2015-23 (3543)

Vee- ja tuleproov

Tallinna tehnikaülikooli rektori valimine on läbi kukkunud. Ükskõik, millised on järgmised sammud ja nende võib-olla isegi ettearvatavad tulemused, võib juba praegu ilma igasuguse DNA-analüüsita öelda, et sedavõrd jantlikuks palaganiks muutunud valimisteprotsess ei saa kuidagi enam päädida üldsust või ülikooli kui organisatsiooni austava tulemusega. Lähiminevikust meenub, et talvel ei suudetud rektorit…

Sõita või sõidutada?

Valitsused on ikka peljanud haldusreformi kui võimalikku kirstunaela nende võimule. Haldusreform ei tähenda aga sugugi vaid vallapiiride ümberjoonistamist ega isegi kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse vahel ülesannete nutikamat jaotamist, sest regionaalne mõtlemine ulatub kõikidesse valdkondadesse, sh kultuuri­poliitikasse.
Senine teatripoliitika on lähtunud stanislavskilikult antud olukorrast: suured teatrimajad on püsti ja tuleb täita kunstiga,…
Nokk kinni, saba ka kinni
Jüri Ojaveri „Enesevaatluse kabel“ Karepal.
Hedi Kard

Nokk kinni, saba ka kinni

Kunst vajab toimimiseks nii rahvus­vahelist suhtlust kui ka sisemaist kunstivõrgustikku. Isegi Eesti suurusega maal, kus kiiretel autodel pole mingit mõtet – vaevalt saad hakata kiirust arendama, kui juba on riigipiir vastas, nagu on kunagi öelnud arhitekt Vilen Künnapu –, ei ole normaalseks kunstieluks kahest suure(ma)st tõmbekeskusest küllalt. Iseäranis kui rääkida…

Haldusreform koputab. Huvihariduse uksele

Vahel ootad mingeid reforme hirmuga. Teinekord ei jõua jälle ära oodata. Haldusreformist on räägitud nii kaua, et järjekordne osa valitsusliidu leppes võiks mõjuda kui ennemuistse loo karjapoisi põhjendamata karjatus „Hunt tuleb!“. Aga seekord on vist midagi tõesti tulekul.
Kultuuripoliitikat ja -korraldust hakkab haldusreform muidugi mõjutama, selles pole kahtlust. Valdade-linnade avalikud teenused…
Isamaa ilu hoieldes
Tartu Ülikooli Narva kolledž. Autorid Katrin Koov, Siiri Vallner, Indrek Peil, valminud 2012.
Kaido Haagen

Isamaa ilu hoieldes

Kaheksa silmapaistvat endist linnaarhitekti mõtlevad hetkeks tagasi oma tööle ja arutlevad laiemalt omavalitsuse võimaluse üle oma piirkonda arendada.

Kultuurilise steriilsuse taotlemine on hukatuslik

Ugrilikult ajaskaalal elu asju vaadeldes näeme, et oleme pärast viimast suurt sõda ja hiljutist geopoliitilist ümberpaigutumist jõudnud järjekordsete suuremat sorti muutuste ette. See paneb uurima, kas oskame mingilgi määral tulevasi seisundeid ette aimata, et nendeks valmistuda või tegeleme nagu tavaliselt reageerimisega juba toimunud arengutele. Meie riigi juhtide ütlemiste ja tegude…

Ühiskond spunki otsimas

ehk kindral Stummi jahmatav avastus

Andke mulle tugipunkt ja ma tõstan maakera üles. Nii olevat kord lausunud Archimedes, staatika ehk tasakaaluteaduse rajaja. Andke ühiskonnale idee ja ta hakkab liikuma- nõnda võiksime sõnastada oma lähimineviku siirdeperioodi kogemused, aga ka üldisema tõdemuse sotsiaalse dünaamika põhiolemusest, mida võiks nimetada stasioloogiaks ehk püsimise teaduseks.…
Kõige paremad tundmatud raamatud

Kõige paremad tundmatud raamatud

Sellekevadise Tallinna kirjandusfestivali „HeadRead“ raames tutvustas muu hulgas oma tegevust ja pidas istungeid Schwobi-nimeline projekt. Schwob on Hollandist koordineeritav algatus, mis viib kirjastajaid kokku Euroopa keeltest tõlkimist väärt raamatutega. Sealjuures ei otsita mitte uhiuusi bestsellereid, vaid „kõige paremaid tundmatuid raamatuid“, oma kultuuriruumis kuulsaid ja keskseid teoseid aastatest 1880–1980, mida aga…

Kui kaua on teadlaskarjäär veel tõmbetuules?

