselt ei kehti. Kõik lavastused muidugi arvustatud ei saa, aga proportsionaalselt on seis sama – ja see on juba maitse küsimus, kas hull või hea – mis sõnateatrilgi. Vaid tantsule pühendatud artiklikogumikke siiski ei meenu – ja seegi on…
3 minutit
Kellele on vaja metakreatiive?
Kirjaniku- ja kunstnikupalgast rääkijad on avaldanud imestust, et palgasaajate ring on laienenud „abi-, kõrval- ja metategevuste“ teostajatele, kelleks on tõlkijad, kuraatorid, kriitikud ja kunstiteadlased. Lisan siia nimekirja nüri järjekindlusega: kirjandusteadlased ka. Samuti on väitega, et nende isikute majandamisviis erineb kirjanike ja kunstnike tegevusalade spetsiifikast, antud mõista, et neile ei ole seda palka küll vaja.…
4 minutit
Raido Mägi lavastuses „it was good whıle it lasted“ ehk „Hea, kuniks kestis“ (2011).
Millimeter Performance Group
Kakskümmend aastat pärast plahvatust
Raido Mägi: „Viljandi koolkonnale on iseloomulik iseteadlikkus, otsingulisus.“
9 minutit
Evakueerimata jäänud lapsmuumia O. F. von Richteri kogust Tartu ülikooli kunstimuuseumis.
Tartu ülikooli kunstimuuseum
Akadeemiline pärand on kõikidele
Tartu ülikooli akadeemiline pärand on suure tähtsusega mitte ainult Eestile, vaid kogu Euroopale.
4 minutit
Aleksandr, keda võib Sven Tupitsa väljapanekus pidada liinielanike eestkõnelejaks, on siiski optimistlik. Vaatamata mitmetele ebaõnnestunud katsetele leida uus korter, usub mees endiselt selle võimalikkusesse.
Hüvastijätulaul Kopli liinidele
Sven Tupits on loonud ühe inimese loo põhjal slummielanike koondkuju.
4 minutit
Betti Alveri read „Sündinud sõnad ei sure. Alasti süda ei aegu“ ühes Udmurdi külakoolis seinale riputatud vaibal.
Muš Nadii
Luuleprõmmud udmurdi moodi
Udmurdi luuleprõmm on nagu metsaallikas: heliseb vaikselt, on puhas, õrn ja tugev.
4 minutit
Foto meediumiüleses kunstis
Anna Laarits: „Aega saab tajuda vaid selle katkestuskohtades ja pidev katkemine loob pidevuse.“
4 minutit
Õige inimene õiges kohas
Inge Tedrel jätkus head kunsti- ja ka kunstipoliitilist vaistu.
Hiljuti lahkunud Inge Teder esindab tervet epohhi Eesti muuseumielus. Tema tegutsemise ajal Eesti Kunstimuuseumi direktorina (1965–1991) oli teisigi algatusvõimelisi ja tulemusrikkalt töötanud muuseumijuhte nagu Vaike Tiik Tartu kunstimuuseumis, Ants Pärna meremuuseumis, Elem Treier Vilde ja Tammsaare muuseumis, Omar Volmer Pärnu muuseumis, rekonstrueeriti muuseume ja rajati…
4 minutit
Kontvõõrana sekkub proovidesse üksteist aastat lavalt ära olnud kunagine tippnäitleja Leofred Luuk (Aivar Tommingas), kellel on hoopis sisemine vajadus harjutada oma 60. sünnipäeva kõnet.
Tõnis Järs
Näitleja ja tema mäng
Uku Uusbergi „Ürituses“ jääb ehk tervik küll harali, kuid kindlasti ei kummita lavastust mõtteainese vähesus.
5 minutit
Kuidas kaasajastada paneellinnaku väliruumi?
Väike-Õismäe modernistlikust planeerimisest ja arenguvõimalusest demokraatlikus ühiskonnas.
