Vee- ja tuleproov
Sõita või sõidutada?
Senine teatripoliitika on lähtunud stanislavskilikult antud olukorrast: suured teatrimajad on püsti ja tuleb täita kunstiga, sest nende ülalpidamine pole sugugi odav…

Nokk kinni, saba ka kinni

Tulevik on liginullenergiahoonete päralt
Otseseid tehnilisi takistusi selleks ei ole, asi jääb rohkem tellijate taha.
Haldusreform koputab. Huvihariduse uksele
Kultuuripoliitikat ja -korraldust hakkab haldusreform muidugi mõjutama, selles pole kahtlust. Valdade-linnade avalikud teenused hõlmavad ju…

Isamaa ilu hoieldes
Kaheksa silmapaistvat endist linnaarhitekti mõtlevad hetkeks tagasi oma tööle ja arutlevad laiemalt omavalitsuse võimaluse üle oma piirkonda arendada.
Kultuurilise steriilsuse taotlemine on hukatuslik
Ühiskond spunki otsimas
ehk kindral Stummi jahmatav avastus

Kõige paremad tundmatud raamatud
Kui kaua on teadlaskarjäär veel tõmbetuules?
Arvestatav osa teadlaskonnast ei ole rahul teadussüsteemi rahastatusega ega ka teadustöö hindamise tingimustega.
Poeetiliselt absurdne Euroopa
Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi Hamburgi-lavastuses „Tund, mil me üksteisest midagi ei teadnud“ näidatakse praegusele muutuvale ja segunevale Euroopale peeglit.
Sai ale uda? Kultuuride ristteel
Kodanik Männikese uued seiklused
Riikliku vastastikulisuse mõte
Ma ei tea, kas kirjutan seda esseed kõige sobivamal hetkel, kõige parema häälestusega – Eestil on värske valitsus ning selle koosseis on tekitanud omajagu imestust ning isegi nördimust. Minule isiklikult mõjus omamoodi lõpliku hoobina uudis sellest, et riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjoni liikmeks sai kahes kohtuastmes süüdi mõistetud Lauri Laasi (üheksa kuud tingimisi vangistust).…
Maastiku tagasitulek EKAsse
Katrin Koov: „Argimõtlemises peetakse maastikuarhitektuuri liigseks luksuseks.“
Traditsiooniliselt on eesti arhitekte peetud maastikuarhitektuuri suhtes ükskõikseks. Oma maja oskavad reljeefil paika panna küll, aga roheline osa piirdub…
Hõrenev Eesti
Kahaneva rahvastikuga piirkonnad meil ja mujal
Eestis ja laiemalt Euroopas räägime…

Eesti väikelinn oma ja võõra ristteel
Mis on nähtamatu kultuuri fenomen ja väikese asula ennastahistav mentaalsus?
Ebaoptimaalne tund Margaret Atwoodi seltsis
Filmimees Ilmar Taska üritas teha staariintervjuud.

Disney üksluine tulevik
Üksiklased üleilmastumise turbulentsis
Deleuze’lik deterritorialisatsioonitung ning foucault’lik pidevusetus on muutunud meie enesemõtestust ja kuuluvust tugevasti mõjutavateks realiteetideks.
Inimene on loomult ühiskondlik olevus
Tuntud, aga ka tundmatu Okas
Haapsalu näituse eesmärk on anda mingigi ettekujutus kunstniku žanrilisest mitmekülgsusest ja arengust.
Matti Milius 10. XI 1945 – 3. VI 2015
Matti Milius oli läbi ja lõhki Tartu poiss: ta sündis veidi pärast II maailmasõja lõppu juuksuri ja autokooli õpetaja teise pojana. Kooliteed alustas ta 1953. aastal Tartu II keskkoolis, 1967 lõpetas Tartu I töölisnoorte keskkooli. Kaugõppe teel õppis Matti Viljandi…

Kumu + kunstnikufilm + festival = KuFF
Kunstnikufilmi iseloomustab…
Keskpõrandale kokku
Mida toob kaasa plaanitav haldusreform?
Kui…
Üks võimalikest kultuuriinstitutsiooni portreedest
„Suursugune muuseum“ jälgib enam kui kahe aasta jooksul Viini kunstiajaloo muuseumi ühe osa, Kunstkammeri rekonstrueerimist ja publikule taasavamist 2013. aastal. Kunstkammeris eksponeeritakse Habsburgide dünastia mitme sajandi vältel kogutud aardeid…

Mees, kes liigutas vaimuliku muusika piire
Ines Maidre on plaadistanud kogu Rudolf Tobiase oreliloomingu 1995. aastal ja teist korda tänavu.

Sild üle arenguvaevavete
Nüüdistants ongi sellepärast nüüdisaegne, et seda ei saa luubi all vaadelda nagu surnud putukat. Ta alles elab ja areneb ja otsib oma kuju.
Liikuva pildi sisse minek
Kati Ilves: „Kaasaegne kunst on muutunud väga kaamerapõhiseks.“
Kati Ilves: Fookus on filmi ja kunsti sidumisel. Festivali eesmärk on näidata töid, mis ühel või teisel viisil kuuluvad mõlemasse kategooriasse, olles siis kas oma pildikeelelt käsitletavad kunstiteosena või on algselt loodud galeriiformaati arvestades ning filmi ja video piirimail…
Vepslastest veidi teistmoodi
Pekingi ooper kui üks etenduskunstide kroonijuveele
„Oriendi“ festivalil avanes eesti publikul võimalus osa saada suurejoonelisest etendusest „Yangide naiskindralid“, mille kandis ette väga esinduslik Hiina Rahvusliku Pekingi Ooperiteatri trupp. Etendus jutustas ligi tuhande aasta vanust legendi, kuidas Yangi perekonna naisliikmed astusid oma lahingus hukkunud abikaasade…