Arvestatav osa teadlaskonnast ei ole rahul teadussüsteemi rahastatusega ega ka teadustöö hindamise tingimustega.

„Küsimus on selles, kui suurel hulgal teadlasi Eesti riik ja ühiskond endale lubada soovivad ja suudavad. Seda ei saa otsustada teadlased ise, see on strateegiline poliitiline otsus.“1 See lause pärineb teadusagentuuri hindamisnõukogu, rektorite nõukogu ja teaduste…
Julgeme esitleda:

Julgeme esitleda:

Eesti kultuuriplakat 2013–2015

Poeetiliselt absurdne Euroopa

Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi Hamburgi-lavastuses „Tund, mil me üksteisest midagi ei teadnud“ näidatakse praegusele muutuvale ja segunevale Euroopale peeglit.

„Tund, mil me üksteisest midagi ei teadnud“ („Der Stunde da wir nichts voneinander wußten“), autor Peter Handke, lavastajad-kunstnikud Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper, muusikaline kujundaja Lars Wittershagen, koreograaf Jüri…

Sai ale uda? Kultuuride ristteel

22. ja 23. mail toimus Volga ääres – või peaaegu Volga ääres, jõest umbes 50 kilomeetri kaugusel – Marimaa pealinnas Joškar-Olas spontaanselt ja suure hooga korraldatud üritus „Kultuuride risttee“. Venemaa kultuuriministeeriumi eesmärk oli korraldada neljas Venemaa paigas väliskülalisi kaasav koos­töö­projekt, mille mõeldavaks juhtmõtteks oli umbes: „Ärge uskuge petiseid, kes ütlevad,…

Kodanik Männikese uued seiklused

Sellest on juba õige palju aega möödas, kui ühes Lõuna-Eesti teatris mängiti laste­lavastust „Timbu-Limbu ja lumemöldrid“. Lumemöldreid on teatavasti kolm – Oku, Toku ja Koku –, ent kord etenduse eel oli üks näitleja liiga sügavalt pudeli põhja vaadanud ja nõnda tuli lastel sellel korral ajada läbi kahe lumemöldriga. Ühe möldri…

Riikliku vastastikulisuse mõte

I
Ma ei tea, kas kirjutan seda esseed kõige sobivamal hetkel, kõige parema häälestusega – Eestil on värske valitsus ning selle koosseis on tekitanud omajagu imestust ning isegi nördimust. Minule isiklikult mõjus omamoodi lõpliku hoobina uudis sellest, et riigikogu korruptsiooni­vastase seaduse kohaldamise komisjoni liikmeks sai kahes kohtu­astmes süüdi mõistetud Lauri Laasi…

Maastiku tagasitulek EKAsse

Katrin Koov: „Argimõtlemises peetakse maastikuarhitektuuri liigseks luksuseks.“

1. juunil anti arhitekt Katrin Koovile üle perekond Kreisi arhitektuuriauhind. Särava arhitektuuriloome kõrval on ta EKA arhitektuuriteaduskonna maastiku­arhitektuuri õppekava juht, õpetab arhitektuuri huvikoolis noori ja on arhitektuuriajakirja Maja peatoimetaja.
Traditsiooniliselt on eesti arhitekte peetud maastikuarhitektuuri suhtes ükskõikseks. Oma maja oskavad reljeefil paika panna…

Hõrenev Eesti

Kahaneva rahvastikuga piirkonnad meil ja mujal

ÜRO andmetel ületas 2011. aastal maailma rahvastik seitsme miljardi piiri. Seda on ligi neli korda rohkem kui sada aastat tagasi ja ligi 14 korda rohkem kui 500 aastat tagasi. Maailma rahvaarv kasvab jõudsalt veel terve selle sajandi. Peamiselt tuleb see kasv Sahara-taguse Aafrika arvelt,…
Naiivse kõrvaga

Naiivse kõrvaga

Eesti heliloojate festival 22. – 29. V Tartus ja Tallinnas

Ebaoptimaalne tund Margaret Atwoodi seltsis

Filmimees Ilmar Taska üritas teha staariintervjuud.