Peaaegu pool tallinlastest elab paneelelamu piirkondades. Haabersti linnaosa üldplaneeringu1 kohaselt on aga valglinnastumine jätkuvalt Tallinna suurimaid probleeme, sest linna haritumast ning maksujõulisemast elanikkonnast kolib järjest suurem osa linnapiiri taha ning viib ühes ka maksuraha. Milline peaks selles olukorras olema Väike-Õismäe…
4 minutit
Ei-b või ei ei?
Mõnes mõttes ei saa eesti filosoofia käekäigu üle just kurta: peale Leo Luksi „Nihilismi ja kirjanduse“ näeb peatselt ilmavalgust ka Margus Oti „Vägi“. Iga eestikeelse humanitaarteadusliku monograafia ilmumine on omamoodi suursündmus – see ju hoiabki meie (mõtlemise) keele elujõulise, värske ja paindlikuna. Kui me ei taha, et meie keel muutuks ühel päeval pelgalt matside suhtluskeeleks akadeemiliste asutuste…
6 minutit
Kõik pasunad hüüdku
Kristel Üksvärav: muusika võib muuta meie keskkonna ja linnaruumi paremaks.
Ülehomme on kõigi muusikute ja muusika kaitsepühaku Cecilia päev. Just seda tähtpäeva pidas kümne aasta eest silmas šoti muusik, esseist ja produtsent Bill Drummond, kui tuli välja ideega kuulutada Cecilia päevale eelnev 21. november muusikavabaks päevaks (No Music Day). Tema mõte oli, et enne…
5 minutit
Nädalalõpp eesti etenduskunstiga
Festivali „draamamaa.weekend“ eesmärk pole meelitada teatrisse Eesti publikut, vaid luua eeldused siin tehtud lavastuste jõudmiseks välismaale.
Eesti Teatri Agentuuri showcase-festival „draamamaa.weekend“ ehk „draamamaa.nädalalõpp“ 6. – 8. XI Tallinnas.
Kolmandat korda korraldatud „draamamaa.weekend’i“ kohta saab öelda, et Eesti kitsaima sihtrühmaga, kuid haarde ja ambitsiooni poolest olulise teatrifestivali eesmärk pole meelitada teatrisse Eesti publikut, vaid…
Kolmandat korda korraldatud „draamamaa.weekend’i“ kohta saab öelda, et Eesti kitsaima sihtrühmaga, kuid haarde ja ambitsiooni poolest olulise teatrifestivali eesmärk pole meelitada teatrisse Eesti publikut, vaid…
4 minutit
Varjualune kui meelerahu koht
Arhitektuuris peaks tegelema ruumi, aja ja inimeste läheduse loomisega.
Varjualune on koht, kus leiab korraks kaitset, maja on ruum, kus alaliselt või ajutiselt elatakse. Eks või ju majugi tihti vahetada või teadlikult mõnes ajutises kohas elada. Tavapärane elamispind peab siiski ajale ja aastaaegadele vastu, maja võib seista samas paigas kümneid, kui mitte sadu aastaid.
Stabiilset…
Stabiilset…
5 minutit
Enzensbergeri karneval kui mitmehäälne progressikriitika
Sel aastal on Maarja Kangro vahendusel jõudnud eesti keelde kaks saksa luuletaja ja esseisti Hans Magnus Enzensbergeri (sünd 1929) teost: irooniline essee „Intelligentsuse eksiaias“ ja poeem „Titanicu põhjaminek“.
2007. aastal esmailmunud „Intelligentsuse eksiaias“ kirjutab Enzensberger sellest, kuivõrd laialihargnev, põhimõtteliselt määratlematu on intelligentsus ning selle ajatu vastaspoolus – rumalus. Enzensbergeri järgi…
2007. aastal esmailmunud „Intelligentsuse eksiaias“ kirjutab Enzensberger sellest, kuivõrd laialihargnev, põhimõtteliselt määratlematu on intelligentsus ning selle ajatu vastaspoolus – rumalus. Enzensbergeri järgi…
4 minutit
Võrku püütud kuulaja
Paul-Eerik Rummo luuleplaat annab sisukorras 34 ühikut autori enese valituna, järjestuses ja esituses, sisse loetud järjest ühe hooga. Enne veel, kui seda kuulama asun, meenub muusika. Meenub niisama, üsna juhuslikult. Plaat on ju heli, lugeja ja – mis veel parem – autori oma hääl. Miks siis mitte ka muusika, kuigi see ei pruugi kavatsuslik olla. Kõnemeloodia, kõrgus, valjus…
3 minutit
Kommentaar
7. XI külastasid Tallinna ülikooli kunstihariduse üliõpilased õppejõu Heie Treieri kursuse raames Tartut. Sealse kunstimuuseumi „Uue maja“ näitus äratas nende tähelepanu.
„Tartmus 75! Uus maja“ on näitus muuseumist enesest. See on kui aruanne. Kui muidu jutustatakse teiste lugusid, siis sedapuhku osutatakse au sellele, mis jutustamist võimaldab: muuseumi olemasolule. See näitus juhtis mu tähelepanu püüdlusele, mida ehib järjepidevus. Ma…
„Tartmus 75! Uus maja“ on näitus muuseumist enesest. See on kui aruanne. Kui muidu jutustatakse teiste lugusid, siis sedapuhku osutatakse au sellele, mis jutustamist võimaldab: muuseumi olemasolule. See näitus juhtis mu tähelepanu püüdlusele, mida ehib järjepidevus. Ma…
2 minutit
Naerata ja elu naerab vastu
Ma ei salga, et olen oma ajastu lapsena lootusetu postmodernist. Mul puudub muusikamaitse sõna klassikalises, inimest žanripõhiselt lahterdavas tähenduses. Mu ellusuhtumist on suurel määral mõjutanud Clash, punkrokkbändina alustanud ühiskonnakriitilise sõnumiga nelik, kes jäi selleks ka siis, kui eksperimenteeris reggae, disko, hiphopi ja maailmamuusikaga. Läbiv joon, ausus ning austus enda ja oma üdi ehk põhjuste vastu,…
3 minutit
We love U:, Pierre Boulez!
Prantsuse kultuurifestivali „Accord“ lõppkontsert „Pierre Boulezi 90. sünnipäeva kontsert“, ansambel U: 12. XI Kultuurikatlas.
On ikka räägitud sellest, et Eestis pole olnud autentset ja õitsvat modernismi ning seega ka tõsiseltvõetavat ja laiapõhjalist serialismiperioodi. Ehkki 1960. aastatel mõni helilooja dodekafooniaga eksperimenteeris, jõudis see mood siia viivitusega ega olnud valdav. Seetõttu on õhus olnud teatud igatsus, et mis…
On ikka räägitud sellest, et Eestis pole olnud autentset ja õitsvat modernismi ning seega ka tõsiseltvõetavat ja laiapõhjalist serialismiperioodi. Ehkki 1960. aastatel mõni helilooja dodekafooniaga eksperimenteeris, jõudis see mood siia viivitusega ega olnud valdav. Seetõttu on õhus olnud teatud igatsus, et mis…
3 minutit
Seakatk ühiskonna hinges
Vaid majandusliku kasumi-kahjumi binaarsuses mõtlemine jätab kõrvale asjaosaliste kannatused ja elutahte.
Seakatk, mis on raputanud enamikku eestlasi, on rikas uurimismaterjal sotsioloogiliste loomauuringute valdkonnale, kus vaadeldakse loomade olukorda ja asendit maailmas ning selle kajastamist, näiteks lihatööstuse puhul. Uuritakse ka, miks osa loomi on meile tähtsamad kui teised. Seakatku juhtum on tekitanud sisemise konflikti…
5 minutit
Eesti lastekirjanduse keskuses on 28. novembrini avatud Lewis Carrolli raamatust „Alice Imedemaal“ inspireeritud illustratsiooninäitus „Kogu aeg on teeaeg“ . Stefano Bessoni. Märtsijänes.