Kirjandusfestivali „HeadRead“ tähtsündmuseks tõotas 31. mail kujuneda kohtumine Kanada kirjanduse suurkuju Margaret Atwoodiga. Pealtnägijate tunnistuse järgi olid möödujad kirjanikult autogramme palunud juba eelmisel päeval välikohvikus ning pühapäeva õhtul oli Harju tänava saal puupüsti rahvast täis, ajavaruga kohale tulnud inimestest istusid mitmedki suisa põrandal lava…
Disney üksluine tulevik
“Tomorrowland” ehk Tulevikumaa on 1955. aastal loodud Disneylandi atraktsioon. Kas nüüd on oodata tervet rida Disney filme erinevate teemaparkide nimedega?
Kaader filmist

Disney üksluine tulevik

Mängufilm „Tulevikumaa“ („Tomorrowland“, USA 2015, 129 min), režissöör Brad Bird, stsenaristid Damon Lindelof Brad Bird ja Jeff Jensen, operaator Claudio Miranda, helilooja Michael Giacchino. Osades George Clooney, Britt Robertson, Hugh Laurie jt. Linastub kinodes Coca-Cola Plaza, Cinamon, Kosmos, Ekraan ja Astri.
Walt Disney koguperefilmi „Tulevikumaa“ tegelased Casey (Britt Robertson) ja…

Inimene on loomult ühiskondlik olevus

Aristotelese „Poliitika“ on „esimene süstemaatiline riigivormide analüüs, mis käsitleb poliitilise filosoofia küsimusi terviklikult erinevaid aspekte ja tingimusi arvesse võttes“ (Anne Lill, lk 375). Selle teose ilmumine eesti keeles on kahtlemata suursündmus. On üsna loomulik, et eestikeelse tõlke on loonud Tartu ülikooli klassikalise filoloogia emeriitprofessor Anne Lill, kes on varem eestindanud…

Üksiklased üleilmastumise turbulentsis

Deleuze’lik deterritorialisatsioonitung ning foucault’lik pidevusetus on muutunud meie enesemõtestust ja kuuluvust tugevasti mõjutavateks realiteetideks.

Kivastik on üksjagu päriselulisele ainesele toetuv kirjanik. Ta vestab stiliseeritult oma sõpradest ja kõrtsikaaslastest, varieerides korduvaid seiku ja motiive. Jutustades nagu Vaino Vahingki omal ajal enda ja mängukaaslaste lugu, ei ole Kivastik…

Tuntud, aga ka tundmatu Okas

Haapsalu näituse eesmärk on anda mingigi ettekujutus kunstniku žanrilisest mitmekülgsusest ja arengust.

Näitus „Evald Okas 100“ Evald Okase muuseumi I, II ja III korrusel. Esimesel korrusel on väljapanek „Esinduslik Okas“ kuni 25. VI, kolmandal korrusel näitus „Okas ja „Kalevipoeg““ kuni 8. VII ja teisel korrusel väljapanek „Kunstniku…

Matti Milius 10. XI 1945 – 3. VI 2015 

Lahkunud on kunstikoguja Matti Milius, kelle mürisevat naeru ei kuule enam Tartu peal.
Matti Milius oli läbi ja lõhki Tartu poiss: ta sündis veidi pärast II maailmasõja lõppu juuksuri ja autokooli õpetaja teise pojana. Kooliteed alustas ta 1953. aastal Tartu II keskkoolis, 1967 lõpetas Tartu I töölisnoorte keskkooli. Kaugõppe teel õppis…
Kumu + kunstnikufilm + festival = KuFF

Kumu + kunstnikufilm + festival = KuFF

FF-lõpuga filmiüritustele on juurde tulnud uus žanr, kus keskendutakse filmi ja visuaalkunsti suhetele. Kunstnikufilm kujutab endast eksperimentaalset filmižanri, milles kasutatakse filmi vahendeid, kuid tulemuseks on puhas kunst.
Kunstnikufilmi iseloomustab vähene huvi narratiivi vastu, kontseptualistlik lähenemine, abstraktsioon. Tootmise ja levi näitajad on väiksed (neid filme näeb peamiselt galeriis näitusel installatsiooni osana või…

Keskpõrandale kokku

Mida toob kaasa plaanitav haldusreform?