Lehekülg näituse kataloogist.
Igavene teeaeg
Lewis Carrolli teoste juurde pöördutakse ikka ja jälle tagasi.
4 minutit
Lapin, Maiste ja pidu kolmapäeva õhtul Tartus
Tartu Kunstimuuseumi sünnipäevapeo langemine kolmapäevasele päevale tundus isegi loogiline: lõppude lõpuks on ju teada, et Tartus on reede- ja laupäevaõhtu asemel esmaspäev, teisipäev, kolmapäev ja neljapäev. Niisiis startis eelmisel kolmapäeval Solarise eest KKEK tellitud kunstibuss, millega varemgi on ette võetud kuulsusrikkaid reise Vilniusesse, Narva ja „Manifestale“ Peterburi, et viia virgad pidulised…
3 minutit
„EK:Labori“ esimene aasta
Novembri viimasel nädalal kulmineerub Vene kultuurikeskuses ja Kultuurikatlas Eesti Kontserdi noorte produtsentide programmi „EK:Labor“ esimene aasta. Noorterühmitus AudioKinetica ja Eesti Lab-orkester esitlevad rahvusvahelisele žüriile ja publikule oma projekti, konkureerides võimalusele jätkata ekspordile suunatud koostööd Eesti Kontserdiga, võisteldes kolmeaastase programmi finaalis kõrvu kahe järgmise aasta võitjaga, sihiks pääs Euroopa ja USA rahvusvahelistele muusikafestivalidele.
Programmi algataja ja produtsent…
Programmi algataja ja produtsent…
2 minutit
Plahvatus Pärnus raamatuna
Rael Artel on üks vähestest, kes on võtnud ette Academia Non Grata kui nähtuse uurimise.
Pärnu plahvatuse kohta on nüüdsest dokumentatsioonide näituse kõrval ka raamat, millest saab Academia Non Grata kui kooli ning Non Grata kui koolkonna uurimisel möödapääsmatu viitamisallikas. On üsna oluline, millal nähtust dokumenteeritakse: aja möödudes on ka mälestustel ja…
5 minutit
Tatjana Kozlova-Johannest ei näi huvitavat muusika struktuuriseosed, vaid muusika võime esitada helilooja hingeliikumisi.
Scanpix / Postimees / Mihkel Maripuu
Kuidas vahendada jumalikku?
1. oktoobril, viimasel rahvusvahelisel muusikapäeval hindas Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital Tatjana Kozlova-Johannese möödunud hooaja heliloomingu aastapreemia vääriliseks. Ja õigusega! Tänavustel Eesti muusika päevadel kõlas esiettekandena tema orkestriteos „Tule süütamine“ (2015).…
4 minutit
Verbariumi komplitseeritud, kuid helge ja õhuline kava kinkis „IdeeJazzi“ tippelamuse.
Kalev Ints
Üllatustega sügisene sünnipäevapidu
V Tartu jazz- ja rütmimuusika festival „IdeeJazz“ 6. – 8. XI Tartus.
Viis aastat pole eriline põhjus juubeldamiseks, kuid Tartu jazzielu keskse sündmuse „IdeeJazzi“ sünnipäevaks oli siiski kohale sõitnud…
Viis aastat pole eriline põhjus juubeldamiseks, kuid Tartu jazzielu keskse sündmuse „IdeeJazzi“ sünnipäevaks oli siiski kohale sõitnud…
5 minutit
Uus kohtumine kannibalidega džunglis
Mängufilm „Roheline põrgu“ („Green Inferno“, Tšiili-USA 2013, 100 min), režissöör Eli Roth, stsenaristid Guillermo Amoedo ja Eli Roth, operaator Antonio Quercia, helilooja Manuel Riveiro. Osades Lorenza Izzo, Ariel Levy, Daryl Sabara, Sky Ferreira jt.