Linnamehena on ehk pisut pealiskaudne kirjutada haldusreformist või regionaalpoliitikast, sest Eesti Tallinna-kesksus ei tule vist kellelegi üllatusena. Huvitaval kombel tehaksegi maaelule ettekirjutusi enamasti linnas. Sellega seoses meenub tahtmatult Saudi Araabias Qassimi ülikoolis peetud rohkete osavõtjatega naiste õiguste teemaline konverents „Naine ühiskonnas“, millest võtsid nii esinejate…

Üks võimalikest kultuuriinstitutsiooni portreedest

Dokumentaalfilm „Suursugune muuseum“ („Das große Museum“, Austria, 2014, 94 min), režissöör Johannes Holzhausen, stsenaristid Johannes Holzhausen ja Constantin Wulff. Linastub kinos Artis.
„Suursugune muuseum“ jälgib enam kui kahe aasta jooksul Viini kunstiajaloo muuseumi ühe osa, Kunstkammeri rekonstrueerimist ja publikule taasavamist 2013. aastal. Kunstkammeris eksponeeritakse Habsburgide dünastia mitme sajandi vältel kogutud aardeid…
Mees, kes liigutas vaimuliku muusika piire
Ines Maidre hoolib hooletusse jäetud heliloojatest ja loomingust.
Erakogu

Mees, kes liigutas vaimuliku muusika piire

Ines Maidre on plaadistanud kogu Rudolf Tobiase oreliloomingu 1995. aastal ja teist korda tänavu.

Liikuva pildi sisse minek

Kati Ilves: „Kaasaegne kunst on muutunud väga kaamerapõhiseks.“

Millisena olete sõnastanud KuFFi fookuse või mõtte?
Kati Ilves: Fookus on filmi ja kunsti sidumisel. Festivali eesmärk on näidata töid, mis ühel või teisel viisil kuuluvad mõlemasse kategooriasse, olles siis kas oma pildikeelelt käsitletavad kunstiteosena või on algselt loodud galerii­formaati arvestades…

Vepslastest veidi teistmoodi

Juunis tähistatakse Ojati (vps Ajät´) jõe ääres Vidlas vepsa Elonpu (Elupuu) püha. Esimest korda peeti seda Vidlas ehk Vinglas Leningradi oblastis (nii ta on: linn on Peterburi, oblast Leningradi) 1987. aasta14. juunil, edaspidi igal aastal lähimal nädalavahetusel. Iseenesest on ju tore, et vepslastele on välja mõeldud neid ühendama mõeldud püha.…

Pekingi ooper kui üks etenduskunstide kroonijuveele

Hiina Rahvusliku Pekingi Ooperiteatri etendus „Yangide naiskindralid“ festivalil „Orient“ 28. V Nordea kontserdimajas.
„Oriendi“ festivalil avanes eesti publikul võimalus osa saada suurejoonelisest etendusest „Yangide naiskindralid“, mille kandis ette väga esinduslik Hiina Rahvusliku Pekingi Ooperiteatri trupp. Etendus jutustas ligi tuhande aasta vanust legendi, kuidas Yangi perekonna naisliikmed astusid oma lahingus hukkunud abikaasade…
Arhitektuuriharidus ja ajalugu
Eestis on arhitekte algusest peale õpetatud tehnikaõppeasutuses, see on Tallinna Tehnikumis, siis TTÜs ning alles seejärel kunstiakadeemias. TTÜ arhitektuuriõpe. TTÜ arhitektuuri ja urbanistika osakond.

Arhitektuuriharidus ja ajalugu

Eesti arhitektuurihariduses paar aastat tagasi tehtud oluline muudatus, arhitektuuriõppe taastamine tehnikaülikoolis, on hakanud kandma esimesi vilju. Magistrantuuriga alustanud ja 2013. aastast arhitektidele täisõpet andva TTÜ arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi neljal kursusel õpib praegu kokku ligi 80 tudengit. Lõpetanud on kaheksa esimest magistrit ning tänavu juunis tuleb neid oma tööd kaitsma juba…
Sirp