Pühendunumale õudus- ja exploitation-filmi fännile pole võõrad nn kannibalifilmid, mida toodeti valdavalt Itaalias 1970. ja 1980. aastatel. Kurikuulsuse on nende seas saavutanud Ruggero Deodato…
Pühendunumale õudus- ja exploitation-filmi fännile pole võõrad nn kannibalifilmid, mida toodeti valdavalt Itaalias 1970. ja 1980. aastatel. Kurikuulsuse on nende seas saavutanud Ruggero Deodato…
4 minutit
Puuduv duett ja dialoog nostalgia ja nalja vahel
Tartu Uue teatri „Baskin“ kujutab enesest rohkem estraadi, huumori ja oma nimitegelase peiesid kui reanimatsiooni või rehabilitatsiooni.
Tartu Uue teatri „Baskin ehk Nalja põhivormid“, autor, lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Ivar Põllu, kostüümikunstnik Kristiina Põllu, valguskunstnikud Karl Marken ja Taavi Toom. Mängivad Katrin Pärn ja Janek Joost. Esietendus 24. X Tartu…
7 minutit
Kirjanduskriitika auhinna esimesed kandidaadid
Kevadel küsis Sirp kriitikateemalises erinumbris (27. III) muu hulgas, kas eesti kirjanduskriitika vääriks oma auhinda. Vastus on mõistagi jah, mistap tegin samas üleskutse see asutada, et teadvustada kirjanduskriitika rolli ning seada eeskujusid.
Mõeldud, tehtud. SA Kultuurileht väljaannete kriitikatoimetajate asutatud auhind kannab ühe silmapaistvama eesti kriitiku auks Ants Orase nime. See määratakse ühe aasta…
Mõeldud, tehtud. SA Kultuurileht väljaannete kriitikatoimetajate asutatud auhind kannab ühe silmapaistvama eesti kriitiku auks Ants Orase nime. See määratakse ühe aasta…
1 minut
Vastulause
Linnar Priimägi! Lugesin viimasest Sirbist (13. XI) Teie arvustust Roland Barthes’i raamatu „La Chambre claire“ tõlkele – õigemini siis muljetust teose enda kohta, kuna tõlget, nagu Te kirjutate, ei ole Te lugenud hirmust sattuda „poolharitlaste hämarasse seltskonda“ (annate mõista, et haritud inimene oleks tõlke pealkirjaks pannud „Helekamber“). Ei maksa olla nii peps. Tahan Teile kinnitada, et eestikeelse väljaandega…
2 minutit
Eesti Akadeemilisse Vaskpillikvintetti on koondunud meie parimad vaskpillimängijad.
EIL / Mait Jüriado
Vaskpillikõlade tulevärgist ja mitte ainult
Interpreetide liidu kontsert 25. X Rootsi-Mihkli kirikus. Debüteeris Eesti Akadeemiline Vaskpillikvintett koosseisus Indrek Vau (trompet), István Baráth (trompet), Ye Pan (metsasarv), Andres Kontus (tromboon) ja Madis Vilgats (tuuba).…
3 minutit
Ei ole hoo ega hoobi vahet: Juan S. Guse vestleb María Cecilia Barbettaga, nende vahel istub üks ürituse korraldajaid professor Hans-Gerd Koch.
Marko Pantermöller
Tagasi Greifswaldi
Euroopa noore kirjanduse konverentsil tekitas tänavu enim kirgi programmiväline pagulaskriisi teema.
3 minutit
Praktilisi küsimusi ruumist ja elust
Arutelu Eesti Sisearhitektide Liidu 25. aastapäeva künnisel
8 minutit
